Näe, sama värk kurjuse telje riigi poolt: http://rt.com/Top_News/2010-03-01/north-korea-cyber-weapon.html?fullstory

Tänapäevases taetud toodete ülekaalus on mõttetu süüdistada antud monopoolseid firmasid, vaid pigem tuleb otsida süüdlasi Eesti riigiaparaadist, olgugi need riigiametnikud või seaduseloojad, kes ei mõista, et monopoolse ettevõtte tarkvara failiformaatide kasutamine ei ole normaalne (ning et mis vahe on nt. MS Office toodetud failidel ja ODF vormingus olevatel). Alustada tuleb nende õpetamisest ja kes ei suuda õppida, tuleb kohas, kus on arvutit vaja kasutada, päevapealt lahti lasta.

pisi

kordan veelkord, olge ettevaatlikud vaba mõttemaailmaga uhkeldamisel, reeglina ei ole keegi nii vaba, kui ta arvab ennast olevat.

küsi endalt, kuidas levib ja levitatakse vaba/avatud tarkvara ja mis tingimustel seda kasutada võib. olles sellega ühele poole saanud, võrdle sama m$ tavadega läbi aegade. ma arvan, et peab olema pime, kui vahet ei märka. m$ on saavutanud tänu kommertsmanipulatsioonile väga paljudes tarkvaralistes valdkondades kriitilise massi, mille tulemusena on neis valdkondades tugevasti pärsitud konkurents, alternatiivid, tegevusvabadus. kas see pole piisavaks põhjuseks, et öelda - m$ on süüdi tarkvara taandarengus ?

wk kirjutas:

antik2 kirjutas: Ubuntu nimelisest saastast hoian kahuritule kaugusele. Nii kui keegi natuke suuremaks kasvab, hakatakse tema suunas sappi pritsima. Ma olen väga rahul Debianiga serverites, aga võrreldes *buntuga oli Debianil töölauaga süsteem ikka kuidagi kipakas, a la laptopi toetus toimis ja ei toiminud, USBga oli pidevalt janti jne. Ma arvan, et oleks asjalik oma väidete aluseid pisut avada ka.

Mul jällegi vastupidi- Debian töötas igalpool- nii serveritel, kui tööjaamades aga Ubuntuga ei läinud ükski korralikult käima. Selline tunne, et *buntu kernelid on seadistatud igasugu hiina saastaga töötama aga normaalse raua peal kisud karvad peast välja ja viskad cd-d minema.

Minu jaoks on olemas ainult kahte tüüpi arvuteid- odavad või head...

antik2 kirjutas:

Ise olin administraator 1994 Virumaa Kõrgkooli arvutiklassis SCO Open Desktop-i peal. UUCP tõi emalild Tallinnast Anubis nimelisest internetiga ühendatud serverist. Interneti kanali kiirus Eestis oli siis 128Kbit/s, kui mu mälu mind ei peta (kiirus üldse kokku! sic.). Aastaid hiljem sain teada, et ainus Eestis kättesaadav SCO ja installkettad (umbes sada 1,44MB flopit) ning paarkümmend paigaldust olid kõik ühe seerianumbriga....

Äripäeva esimene veebiserver sai püsti ca 1995 (mitte veel veeb ise) ja see jooksis SCO miskil *nixil, see oli kindlasti ametlik asi.

antik2 kirjutas:

Ubuntu nimelisest saastast hoian kahuritule kaugusele.

Nii kui keegi natuke suuremaks kasvab, hakatakse tema suunas sappi pritsima. Ma olen väga rahul Debianiga serverites, aga võrreldes *buntuga oli Debianil töölauaga süsteem ikka kuidagi kipakas, a la laptopi toetus toimis ja ei toiminud, USBga oli pidevalt janti jne. Ma arvan, et oleks asjalik oma väidete aluseid pisut avada ka.

rait kirjutas:

Tsitaat: Olgu installitud buntu või mis iganes muu linux/BSD, tüüpiline inimene ostab odavama arvuti ja paigaldab sinna pira windowsi. See seltskond kellest Sina räägid ei vala ka vett MS veskile, seega ei muuda nad ka jõujooni. Mina pidasin silma natuke vanemaid arvutikasutajaid, kes ostavad poest arvuti koos op-süsteemiga ja kasutavad seda selliselt nagu see on.

Nad ei täida otseselt M$-i rahakotti, aga vett veskile valavad ikka:
* Nad harjuvad kasutama windowsi ja selle tarkvara
* nende ei taha mingite programmide portimist linuxisse või muudesse op süsteemidesse
* Ka töö juures soovivad nad kasutada windowsi.

Näiteks on meie asutuses kasutuses Postipoiss, mis töötab korraktselt ainult IE-ga.

akbgf kirjutas:

Ka SCO Unix käis PC-l, aga kust ja kuidas seda saadi, seda mina ei tea - võibolla piraaditseti nagu DOS-igi. Tõsi, W95 kombel next-next neid käima ei saanud, aga kui käima said, siis, erinevalt MSW-st ka käisid. Linuxi tegijatel polnu raha niisuguse kampaania ega müügivõrgu jaoks, Linuxit tegid sel ajal vist küll ainult entusiastid. A.K.. Linux Registered User #49553.

Ise olin administraator 1994 Virumaa Kõrgkooli arvutiklassis SCO Open Desktop-i peal. UUCP tõi emalild Tallinnast Anubis nimelisest internetiga ühendatud serverist. Interneti kanali kiirus Eestis oli siis 128Kbit/s, kui mu mälu mind ei peta (kiirus üldse kokku! sic.). Aastaid hiljem sain teada, et ainus Eestis kättesaadav SCO ja installkettad (umbes sada 1,44MB flopit) ning paarkümmend paigaldust olid kõik ühe seerianumbriga....

SCO all jooksis täisversioon MS DOS 5.0-st ning ise kasutasin ka tekstipõhist MS Wordi!- versioon oli vist 1 või 2. Word töötas UNIX-is mitte DOS-is.

Ma olin Linuxi algusaastatel ikka tõsine RedHät-i fänn. Mul isegi originaalcdd 4.1 versioonist alles. Kuid kahjuks RedÄtt kaotas minu austuse oma persekukkunud 7.0 seeriaga kus ükski asi ei töötanud nii, nagu vaja- kolisin üle FreeBSD-le ja pole kahetsenud. Vahelduva eduga olen küll kasutanud veel Gentoo-d, Slackware, CentOS-i (mailiserver buutis üles 15minutit- ma ei tee nalja. Mina teda ei seadistanud, ainult hooldasin) ja Debian-i.

Ubuntu nimelisest saastast hoian kahuritule kaugusele.

Olles ise osaliselt seotud tarkvara arendusega mõistan, miks on avatud lähtekoodiga tarkvaraga nii palju probleeme- mitte keegi ei viitsi oma kirjutatud koodi üle kontrollida- programmeerijatele on vaja kiiret tulemust ja tavaliselt hakatakse vigu parandama alles siis, kui kaebajate kriitiline mass tõuseb talumatult kõrgele....

Pisi, mu sõnum oli ärgitatud Sadiini arvamusest, et tänu MSile on meil selline internet. Ma arvan, et MSi teenet on selles siiski napilt. Kuna vahele tuli palju postitusi, muutus mu vastuse kontekst.

Samas, oma loetu põhjal ei pea ma siiski MSi reageerimist niivõrd inertsuse küsimuseks, kuivõrd ideoloogiliseks.

Piiri kõrts on huvitav mõte, ainult ei ole kursis, kuidas see talveperioodil ka avatud on...

wk kirjutas:

MS suhtus internetti pikalt väga tõrjuvalt ja lasi IE välja alles siis, kui oli juba selge, et nad hakkavad väga olulisest rongist maha jääma. MS arendas jõuliselt oma võrku (tänagi MSN), mis oleks pidanud olema "parem" vabast metsikust võrgust ja olema täielikult keskse kontrolli all. Need kes mäletavad, mida 90ndate keskpaigaks tähendasid mõisted AOL ja Compuserve, mõistavad ka seda, millist põhimõttelist võrku propageeris MS kuni graafiliste veebibrauserite tekitatud veebipalavikuni.

See, kuidas käituvad inertsed suurfirmad tehnoloogia või keskkonna muutustele, ei ole mingi uudis (aeglaselt ühesõnaga) ja seega ei saa ka seda pisipehmele ette heita. Samuti ei ole see (MS-i internetilembus või -vastasus) mitte kuidagi otseselt seotud avatud (koodiga) tarkvaraga. Samasuguseid komistusi võib juba praegu täheldada suure hiiu Google tegemistes (paljude asjade kohta võib küsida "aga miks?" aga samas on see igati loogiline samm suure tegija poolt (nagu chrome os)).


Microsofti esialgne fail interneti puhul on muidugi totter ja kurb. Aga mitte mingil juhul fataalne ega imelik.

Postitajale: sama kandi tegelase puhul küsiks, et ehk võiks seda kõike piirkonna ainsas kõrtsis (piiri kõrtsis/pubis) neutraalsel pinnal arutada?