Tsitaat:

internet ja Eestis põhiõigus, sinna on ikka väääga pikk maa minna.

vanade kaablite riknemise ja valguskaabli vedamise kiirusega.

internet ja Eestis põhiõigus, sinna on ikka väääga pikk maa minna. Toon ühe näite- linnast kaugemad külad...

Mobiilne net- teate see ei ole internet ja 3g niiehknaa ei levi seega see nett venib hullemini ku tatt

internet ja autoteed on loomulikult põhiõigused ja peavad olema kvaliteetsed.

kuid millega neid kasutatakse võiks olla lahtine. inimeste kiiksud ja võimalused hakkavad mängima siin.

tramm kirjutas:

1. Inimesel on Eesti riigis normaalsel viisil eksisteerimiseks (igasugu riigi jms teenuste tarvis) vaja kasutada Internetti. Võrdluseks võib võtta olukorra Soomes, kus "mõistliku hinnaga kvaliteetne Interneti-ühendus" on määratletud kodaniku põhiõigusena. Arendame sama loogikat edasi... 2. Internetti ühendumiseks on vaja arvutit. Ülaloleva valguses võib järeldada, et ka "normaalse hinnaga kvaliteetne arvuti" peaks olema kodaniku põhiõigus. 3. Arvuti kasutamiseks on vaja opsüsteemi (ja põhitarkvara). Eelneva valguses võib järeldada, et ka "normaalse hinnaga kvaliteetne opsüsteem (ja põhitarkvara)" peaks olema kodaniku põhiõigus.

See on vähe vildakas loogika...
Samamoodi võiks arutleda:
1. Inimesel on Eesti riigis normaalsel viisil eksisteerimiseks (igasugu riigi jms teenuste tarvis) vaja kasutada autoteid.
2.Autoteedel sõitmiseks on vaja autosid. Eelneva valguses võib järeldada, et ka "normaalse hinnaga kvaliteetne auto" peaks olema kodaniku põhiõigus.
3. Auto kasutamiseks on vaja mootorit. Normaalse hinnaga kvaliteetne mootor peaks olema kodaniku põhiõigus.

Läks vist vähe kommunismiks kätte....

varem või hiljem jõutakse kiiksude juurde ja siis on süsteemi ümber tegemine kallis, parem siis olgu kohe sees võimalused teha kõike.

erku kirjutas:

Ei saa aru süviti mõttest, tramm. Kas on tegu utopistliku demokraatiaga? /---/ Riik ei piira kodaniku internetiühendust, seda ei saa ka riik tagada. /---/ Haridus on kättesaadav. Ka mina maksan ühe pereliikme ülikooliõpinguid.

Ei, kindlasti pole tegu utopistliku demokraatiaga, ma ei räägi üldse ühiskonnakorraldusest ju. Ma vaatan ainult seda, mis on sündinud ja miks on sündinud --- ja mis võiks olla jätkustsenaariumid sel juhul, kui asjad täpselt samadel alustel lihtsalt veel mõned sammud edasi läheks. Mitte, et nii läheb või et nii peaks minema vms, tavaliselt ei sünni asjad nii loogiliselt, aga kuna asjades siiski mingi korrapära on, siis üht-teist selles suunas on ilmselt ikkagi oodata.

Internetiühenduse võtsin puhtalt Soome näitel. Kui Soome riik saab Interneti-ühendust tagada (või on Soomes mingi täieliku ajuvabadusega hakkama saadud?), siis miks ei saa seda teha mõni teine riik, nt kohe naabruses olev ja tihti Soomet eeskujuks seadev Eesti? Mitte, et ma väidan, et seda peaks tegema või et ma tahan, et seda tehtaks, või et see viiks meid kuskile edasi. Ma ei saa su n-ö vastuväitele ses mõttes üldse pihta. Küsimus on selles, et kui seda juba mingitest kaalutlustest lähtuvalt tehakse (äkki ka siiski Eestis, sellest on juttu olnud küll ja muudes riikides on ka sarnased eelnõud vms olemas), siis kas sellele peaks samade kaalutluste raames loogiliselt veel mingeid samme järgnema.

Hariduse teema on aga üks võimalik edasiarendus nende võimalike sammude osas. Minu meelest on riiklikult garanteeritud tasuta hariduse ja riiklikult toetatud vabatarkvaralise opsüsteemi võimalikkuse vahel väga tugev paralleel. Ja jälle ei saa ma pihta, miks sa tood sisse tasulise kõrghariduse (minu jutu raames oleks paralleel sellele profesionaalseks kasutamiseks mõeldud eritarkvara, aga ma ei räägi ju sellest, vaid tasuta alg-, põhi- ja keskharidusest, mis on meil täiesti olemas).

mida teevad kontoritibid ardour-iga (enamus riiklike töökohti on ju kontoritöö)?
Kui tuleb riiklik tugi, küll siis tuleb ka riiklik repo ja küll tulevad siis ka pakid, see on kõige väiksem asi mille pärast muretseda...
Kui rakendus ei kompileeru, siis kas on sitt kood, on kehva kompileerija, on mingi sõltuvus puudu...

Mac-i levikut ma ei karda kohe kuidagi vaadates hinda....

minu mõte selles, et riik võtab ühe (kaks) distro prioriteediks- olgu see siis estobuntu või debian, pannakse ülesse avalik repo kust siis sinagi saad oma ardouri või id kaardi softi kätte, rahaliselt ei nõua see suurt raha KUI panna rõhku vabavara arendajatele, kui teha kõikke ise ja nii nagu SK teeb (isegi repo serti ei suudeta levitada või korralikku apt linki??)... siis tulevad teised summad ja sellised jonnijad nagu mina
Ulme unistus muidugi aga loota ju võib...
Tegelikkuses on see, et riigi ladvikus on minu isikliku arvamuse koha pealt suht korralagedus, kõik midagi teevad kuid kasu ei miskit. Mulle meeldiks kui RISO raamistik omaks suuremat jõudu ja minu unistus oleks, et riigiasutused oskavad vähemalt midagi teha odt ja sõpradega, mitte ei saada ulme kirja vastu, et palun saatke doc formaadis... Openoffice installimine riigiaparatuuris ei ole ju niiiiii ulme, et sellega hakkama ei saaks. Kui kõikkides riigiaparatuuri masinates on olemas siis ju probleeme pea et ei olegi, tehku oma tööd überwordiga edasi- blanketid editeeritavad pdf-id või siis odt (mikisoft jääb hätta)

Tsitaat:

olavsu1 Mina valiksin mandriva. Suts vähem nuditud buntulised. Kuigi nudimine tundub olevat trend. riiklikul tasandil kohe kindlasti mitte, vaadates mandriva ajalugu ja tulevikukahtlusi ja üle kivide kändude teekonda. Samuti on Mandriva suht cuting edge distro. Riigiasutustesse peaks valima midagi rahulikkumat, stabiilsemat... Mitte, et mandriva kehva oleks... Kindlasti sobiks Debian, Suse, RH

Ikka need distrod mis sobivad vaid multimeediatarbijatele, sekretäridele ja programmeerijatele? Susel pole ardouri, see rakendus ei kompileeru sammuti. pulseaudioga on nad kõik liigasuured sõbrad.

Kui nii, siis suurendab see Mac arvutite levikut. Ma peaks siis apple tooteid ostma ja ise helikaarti kiibitsema hakkama... või kolima riiki kus palk kõrgem ja tehnika odavam.

Ei kavatse lambaks hakkata, kuigi selleks sunnitakse.

erku
Linuxiga on siinjuures raske. Kes tahaks osta tarkvaratuge, millel tuleb poole aasta või aasta pärast välja uus versioon ja paljud asjad võivad olla kardinaalselt muutunud.
Ei ole see nii keeruline ühti, suse näiteks on ametliku toega ja tean mitut Eesti firmat kus see kasutusel on, ka. riigiasutustes ja mis pealegi- support töötab suht hästi. Sest tegelikkuses ei osta sa mitte linuxit vaid sellega kaasnevat supporti

olavsu1
Mina valiksin mandriva. Suts vähem nuditud buntulised. Kuigi nudimine tundub olevat trend.
riiklikul tasandil kohe kindlasti mitte, vaadates mandriva ajalugu ja tulevikukahtlusi ja üle kivide kändude teekonda. Samuti on Mandriva suht cuting edge distro. Riigiasutustesse peaks valima midagi rahulikkumat, stabiilsemat... Mitte, et mandriva kehva oleks...
Kindlasti sobiks Debian, Suse, RH

Mina leian, et peaks olema riikliku toega (ülikool + arendus + koolitus) distro millele siis valmivad kõik riigi tellimusel tehtavad arendused.
Sellepeale kaebaks Microsoft Eesti riigi kohtusse- simple. kuna me oleme üks pisike laik kaardil siis me ei saa nii laiutada nagu Jaapan või mingi mu suurriik, meil pannakse lihtsal suu kinni. See, et Eestis on teinud ministeerium koostööleppe- ma kardan, et seal on midagi veel taga kui tühipaljas kokkulepe, näiteks selline lepingus kirjutamata jäetud punkt, et riigiasutusi ei kontrollita litsentisidega vms... Kurat seda teab, mis seal tegelt taga oli...

Qilaq
esimene probleem on garanteeritud tootetugi
mis garanteeritud tootetuge sa reaalselt mikisoftist saad? Et updated on garanteeritud aga edasi, usside ja nuhkvara vastu ei aita- see on teise tootja oma. Reaalselt on vaja IT juhtidel lihtsalt kellegi peale näpuga näidata, kuid tolku sellest tegelikkuses ei ole...

haldustööde automatiseerimist
Ma arvan, et mõeldakse, igapäevaseid updatesid ja sellist tausta automatiseerimist- kui nii siis on linux siinkohal pika puuga windowsist ees- cron või servicena tööle pandud skriptid on väga 5 lahendus ja mis peamine töötavad väääga hästi... Iseasi on see, kas adminn viitsib neid kirjutada...
Koolitused, konsultatsioonid, telefoniabi ja veel palju muudki käibki tootetoe hulka..
Aga palun meie pakume, ka koolitust ja kaughaldust, keegi ei keela meilt küsida aga meie tahame raha saada... Sellessuhtes ei ole windowsiga vahet, selle tootetugi maksab ka, see knowledge base on kordades kehvem kui mingi suvalise linuxilise netist leitavad juhendid...



Millegipärast on mul mulje jäänud, et inimesed tahavad linuxit tasuta ja sellega kaasnevat supporti ka tasuta.... AGA nii ei saa... Kuskilt peab ju raha tulema. Aga kui üks saadakse tasuta siis millegipärast eeldatakse et on ka support tasuta...

Teine punkt mis läbi käis on üle Eestiliselt kasutusele võtta amingi üks distro- ei aitäh, see oleks teistpidi pealesurumine, lilsaks üks asi ei sobi kõikjale!
Arendusele on võimalik raha saada- EAS jms annavad väga hästi raha sellistele projektidele. Keegi ei keela teha üleEestilist firmat- AS linux Eesti nt ja selle taha koondada suured jõud ning krabada suurel hulgal kliente...
Meil näiteks mitu kontorit hoolduses, mis on OpenOffice.orgi peal ja küsivad telefonitsi või mailitsi ikka aegajalt infi- samas on see hooldushinna sees ja keegi ei ohi, kõik õnnelikud...

Elu on karm, kui ise ei oska siis muudkui aga maksa sellele kes oskab, kuid inimesed on imelikud, millegipärast on nõus maskma autoremondi eest, kuid arvuti parandamise raha on üle mõistuse!

Ei saa aru süviti mõttest, tramm. Kas on tegu utopistliku demokraatiaga?

Riik ei piira kodaniku internetiühendust, seda ei saa ka riik tagada.

Riik ei nõua kõrgeid hindu ja ei maksa ka peale arvutitele ega nende lisadele. Ta ei saagi seda teha. Võin öelda näiteks, et rootsi riigist ei saa tuua siia eestisse paljut kaupa, näiteks kasvõi tühipaljast peenikest joogiveetoru, mida rootsi riik meile ei väljasta. Põhjus lihtne, päris hinnaga teda ei saa siin müüja ja odavat hinda ei saa anda kolmandatele riikidele, see on nagu hea tava / seadus (muidu müüjakse edasi ja hoidku ... veel äkki rootsi turule kasumiga tagasi). Pane nüüd arvutikola samasse konteksti ja mõtle hästi järgi, mis on päris elus tulem.

Et see MS tarkvara seal on ja ei meeldi, on jällegi kellegile samas kasulik ning heast tulust ning nö leivast ei loobu keegi vabatahtlikult, seda enam et jutt käib ikkagi suurtest summadest.
Et pakkuda konkurentsi, on vaja konkurentsivõimelist süsteemi. Riigi tasand nüüd on juba keerulisem küsimus, kuidas ja mis osas. Pole kindel kas riik peaks- tahaks sekkuda konkurentsi või kas on eetiline EU pinnal.

Haridus on kättesaadav. Ka mina maksan ühe pereliikme ülikooliõpinguid. Tõsi, maksta ei tahaks, aga hetkel on nii. Samas ma ei sa öelda et pole kätte saadav, nagu ma ei saa öelda ka tarkvara kohta.
Seda küll, et haridus ja vahendid peaksid olema emakeelsed. Samas nagu isegi ütlesid: "eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks".
Aga et omada kesk või kõrgharidust, peab inimene oskama keeli ja paljut muudki, kasvõi tundma arvutit ja kontekstis kaasa arvatult mis jääb väiksest eestist välja poole.