Venemaal on tegelikult oma "rahvuslik" Linuxi distro juba päris ammu olemas, AltLinuxi nimeline. Eelmine aasta, kui nähtavasti Putinile lähedase suurärimehega seotud investeerimisgrupp raskustesse sattunud Mandrivale (millest ka AltLinux on välja kasvanud) oma abistava käe sirutas, arutati üsna tõsiselt võimalust, et Mandriva ja/või AltLinuxi baasil tulebki too juba õige mitu aastat oodatud riigi toetusega "kodumaine" Linux.
Igal juhul nii Mandriva kui ka AltLinux (vist, ma ei ole ise näppinud, aga kirjad nii ütlevad) on igas mõttes vaba ja avatud lähtekoodiga.

Hiina GPL'i-armastuse kohta tuleb Google'ist selline artikkel aastast 2007:

Tsitaat:

Taiwen Jiang had mentioned that in exploring the legal recognition of GPL in China is at best a grey area, but at most unrecognized due to limited government regulations and confusion of whether or not GPL requires copyright since it is interpreted as free.

Aastaks 2010 aga selline rõõmusõnum:

Tsitaat:

So three years later, Taobao, a user of Linux and FOSS, sets a precedent by not only admitting to be using Linux (OMG!) but also launching their own open source repositories, hosting their own projects and sharing them with the world--yes, the world!

Vaevalt Venemaalgi asi väga teistmoodi läheb. Esialgu võetakse ilmselt GPL'i suhteliselt vabalt, aga mingist hetkest hakatakse mingitel hämaratel põhjustel midagi avaldama. Muidu, kommunismi kantsid võiks ju GPL'i ideest üpris hästi aru saada, aga näed... Hiinas on selline riigikommunism, see pole eriti GPL'i vaimus. Venemaal on õnneks piisavalt anarhiste, kes kuidagi ikka leiavad viisi riigi vara ülesvoolu lekitamiseks, kui neid sunnitakse GPL'i põhjal suletud koodi kirjutama.

Võrdlus oligi suht lõdvalt suhestuv.

Venemaa jääb tõepoolest "kahe vahele". Totaalkontrolliks napib ressursse.

kuigi see võib tunduda sobiva paralleelina on Hiina ja Põhja Korea siiski märksa suletumad maailmad, kui Venemaa. diktatuuri ihalus on selgelt olemas, kuid samas on lääne mõttemaailm vene karu siiski juba piisavalt harinud, et karta selle teema jäämist vaid kitsa ringi nööritõmbajate pärusmaaks ja meepotiks, pole vast põhjust.

Hiina ja Põhja - Koera missioonikriitilised süsteemid juba on Linuxil ja osad süsteemid puhtalt Unixil, mis on selleks otstarbeks spetsiaalselt ehitatud.

Loomulikult on tegemist vastavalt seadistatud süsteemiga.

Laiatarbe (kodanikutarkvara) on kujundatud ikka selliseks, et Suur Vend kuivale ei jääks.

GPL on keskmise linuxikasutaja jaoks pelgalt formaalsus. keskmise linuxikasutaja joaks on oluline vaid asjaolu, et Venemaa tekitab suure nõudluse erinevates valdkondades kvaliteetsele tarkvarale linuxi platvormil ja see elavdab omakorda oluliselt tarkvaraarendust.

väga lühinägelik oleks arvata, et linux võetakse kasutusele vaid sellepärast, et see on tasuta. pigem on peamine argument sõltumatus tänapäeva korporatiivse ärimaailma mängureeglitest. sa võid luua just seda, mida vaja ja keegi teine ei dikteeri sinu tegemisi ega toimetusi. venemaal jaguks piisavalt ressurssi ka mikropehme nuumamiseks, kuid see tähendab siiski elamist kellegi teise reeglite järgi.

Venemaa on täiesti võimeline elama iseenda ressursside varal ja looma kõik endale vajaliku ise. loomulikult ei ole mõistlik ehitada enda ümber järjekordset hiina müüri, kuid riigiasutuste tarkvarapoliitika võiks olla küll igal riigil autonoomne.

Ühinen tramm`i vastusega. See saab olla vaid kõike muud kui meeldiv uudis.
Aga eks see ole üle suure lahe samuti aktuaalne, eks mujalgi.
Tehakse kõik selleks et tagada endale võim, juurdepääs, ligipääs.

Mõni aastake veel ja sellest mis eile, on jäänud mälestus.

Kui GPL Venemaa korrumpeerunud riigiaparaadi poolt juriidiliselt läbi näritakse, siis pole see just väga ühemõtteliselt rõõmusõnum.

juriidiline mambo-jambo olgu juristide läbi närida, küll juba riiklikul tasemel sellega hakkama saadakse. linuxi kommuuni jaoks on see vaid puhtalt rõõmusõnum ja jääb vaid loota, et tegemist ei ole pelgalt lääneriikide jaoks mõeldud fiktiivse propagandagatsirkusega.

Väidetavalt pole GPL Vene õigussüsteemi kontekstis täielikult maksev ja üleminek vabale tarkvarale on juriidilises mõttes problemaatiline. Võimalik, et minnakse vene kombe kohaselt üle omal moel (nt vabale tarkvarale kui tasuta tarkvarale)...