Portaal Portaal Pingviini veeb foorumi pealeht
  Viki  |  IRC  |  Otsing  |  Küsimused ja vastused  |  Profiil  |  Privaatsõnumite vaatamiseks logi sisse  | Logi sisse või Registreeru
<empty>
Vaata järgmist teemat
Vaata eelmist teemat

Postita uus teemaVasta teemale
Autor Sõnum
laur
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 33
Liitunud: 22.01.2006
Postitused: 1195
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Kubuntu, Mandriva, OpenSUSE
estonia.gif
postituspostitatud: 13.11.2010, 20:00  postituse pealkiri:  Vaba Tarkvara Klubi 16.11.2010  

Teisipäeval õhtul kell 19 toimub Tartus TÜ matemaatika-informaatika teaduskonna majas Liivi 2-317 ja Tallinnas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis Raja 4C ruumis 227 Vaba Tarkvara Klubi.

Teema: Kuidas peaks riik toetama vaba tarkvara arendamist ja propageerimist?

Loomulikult üritame sind aidata murega, et ei saa mõnd programmi või midagi muud korralikult tööle — tule aga julgelt kohale!

http://www.itcollege.ee/?url=asukoht

_________________
Image

madisv
Pingviini aktivist
Pingviini aktivist


Vanus: 37
Liitunud: 08.09.2008
Postitused: 119
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: muutub tihti, UbuntuMintiDebian'i t
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 14:58  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Mis sest riigist ikka torkida, bürokraadid on bürokraadid - õnneks siin ja seal on nad midagi vabatarkvara heaks teinud ka, alles kuu aja eest oli võimas konverents selleks tarbeks, mida mitmed meist ka vaatamas käisid. Rahvast ja huvi oli päris palju, rohkem kui kohtigi. Pigem teeme ikka ise rohkem häält jätkuvalt!

(Kommentaar ennekõike selleks, et uudis taas foorumi viie viimase postituse hulka jõuaks)


erku
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 49
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 549
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 15:57  postituse pealkiri:  Re: Vaba Tarkvara Klubi 16.11.2010  

laur kirjutas:
...
Teema: Kuidas peaks riik toetama vaba tarkvara arendamist ja propageerimist?
..

Hea küsimus Smile
Kunagi oli üleval ühes teises foorumis ning teemas sama küsimus. Kokkuvõtlik vastus oli lihtne: aga miks peaks. Miks peaks riik kinni maksma ühe huvigrupi, või toetama seda?
Kui riik finantseerib mingit tegevust, siis on ka suunitlus tellitud, ehk kinni makstud kaudselt/otseselt riigi poolt. Kas see toetatud või ostetud tarkvara on siis endiselt vaba tarkvara ning vabalt levitatav. Kui jah, siis seda võib kasutada kus tahes; ehk äkki ka mõnes teises riigis. Siis miks peaks maksumaksja tasuma asja eest, mida hakatakse näiteks kasutama Lõuna-Aafrika Vabariigis ?
Riik ostab teenust sisse, firmadelt, vajalikku või esmatähtsat, mis on kaudselt või otseselt eelarveline.
Et tahta finantseeringut, peab olema mida müüa, midagi tähtsat ettevalmistatud ja käegakatsutavat. Tuleks asutada OÜ, ehk siiski veel parem AS näiteks AS Eesti Vabavara (tehke ära, ostan ka ise aktsiaid Smile.
Siis teed näiteks uue ID kaardi tarkvara, mis on parem, töötab igas süsteemis, turvalisem, kõlava nimega ja puha. Teed kära valitsuses ja suure presentatsiooni meedias; ja nii ta läheb. Loogika on lihtne, mitte töötav maksis nii palju; meie oma on garantiiga toega ja töötav, maksab loogiliselt rohkem- pole probleemi.
Vot siis saaks küsida tarkvara eestindamise eest, sihtgrupilise propageerimise ja toe eest jms.
Hüpe suurte meeste mängumaale.. Smile

_________________
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.

rts010
Pingviini kasutaja
Pingviini kasutaja


Vanus: 40
Liitunud: 07.09.2010
Postitused: 43

Distributsioon: Debian Wheezy, *buntu, solaris,Redhat
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 20:14  postituse pealkiri:  Re: Vaba Tarkvara Klubi 16.11.2010  

erku kirjutas:
laur kirjutas:
...
Teema: Kuidas peaks riik toetama vaba tarkvara arendamist ja propageerimist?
..

Hea küsimus Smile
Kunagi oli üleval ühes teises foorumis ning teemas sama küsimus. Kokkuvõtlik vastus oli lihtne: aga miks peaks. Miks peaks riik kinni maksma ühe huvigrupi, või toetama seda?
Kui riik finantseerib mingit tegevust, siis on ka suunitlus tellitud, ehk kinni makstud kaudselt/otseselt riigi poolt. Kas see toetatud või ostetud tarkvara on siis endiselt vaba tarkvara ning vabalt levitatav. Kui jah, siis seda võib kasutada kus tahes; ehk äkki ka mõnes teises riigis. Siis miks peaks maksumaksja tasuma asja eest, mida hakatakse näiteks kasutama Lõuna-Aafrika Vabariigis ?
Riik ostab teenust sisse, firmadelt, vajalikku või esmatähtsat, mis on kaudselt või otseselt eelarveline.
Et tahta finantseeringut, peab olema mida müüa, midagi tähtsat ettevalmistatud ja käegakatsutavat. Tuleks asutada OÜ, ehk siiski veel parem AS näiteks AS Eesti Vabavara (tehke ära, ostan ka ise aktsiaid Smile.
Siis teed näiteks uue ID kaardi tarkvara, mis on parem, töötab igas süsteemis, turvalisem, kõlava nimega ja puha. Teed kära valitsuses ja suure presentatsiooni meedias; ja nii ta läheb. Loogika on lihtne, mitte töötav maksis nii palju; meie oma on garantiiga toega ja töötav, maksab loogiliselt rohkem- pole probleemi.
Vot siis saaks küsida tarkvara eestindamise eest, sihtgrupilise propageerimise ja toe eest jms.
Hüpe suurte meeste mängumaale.. Smile


pooldan erku sõnu , see on väga hea mõte , kui oleks firma asutatud siis liikmed kes soovivad firmasse astuda , kas liikmemaks või aktsiate ostmine selles firmas ja tegutseb arendamisega ja projektijuhtimisega
Tehke ära


olavsu1


Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 43
Liitunud: 02.12.2006
Postitused: 923

Distributsioon: ubuntu, mandriva
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 20:59  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Sama küsimus oleks, miks peab riik kinnimaksma ühe impeeriumi, M$'si kasumi ja koolitama talle lojaalseid kliente, kes oskavad vaid M$ tarkvara kasutada?

seega peaks koolides antav peamiselt M$ toodete põhine arvutiharidus olema tasuline, sama kõrge hinna eest nagu Linuxi algkoolitus.

_________________
olen Troll ja ootan pingviin.org konto sulgemist.

erku
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 49
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 549
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 21:25  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Väga lihtne. MS on firma, kellel on esindus, kellel on koolitus, jüngrid, kes teeb firmana kõva lobitööd ja pakun niivõrd-kuivõrd tuge.
Et üldse midagi oleks, peab ka olema firma, kes pakub samuti pikaajalist tuge, samuti koolitust. Et üldse oleks vähemasti kellega asju ajada.

Linuxiga on siinjuures raske. Kes tahaks osta tarkvaratuge, millel tuleb poole aasta või aasta pärast välja uus versioon ja paljud asjad võivad olla kardinaalselt muutunud.

olavsu1; Õpetada koolis mida; millist distributsiooni, või millist käsitlust? Või äkki stabiilset ja pikaajalise suunitlusega Estobuntut ?
Kui teha Estobuntu ümber teisele suunitlusele on ka asjal teine tera.

Hoopis teine teema on sihtotstarbeline tarkvara või tarkvaratugi mida saab arendada ja ellu viia.

_________________
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.

olavsu1


Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 43
Liitunud: 02.12.2006
Postitused: 923

Distributsioon: ubuntu, mandriva
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 22:15  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Tsitaat:
olavsu1; Õpetada koolis mida; millist distributsiooni, või millist käsitlust? Või äkki stabiilset ja pikaajalise suunitlusega Estobuntut ?
Kui teha Estobuntu ümber teisele suunitlusele on ka asjal teine tera.



Mina valiksin mandriva. Suts vähem nuditud buntulised. Kuigi nudimine tundub olevat trend.
Samas tädi Maalile sobib ubuntu väga hästi, seni kuni Maali ei soovi mõnd spetsiifilist asja.

estobuntust... kui see nõidus:
Kood:
export KMIX_PULSEAUDIO_DISABLE=1

ei tööta on estobuntu minujaoks kasutu.

_________________
olen Troll ja ootan pingviin.org konto sulgemist.

Qilaq
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 49
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 22:43  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Väga hästi on selle probleemi viimases Arvutimaailmas kokku võtnud siseministeeriumi üks IT-juhte: esimene probleem on garanteeritud tootetugi ja teine probleem mastaabiefekt, mille all ta eelkõige mõtleb "haldustööde automatiseerimist". Ja üldiselt on tal vähemalt esimeses osas (teise punkti kohta olen ma liiga väheteadlik millegi ütlemiseks) üsna õigus: garanteeritud tootetugi on enam-vähem sõltumata operatsioonisüsteemist ja distributsioonist suhteliselt kallis asi, tihtipeale isegi nii kallis, et polegi kuigi oluline, kas tarkvara ise on tasuline või mitte, avatud või suletud lähtekoodiga.

_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)

erku
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 49
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 549
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 22:46  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Ma saan sust aru olavsu, aga härrased tahavad tuge saada.

Piltlikult; lähevad suure onu tammepuust laua taha audientsile ja räägivad et ajavad Eesti asja ning tore oleks kui riik toetaks. Suur onu küsib kohe mida toetada. Ütled et Mandrivat näiteks koolidesse jne. Suur onu küsib et ise tegite või ja milleks seda vaja on. Räägite pikalt-laialt, onu kuulab. Siis onu ütleb, et kas ise ka oskate midagi teha või üritate teiste tehtut propageerida nagu misjonärid või nii. Veel onu ütleb 5 kohalise arvu huvigruppe, mis meil on ja millest enamus sotsiaalala ja muude elutähtsate valdkondadega hõivatud ning enamus ei saagi miskit tuge riigilt, ning hea vedamise korral tore kui omavalitsusedki mõnda toetavad.
Lõpuks ütleb onu, et mis kallim ja mis odavam, meil on lepingud ja kõik töötab; tema jaoks probleeme pole. Saadab edasi ülikoolidest või huvigrupist toetust otsima.

Teine asi on esindada asutust või firmat, osaleda millegis, näiteks riigihankel.

_________________
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.

olavsu1


Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 43
Liitunud: 02.12.2006
Postitused: 923

Distributsioon: ubuntu, mandriva
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 23:32  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

härrased tahavad tuge? tugedega tegeleb : http://www.invaabi.ee/shop/category/kaimisabivahendid/

Heakene küll Estobuntu omad teevad oma toote sammuti piiratud kasutuskordadega koodi küsivaks nagu M$ tooted. kohe on mõnel firmal võimalus "toe" pakkumiseks ja uute koodide müümiseks.

See oleks ainus milleks tugi vajalik, ülejäänud tuleb koolitustelt, raamatutest ja/või foorumitest. Viimastest muidugi juhul kui osatakse järgida juhendit: http://viki.pingviin.org/index.php/Kuidas_targalt_k%C3%BCsida

_________________
olen Troll ja ootan pingviin.org konto sulgemist.



Viimati muutis olavsu1 15.11.2010, 01:40; muudetud 1 kord
Qilaq
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 49
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
estonia.gif
postituspostitatud: 14.11.2010, 23:50  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Koolitused, konsultatsioonid, telefoniabi ja veel palju muudki käibki tootetoe hulka... Seda pakuvad muidugi üsna mitmed distributsioonid (Windows, RH, SUSE, Mandriva on esimesed pähe tulevad), aga kõik see maksab ja nagu öeldud, maksab suhteliselt palju, igatahes rohkem kui tarkvara ise, mis on ka täiesti enesestmõistetav.

_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)

olavsu1


Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 43
Liitunud: 02.12.2006
Postitused: 923

Distributsioon: ubuntu, mandriva
estonia.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 01:39  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Aga miks siis kurdetakse, et tuge ei ole?

_________________
olen Troll ja ootan pingviin.org konto sulgemist.

Qilaq
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 49
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
estonia.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 02:07  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Vaat see on hea küsimus, millele mina küll vastust ei tea. Üks põhjus võib muidugi olla ka selles, et näiteks Windowsil on siinne tootetugi vististi valdavas osas eesti- või venekeelne, niisiis kohalikke olusid arvestav, samas kui Linuxi distributsioonidel on see tugi nii-ütelda meretagune (vähemalt mu teada ei ole ei RH-l ega SUSE-l Eestis vastavat kontorit, rääkimata juba Mandrivast või teistest vähem levinud distrodest, mis korralikku tootetuge pakuvad) ja seeläbi ka mitte nii "isiklik" (ma ei ole kindel, aga ma kardan, et näiteks mõnele RHEL koolitusele tuleb sõita minimaalselt Rootsi, kui isegi mitte kaugemale...)

_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)

olavsu1


Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 43
Liitunud: 02.12.2006
Postitused: 923

Distributsioon: ubuntu, mandriva
estonia.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 03:19  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Ehh, windowsil eestikeelne toote tugi. Ma korra helistasin ühe win masina aktiveerimise küsimuses... Esimese korraga küll aru ei saanud, mida mul teha paluti. mul on inglise keel saksa hääldusega.

Ja kas üldse saab eestikeelset tootetuge teha asjale, millel on võõrkeelne kasutajaliides? pool juttu niikuinii inglise keelne.

Mina leian, et peaks olema riikliku toega (ülikool + arendus + koolitus) distro millele siis valmivad kõik riigi tellimusel tehtavad arendused.
hinnasääst oleks tuntav.
Japsidel läks linuxi põhine raadio-observatoorium 20% vähem maksma kui unixi põhine.

kui seda teha mingi erafirmaga siis peab distro olema tasuline ja tasulise tootetoega või tuleb teemakohast nänni müüa... Kas siin on võimalik müüa nahktagisid millel mandriva või estobuntu logo ja hinds suts kõrgem kui neil nahktagidel millistel logo ja kirjasid pole?
kas eesti liiga väikseks ei jää kui üritada isemajandava erafirmana seda teha?

_________________
olen Troll ja ootan pingviin.org konto sulgemist.

Qilaq
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 49
Liitunud: 25.10.2006
Postitused: 1219
Asukoht: Linda Nisa
Distributsioon: Mageia, Mandriva Linux
estonia.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 04:41  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

olavsu1 kirjutas:
Mina leian, et peaks olema riikliku toega (ülikool + arendus + koolitus) distro millele siis valmivad kõik riigi tellimusel tehtavad arendused.
hinnasääst oleks tuntav.


See on juba asjakohasem (ja VTK teemat vaadates ka teemakohasem) jutt kui rõhumine aina OOo või millegi muu ülevõtmisele riigiasutustest. Sest olgu nood koostööraamistikud või mis iganes kui head asjad tahes, ei piisa lihtsalt üldistest suunistest, vaid on vaja ühtaegu täpsemat ja laiemat konkreetsust. Kas tingimata "rahvuslik" distributsioon, on iseküsimus, aga mulle vähemalt tundub, et Estobuntu on üsna suurt vaeva näinud ja teinud suhteliselt palju selleks, et võiks vähemalt kaaluda selle aluseks võtmist (RH või SUSE puhul,mis on ilmselt kaks levinumat "enterprise"-tasemega distrot), tuleks ju alustada taas sama koha pealt, kust omal ajal alustas Estobuntu - elik algusest peale kõigi kohandamiste ja muu sellisega). Eriti kui arvestada, et Estobuntu taga seisab Ubuntu, millel on ka ilmselt ühilduvad serveriversioon ja ametlik tootetugi, mis mõistagi maksab, aga põgusa mulje põhjal mitte rohkem kui teistel distrodel, võib-olla isegi vähem (ja ilmselt on olemas ka Estobuntu seltskond ja nende "lähedased", kes nii-ütelda maakeelset tuge suudavad pakkuda, vähemalt enda loomingule, kui mitte sügavamaltki).

_________________
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)

tramm
Vana Pingviin
Vana Pingviin



Liitunud: 03.11.2008
Postitused: 897

Distributsioon: *buntu
blank.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 05:09  postituse pealkiri:  Re: Vaba Tarkvara Klubi 16.11.2010  

laur kirjutas:
Kuidas peaks riik toetama vaba tarkvara arendamist ja propageerimist?

Propageerimine ja arendamine on üks asi. Teine asi on see...

1. Inimesel on Eesti riigis normaalsel viisil eksisteerimiseks (igasugu riigi jms teenuste tarvis) vaja kasutada Internetti. Võrdluseks võib võtta olukorra Soomes, kus "mõistliku hinnaga kvaliteetne Interneti-ühendus" on määratletud kodaniku põhiõigusena.

Arendame sama loogikat edasi...

2. Internetti ühendumiseks on vaja arvutit. Ülaloleva valguses võib järeldada, et ka "normaalse hinnaga kvaliteetne arvuti" peaks olema kodaniku põhiõigus.

3. Arvuti kasutamiseks on vaja opsüsteemi (ja põhitarkvara). Eelneva valguses võib järeldada, et ka "normaalse hinnaga kvaliteetne opsüsteem (ja põhitarkvara)" peaks olema kodaniku põhiõigus.

Samm nr 1 tundub loomulik ja naabrite õuel on see juba tehtud. Samme nr 2 ja 3 aga ei kiputa riiklikul tasandil miskipärast astuma... Sammu nr 2 kohta võib vist küll tuua näiteks midagi sellist nagu rahvusvaheline programm "igale lapsele läpakas", aga see on pigem riikidest sõltumatu rahvusvaheline algatus ja heategevus. Kui mõelda viimase aja teemale "aabitsa asemele digiluger", siis võiks küll sammude 2 ja 3 astumiseks kergelt osaline vajadus tekkida, aga see tõenäosus on pigem teoreetiline (kas digiluger ja opsüsteem on nagu koolikott, mille vanemad ostavad ise, riigi poolt on ainult sinna sisse tekstid/õpikud?).

Küsimus on hetkel selles, et miks üldse on samm nr 1 midagi sellist, mille riik peab astuma, aga sammud nr 2 ja 3 otseselt mitte?

Ilmselt on taustaks eeldus, et erinevalt arvutist on Internet rohkem midagi sellist nagu teedevõrgustik, mida võivad kasutada kõik ja mis on avalik hüve. Aga kas seda tehakse jalgsi, jalgrattaga või autoga, see on juba inimese enda asi. Niisiis, missugust arvutit ja mis programme inimesed kasutavad, on nende enda asi ja siin jõujooned paika panna on turu ülesanne. Internet pole seevastu mitte inimese omand vaid avalik hüve. Arvuti on kellegi omand, konkreetne tükk, ja omandi ümberjagamisse sekkub demokraatlik riik ainult erijuhtudel. (Kuigi siin on oluline erinevus, et kui tänaval saab käia ka paljajalu, siis Interneti kasutamiseks näpu stepslisse pistmisest ei piisa. Seega peaks Interneti-ühenduse põhiõiguseks tegemise taustal ikkagi olema ka midagi, mis annab inimesele reaalse ligipääsu sellele õigusele.)

Aga astudes sammukese tagasi, siin võib küsida, et kas seesama avaliku hüve jutt kehtib ka opsüsteemi kohta?

Kas opsüsteem on pigem omand või avalik hüve? See on ilmselt küsimus, millega tuleks põhjalikumalt tegelda. Vaadates ajalukku on ju nii, et mingil ebaselgel põhjusel hakkas opsüsteem trügima omandi rollist välja Linuxi "leiutamisega" ja on siiani aeglaselt aga järjekindlalt n-ö avaliku hüve staatuse poole roninud. Kas ta väärib seda staatust? Kas Linuxi pürgimine avaliku hüve staatusele on õiguspärane või on see mõni kommunistide vandenõu? Võib vabalt väita, et kuna opsüsteemi on vaja kõigil ja see on umbes samasugune üldise heaolu nimel tarvitatav asi nagu seadused vms, siis see kuulub avalike hüvede hulka ja riik peab tagama selle kasutamise võimaluse kõigile (nagu riik tagab seaduse kaitse). Microsofti palgal olev ideoloog leiaks ilmselt 100 põhjendust, miks see nii pole ja miks opsüsteem ikkagi ei ole avalik hüve. Mina võin leida samapalju põhjendusi, et miks ta seda ikkagi on. See viib meid lõputute argumendiahelateni, kus võib üks pool küll rohkem peale jääda kui teine, aga kus PR jms vahendite kaasmõjul tegelikult võitjat ega kaotajat pole.

Samasuguse arutluse võib teha läbi ka n-ö põhitarkvara kohta.

Nüüd astudes veel ühe sammu tagasi...

Kunagi hallil ajal arutasid inimesed selle üle, et kas teadmised on avalik hüve või mitte. Entsüklopedistid nägid sel ajal kurja vaeva, et teha teadmised kogu maailmale kättesaadavaks ja kaitsesid avalikkuse ees innukalt kõigi õigust teadmistele ja haridusele. Tänapäevaks on see liikumine vähemalt Eestis jõudnud niikaugele, et teadmised on sedavõrd avalik hüve, et lastele tagatakse tasuta keskharidus ja publitseeritakse oma rahva teadmiste taseme hoidmise nimel rahvusentsüklopeediat.

Sama asi toimub tänapäeval tarkvaraga (eestikeelne nimi "tark"-vara seob selle väga meeldivalt teadmiste küsimusega, kes selle üldse kasutusele võttiski?). Samamoodi nagu ka oli/on teadmistega, võib spekuleerida, et kodanikul on õigus tasuta alg-, põhi- ja kesktaseme tarkvarale (loe: opsüsteemile, põhirakendustele ja mõnele vajalikumale eriprogrammile). Nagu riik hoiab käigus koolisüsteemi ja avaldab õpikuid (tõlgib ja töötleb selleks läbi rahvusvahelist teaduskirjandust), samamoodi võiks riik hoida käigus oma tarkvarakeskust ja tõlkida/kohandada rahvusvahelisi tarkvaraprojekte eesti keele ja kultuuri jaoks.

Küsimus võiks olla selles, et miks ta peaks seda tegema? Miks seda tehakse teadmistega ja miks hoitakse käigus haridussüsteemi? Selleks, et tagada oma kodanike ja ettevõtete läbilöögivõime rahvusvahelises kontekstis mistahes elualal. Kui alg-, põhi- ja keskastme tarkvara on sarnaselt haridusele riigi poolt korraldatav ja ~ "mõistliku hinnaga ning kvaliteetsena" kättesaadav igale kodanikule, siis annaks see Eesti kodanikele mingi eelise teiste riikide kodanike ees. (Aga kuidas täpselt ja missuguse eelise?)

Ühesõnaga, vastus on et vabatarkvara arendust peaks toetama samamoodi nagu haridust ja teadmiste omandamist/levikut. Ehk siis peaks võtma maailmast parima saadavaloleva vabatarkvara ja tegema selle Eestis eesti inimestele kättesaadavaks. Ehk siis --- võttes malli haridusasjadest --- peaks olema riiklik tellimus nt ülikoolidele vabatarkvara lokaliseerimiseks ja kohandamiseks eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks. Vabatarkvara arendust ennast peaks toetama samadel alustel mistahes muu teadusega ja vabatarkvara arendaja/koolitaja kutsele peaks saama igas endast lugupidavas IT-õpingutega tegelevas kõrgkoolis spetsialiseeruda.

See on muidugi rohkem ideoloogiline põhjendus/seletus asjale ja võib öelda, et see ei pole tõestatud ja puuduvad uuringud jne, aga küsimus siiski on selle kaalukategooria oma. Seega ma arvan, et ei saa seda asja kuidagi kitsalt võttes riigiaparaadile või kõrvalseisjale selgeks teha, et miks on vaja toetada vabatarkvara arendust või levikut. Et ei piisa väidetest, et meil on juba 5% alternatiivsete opsüsteemide kasutajaid ja nende olemasolu tuleks kuidagi mitmekesisuse säilitamise nimel toetada kui vähemusgruppe vms... See ei kõlba kuskile.

Mistõttu soovitan järgi mõelda, kas vabatarkvara küsimus siiski ei kipu oma üldisuses kokku minema rahvusvahelise Piraadipartei poolt algatatud küsimustega, mille teemal ma siin kunagi sõna võtsin. Küsimus on ikkagi selles, et kas ja missugune eristaatus on tarkvaral ja digitaalsel informatsioonil --- ja miks see nii on.


erku
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 49
Liitunud: 12.09.2008
Postitused: 549
Asukoht: Tallinn, Järvamaa
Distributsioon: Mint/Debian _32bit
estonia.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 11:05  postituse pealkiri:  Re: Vaba Tarkvara Klubi 16.11.2010  

Ei saa aru süviti mõttest, tramm. Kas on tegu utopistliku demokraatiaga?

Riik ei piira kodaniku internetiühendust, seda ei saa ka riik tagada.

Riik ei nõua kõrgeid hindu ja ei maksa ka peale arvutitele ega nende lisadele. Ta ei saagi seda teha. Võin öelda näiteks, et rootsi riigist ei saa tuua siia eestisse paljut kaupa, näiteks kasvõi tühipaljast peenikest joogiveetoru, mida rootsi riik meile ei väljasta. Põhjus lihtne, päris hinnaga teda ei saa siin müüja ja odavat hinda ei saa anda kolmandatele riikidele, see on nagu hea tava / seadus (muidu müüjakse edasi ja hoidku ... veel äkki rootsi turule kasumiga tagasi). Pane nüüd arvutikola samasse konteksti ja mõtle hästi järgi, mis on päris elus tulem.

Et see MS tarkvara seal on ja ei meeldi, on jällegi kellegile samas kasulik ning heast tulust ning nö leivast ei loobu keegi vabatahtlikult, seda enam et jutt käib ikkagi suurtest summadest.
Et pakkuda konkurentsi, on vaja konkurentsivõimelist süsteemi. Riigi tasand nüüd on juba keerulisem küsimus, kuidas ja mis osas. Pole kindel kas riik peaks- tahaks sekkuda konkurentsi või kas on eetiline EU pinnal.

Haridus on kättesaadav. Ka mina maksan ühe pereliikme ülikooliõpinguid. Tõsi, maksta ei tahaks, aga hetkel on nii. Samas ma ei sa öelda et pole kätte saadav, nagu ma ei saa öelda ka tarkvara kohta.
Seda küll, et haridus ja vahendid peaksid olema emakeelsed. Samas nagu isegi ütlesid: "eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks".
Aga et omada kesk või kõrgharidust, peab inimene oskama keeli ja paljut muudki, kasvõi tundma arvutit ja kontekstis kaasa arvatult mis jääb väiksest eestist välja poole.

_________________
Mõttetera: Kui tarkvara ei meeldi või ei sobi, tuleb valida teine tarkvara.

illukas
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 38
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036


norway.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 11:59  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

erku
Linuxiga on siinjuures raske. Kes tahaks osta tarkvaratuge, millel tuleb poole aasta või aasta pärast välja uus versioon ja paljud asjad võivad olla kardinaalselt muutunud.
Ei ole see nii keeruline ühti, suse näiteks on ametliku toega ja tean mitut Eesti firmat kus see kasutusel on, ka. riigiasutustes ja mis pealegi- support töötab suht hästi. Sest tegelikkuses ei osta sa mitte linuxit vaid sellega kaasnevat supporti

olavsu1
Mina valiksin mandriva. Suts vähem nuditud buntulised. Kuigi nudimine tundub olevat trend.
riiklikul tasandil kohe kindlasti mitte, vaadates mandriva ajalugu ja tulevikukahtlusi ja üle kivide kändude teekonda. Samuti on Mandriva suht cuting edge distro. Riigiasutustesse peaks valima midagi rahulikkumat, stabiilsemat... Mitte, et mandriva kehva oleks...
Kindlasti sobiks Debian, Suse, RH

Mina leian, et peaks olema riikliku toega (ülikool + arendus + koolitus) distro millele siis valmivad kõik riigi tellimusel tehtavad arendused.
Sellepeale kaebaks Microsoft Eesti riigi kohtusse- simple. kuna me oleme üks pisike laik kaardil siis me ei saa nii laiutada nagu Jaapan või mingi mu suurriik, meil pannakse lihtsal suu kinni. See, et Eestis on teinud ministeerium koostööleppe- ma kardan, et seal on midagi veel taga kui tühipaljas kokkulepe, näiteks selline lepingus kirjutamata jäetud punkt, et riigiasutusi ei kontrollita litsentisidega vms... Kurat seda teab, mis seal tegelt taga oli...

Qilaq
esimene probleem on garanteeritud tootetugi
mis garanteeritud tootetuge sa reaalselt mikisoftist saad? Et updated on garanteeritud aga edasi, usside ja nuhkvara vastu ei aita- see on teise tootja oma. Reaalselt on vaja IT juhtidel lihtsalt kellegi peale näpuga näidata, kuid tolku sellest tegelikkuses ei ole...

haldustööde automatiseerimist
Ma arvan, et mõeldakse, igapäevaseid updatesid ja sellist tausta automatiseerimist- kui nii siis on linux siinkohal pika puuga windowsist ees- cron või servicena tööle pandud skriptid on väga 5 lahendus ja mis peamine töötavad väääga hästi... Iseasi on see, kas adminn viitsib neid kirjutada...
Koolitused, konsultatsioonid, telefoniabi ja veel palju muudki käibki tootetoe hulka..
Aga palun meie pakume, ka koolitust ja kaughaldust, keegi ei keela meilt küsida aga meie tahame raha saada... Sellessuhtes ei ole windowsiga vahet, selle tootetugi maksab ka, see knowledge base on kordades kehvem kui mingi suvalise linuxilise netist leitavad juhendid...



Millegipärast on mul mulje jäänud, et inimesed tahavad linuxit tasuta ja sellega kaasnevat supporti ka tasuta.... AGA nii ei saa... Kuskilt peab ju raha tulema. Aga kui üks saadakse tasuta siis millegipärast eeldatakse et on ka support tasuta...

Teine punkt mis läbi käis on üle Eestiliselt kasutusele võtta amingi üks distro- ei aitäh, see oleks teistpidi pealesurumine, lilsaks üks asi ei sobi kõikjale!
Arendusele on võimalik raha saada- EAS jms annavad väga hästi raha sellistele projektidele. Keegi ei keela teha üleEestilist firmat- AS linux Eesti nt ja selle taha koondada suured jõud ning krabada suurel hulgal kliente...
Meil näiteks mitu kontorit hoolduses, mis on OpenOffice.orgi peal ja küsivad telefonitsi või mailitsi ikka aegajalt infi- samas on see hooldushinna sees ja keegi ei ohi, kõik õnnelikud...

Elu on karm, kui ise ei oska siis muudkui aga maksa sellele kes oskab, kuid inimesed on imelikud, millegipärast on nõus maskma autoremondi eest, kuid arvuti parandamise raha on üle mõistuse!

_________________
https://www.inlink.ee

olavsu1


Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 43
Liitunud: 02.12.2006
Postitused: 923

Distributsioon: ubuntu, mandriva
estonia.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 13:10  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

Tsitaat:
olavsu1
Mina valiksin mandriva. Suts vähem nuditud buntulised. Kuigi nudimine tundub olevat trend.
riiklikul tasandil kohe kindlasti mitte, vaadates mandriva ajalugu ja tulevikukahtlusi ja üle kivide kändude teekonda. Samuti on Mandriva suht cuting edge distro. Riigiasutustesse peaks valima midagi rahulikkumat, stabiilsemat... Mitte, et mandriva kehva oleks...
Kindlasti sobiks Debian, Suse, RH


Ikka need distrod mis sobivad vaid multimeediatarbijatele, sekretäridele ja programmeerijatele? Susel pole ardouri, see rakendus ei kompileeru sammuti. pulseaudioga on nad kõik liigasuured sõbrad.

Kui nii, siis suurendab see Mac arvutite levikut. Ma peaks siis apple tooteid ostma ja ise helikaarti kiibitsema hakkama... või kolima riiki kus palk kõrgem ja tehnika odavam.

Ei kavatse lambaks hakkata, kuigi selleks sunnitakse.

_________________
olen Troll ja ootan pingviin.org konto sulgemist.

illukas
Vana Pingviin
Vana Pingviin


Vanus: 38
Liitunud: 24.10.2006
Postitused: 2036


norway.gif
postituspostitatud: 15.11.2010, 14:10  postituse pealkiri:  (teema puudub)  

mida teevad kontoritibid ardour-iga (enamus riiklike töökohti on ju kontoritöö)?
Kui tuleb riiklik tugi, küll siis tuleb ka riiklik repo ja küll tulevad siis ka pakid, see on kõige väiksem asi mille pärast muretseda...
Kui rakendus ei kompileeru, siis kas on sitt kood, on kehva kompileerija, on mingi sõltuvus puudu...

Mac-i levikut ma ei karda kohe kuidagi vaadates hinda....

minu mõte selles, et riik võtab ühe (kaks) distro prioriteediks- olgu see siis estobuntu või debian, pannakse ülesse avalik repo kust siis sinagi saad oma ardouri või id kaardi softi kätte, rahaliselt ei nõua see suurt raha KUI panna rõhku vabavara arendajatele, kui teha kõikke ise ja nii nagu SK teeb (isegi repo serti ei suudeta levitada või korralikku apt linki??)... siis tulevad teised summad ja sellised jonnijad nagu mina Smile
Ulme unistus muidugi aga loota ju võib...
Tegelikkuses on see, et riigi ladvikus on minu isikliku arvamuse koha pealt suht korralagedus, kõik midagi teevad kuid kasu ei miskit. Mulle meeldiks kui RISO raamistik omaks suuremat jõudu ja minu unistus oleks, et riigiasutused oskavad vähemalt midagi teha odt ja sõpradega, mitte ei saada ulme kirja vastu, et palun saatke doc formaadis... Openoffice installimine riigiaparatuuris ei ole ju niiiiii ulme, et sellega hakkama ei saaks. Kui kõikkides riigiaparatuuri masinates on olemas siis ju probleeme pea et ei olegi, tehku oma tööd überwordiga edasi- blanketid editeeritavad pdf-id või siis odt (mikisoft jääb hätta)

_________________
https://www.inlink.ee



Viimati muutis illukas 15.11.2010, 14:23; muudetud 1 kord
Näita (aja järgi):      
Postita uus teemaVasta teemale


Vaata järgmist teemat
Vaata eelmist teemat
Powered by phpBB2 Plus based on phpBB © 2001/7 phpBB Group