imre kirjutas:

Võib-olla siit väike idee Estobuntu tegijatele - Otse töölauale kenasti vormistatud, näiteks HTML formaadis HOWTO panna kuidas mingi asi üldse linuxi all käib. Hästi lihtsalt ja ainult põhiasjad kirja panna.

Lihtne näide milleks seda aga vaja on:
LINK teemale

Tõeliselt muljetavaldav kirjatükk.

Päriselt, päriselt!.

On võimalik suisa füüsiliselt hoomata laiapõhjalist uurimistööd, mis on laiema pildi saavutamiseks läbi tehtud.

Väga asjalik!!!

Allolevad kommentaarid on 04.02.2010 toimunud saatele.

Soovitan lugeda:
Peeter P. Mõtsküla kirjatööd.
04.02.2010 saate jaoks kirjutatud materjal
21.01.2010 saate jaoks kirjutatud materjal

Margusele kommentaariks
Vaba operatsioonisüsteemide valik arvutikauplustes on kinni kaupluseomanikust. Siiski on tekkimas tasapisi valikusse ka teisi operatsioonisüsteeme. Siinkohal tuleb inimesi ka veidi harida, et nad teaksid, mida ostavad. Kui öelda inimesele, et te ostate praegu Windowsi, mis oskamatu kasutamise tagajärjel mõne aja pärast kubiseb pahavarast siis vaevalt seda nii kohe ostma tormataks. Kuid inimesed elavad õndsas teadmatuses ja Microsoft teeb endiselt usinat lobitööd ja inimesed lasevad ka oma ajusid loputada...

Windowsi vägisi kaasasurumine uute arvutitega ei ole kaugeltki mitte normaalne nähtus. Kuidas MS-DOS tegelikult IBM-i arvutitele jõudis, võib lugeda siit:
- http://www.igeek.com/browse.php?id=1083
- http://wiki.oldos.org/Dos/OriginOfDos
- http://answers.yahoo.com/question/index?qid=1006041826039

Lühikokkuvõte: "Gary Kildall (Digital Research-i president) oli just kodust ära sõitnud, kui IBMi esindajad tulid ja tahtsid tema operatsioonisüsteemi ära osta. Et tema naine ei tahtnud üksi asju ajada, jäi kaup katki, IBMi mehed läksid ja leidsid lõpuks Microsofti ning ostsid süsteemi hoopis neilt."

Samas kasutab Microsoft ka üsna alatuid võtteid: kaupluses teeb Linuxit maha ja selle jutu kuuljatele annab odavamalt (10USD eest) Windowsi - http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=25573763

Lisaks on lekkinud või lekitatud avalikkusele Halloweeni dokumendid:
- http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Halloween_documents_leak
- http://catb.org/~esr/halloween/

See omakorda näiteb ilmekalt Microsofti maailmavallutamise plaane. Seetõttu ei maksa imestada, et Microsoft ja tema tooted on mõne inimese jaoks suisa etaloniks kujunenud...

Olukorda tarkvaramaailmas ilmestab üks joonis - http://mshiltonj.com/software_wars/current/
Teine analoogne pilt - http://www.honary.co.uk/Portals/1/MyImages/Micro9_1s.jpg

Nagu ütleb "pühamees" ja Microsofti juht Steve Ballmer: "Uus Windows on veelgi parem kui eelmine!"


Peetrile kommentaariks
Üldiselt sobib Linux igale poole - nii lauaarvutisse kui serverisse. Mõnikord on ka Linuxi distrotel serveriversioon analoogselt Windowsile (nt Ubuntul) kuid see ei ole reegel.
Tavakasutaja sildi taha on hea pugeda ent paraku peaks ka tavakasutaja aru saama, mida ta ostab ja mille hoolde oma tähtsad andmed usaldab.

Programmid valitakse tõesti sageli selle järgi, mida tuttav või sõber ütleb kuid tegelikult tuleks valida funktsionaalsuse/hinna/kvaliteedi/kasutusmugavuse suhte alusel. Alati ei ole nii, et kui maksan siis saan parema programmi. Kuid see on väga tugev argument - olen küll ja veel näinud olukorda kus näiteks diplomitööd TTÜ-s kaitsma minnes ei olnud isegi PDF-i avamiseks programmi peal kuna tegemist oli arvutisalongist värskelt tulnud arvutiga kus MS Windows XP peal... Õnneks olin ettevalmistunud ja omasin mälupulga peal portatiivset PDF-i avamisprogrammi. See on vaid üks näide. Sageli puudub vaatamata MKM RISO koosvõime raamistikus määratud failivormingutele arvutites OpenDocument-i vorminguid avada oskav programm... Samas on see kirjas siin dokumendis lk.38...

Ühilduvuse koha pealt tuletaks taas meelde Halloweeni dokumente (vt eespool) ja lisaks tehnoloogilist lukku, mida omanduslik tarkvara ja selle poolt kasutatud failivormingud paratamatult tähendavad...

Tegelikult ei ole mingit probleemi ühilduvusega - Microsoft vaid loob kunstlikult tõkendeid, et tema poolt loodud failivormingud ja failisüsteemid ei ühilduks millegagi peale iseenda. Kui eetiline see on - jäägu igaühe enda otsustada...

Kahjuks on see nii, et vaatamata koosvõime raamistikule ei jätku riigil ressursse selle täitmise kontrollimiseks ja nii leiutabki igaüks ise oma failivormingud, millesse oma infot talletab ja edasi levitab. On ju ka öeldud, et Microsofti üks suurimaid äritrumpe on see, et MS Office-i vormingus dokumente liigub internetis palju. Kuna kunstlikult loodud ühildamatuse tõttu ei saagi MS Office-i failid korralikult avanema vabatarkvaraliste kontoritarkvara pakettidega siis on mõned ettevõtted ja organisatsioonid sunnitud omama ka MS Office-it, mis paraku maksab ja sellise sunniga tagab Microsoft endale sissetuleku...

On üksikud kommertsprogrammid, millele samaväärset vabatarkvaralist analoogi raske leida (nt Solid Edge vms) kuid see ei tähenda, et seda tarkvara oleks võimatu näiteks Linuxi keskkonda programmeerida. Lihtsalt selle konkreetse tarkvaraprogrammi looja on otsustanud seda luua MS Windowsile ja ongi kõik. Kui ta otsustaks seda teha ka Linuxile siis olekski see ka Linuxile olemas. Kusjuures tasulisi kui ka tasuta CAD/CAM programme on ka Linuxile olemas, vt näiteks http://www.tech-edv.co.at/lunix/CADlinks.html ja ka http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_CAD_software

Samas on ka näiteks eestikeelset majandustarkvara Linuxile olemas - http://www.ecosoft.ee/

Riistvara töötamise kohta ütlesin, et praktiliselt kogu riistvara hakkab tööle. Ma ei öelnud, et "100% alati". Kuid kuidas teisiti seletada olukorda, et üldjuhul töötavab kõik riistvara - emaplaadi kiibistik, helikaart, võrgukaart (WiFi, LAN), videokaart, printer, veebikaamera jne. Lisaks on näiteks Ubuntu Linuxis olemas juhtprogrammide (ingl.k. 'driver') paigaldamiseks mugav lahendus - Restricted Drivers Manager. Selle abil on mugav videokaardi tarbeks 3D-kiirendust võimaldava juhtprogrammi paigaldamine. Samuti WiFi kaartide jt riistvara juhtprogrammid on mugavalt paigaldatavad. Ei pea neid internetist otsima ega alla laadima - süsteem ise kohe soovitab õige juhtprogrammi ja paigaldab selle vaid paari hiireklõpsuga.

Kõige esimese kommentaari kohta ütleks seda, et analoogselt liikluseeskirjale võiks siis nõuda ühe toote olemasolu mistahes valdkonnas. Liikluseeskirjaga võrdlus on minu arvates kohatu. Liikluseeskiri ei ole operatsioonisüsteem. Siis võiks ju öelda, et tarbija soovib ka ühte pesupulbrit, mitte erinevaid valikuid...

Sama on võrdlus autoga - täiesti kohatu. Operatsioonisüsteemi mõistega tutvumine oleks siinkohal paslik. Kuigi nimed ja funktsionaalsus on erinev, ei ole siiski mitte-Windowsi puhul tegemist nö kangide ja nuppudega. Kui võrrelda Windows versus Linux siis on Linuxis samamoodi graafiline töökeskkond kus saab hiirega klõpsida, on menüüd ja ikoonid jne. Vahe ongi kõigepealt nimes ja seejärel süsteemi ülesehituses ja ka filosoofias. Hea ülevaade Microsofti "üllastest" kavatsustest on toodud näiteks siin - http://en.windows7sins.org/ - selle tõlkimiseks võib proovida Google Translatori abi kui inglise keelt ei mõista. See tõlge on küll pisut kohmakas ent parem kui mitte midagi

Samuti on täpselt samamoodi ka Windowsis olemas käsurida ja Microsoft on üllitanud näiteks Power Shelli, millega on võimalik vingeid asju teha analoogselt bashile.

Kokkuvõtteks ütlen niipalju, et iga töö jaoks oma tööriist. Üldiselt saab enamus tegevusi väga edukalt ka Linuxis teha. Vaid siis kui tõesti väga spetsiifilise programmiga tegu, mille analoogi Linuxile ei ole või mida ei õnnestu üle Wine vms win32 API lahendusega käivitada siis on veel virtuaalmasin võimalik kasutusele võtta. Eks arvutispetsialist paneb asja(d) paika, kasutaja ülesanne on kasutada.

Kui tegemist kalli ja spetsiifilise programmiga (nt CAD/CAM, helistuudio vms) siis ei peeta paljuks selleks eraldi masinat pidada kus vajalik operatsioonisüsteem sees. Sellist masinat tavaliselt muudeks asjadeks ei kasutata kui vaid selle konkreetse kalli programmi jooksutamiseks. Kui programm kallis ja sellega seotud tegevused tulutoovad ning missioonikriitilised siis tavaliselt nii tehakse.

Inimesed ei ole lihtsalt kursis ja neid on vaja harida. See ei ole inimeste süü, et poodides vaid Windowsi pakutakse. Kuigi viimasel ajal on see natuke muutunud siis mitte oluliselt. Siiski on võimalik soovi korral ka ilma operatsioonisüsteemita arvutit osta kuna muude operatsioonisüsteemidega sageli ei pakuta. Samuti kui ongi seal operatsioonisüsteem peale pandud siis üldjuhul vaikimisi valikutega, mis paraku ei ole just kõige paremad valikud kasutamiseks. See kõik aga teenib seda eesmärki, et operatsioonisüsteem võimalikult kiirelt rikneks ja seda tuleks uuesti paigaldada ning firma saaks selle eest taas raha küsida.

Muidugi võib kõikide nende küsimustega (Linuxi kasutuselevõtt, Windowsi programmide analoogide leidmine Linuxisse või Windowsi programmide kasutamine Linuxis, koolitus; ka Windowsi töökindel ja turvaline paigaldus jne) ka minu poole pöörduda.

imre kirjutas:

Kusjuures hiljutine kogemus näitab, et see kompileerimise asi on vist jäänuk windowsi maailmast

Linuxis on kompileerimine võimalus - võib ka kogu Linuxi otsast lõpuni kompileerida (LFS).
Vajadus on see harva, vast midagi ebatavalist tehes või tahtes kõige uuemaid asju proovida, mis pole veel repositooriumitesse jõudnud.

imre kirjutas:

Kusjuures hiljutine kogemus näitab, et see kompileerimise asi on vist jäänuk windowsi maailmast Windowsi all ollakse ju harjunud tarkvara mööda netti taga ajama. Kui siis lõpuks leitakse sobiv programm ja kodulehel on üleval ainult lähtekood, siis arvataksegi et tõesti peabki kompileerima pidevalt kui tahad midagi tööle saada. Paketihaldust ei kasutata, sest lihtsalt ei loeta ABC'd läbi. Võib-olla siit väike idee Estobuntu tegijatele - Otse töölauale kenasti vormistatud, näiteks HTML formaadis HOWTO panna kuidas mingi asi üldse linuxi all käib. Hästi lihtsalt ja ainult põhiasjad kirja panna.

Väga hea tähelepanek! Selline väike õpetus oleks asjalik ja võiks olemas olla ka veebipõhises Estobuntu juhendis kuna sealt töölaualt võib see ära kustuda.

nagu ma rääkisin, siis sinu vea eemaldamiseks ei ole vaja kompileerida, seda teed sa omast lollusest...
Omaette toanurgas viriseda ei ole vast mõtet, submitti bug või siis vähemalt diff

wk kirjutas:

Mulle tundub, et karja moodustavad sarnaste huvide ja hoiakutega tegelased, Negativistid ei saagi seetõttu karja moodustada.

Negativistid moodustavad tohutu "lõriseva karja" kellegi juhtimisel, kes seda jõudu destruktiivselt kasutada mõistab.

Sarnaste huvidega tegelased ei sõltu juhist ja neid ei ole vaja pidevalt aktiveerida juhi ambitsioonide teostamiseks.

olavsu1 kirjutas:

Mina jällegi olen aru saanud, et kõik on kas üksikud hundid või huntide karjad.

Mulle tundub, et karja moodustavad sarnaste huvide ja hoiakutega tegelased, Negativistid ei saagi seetõttu karja moodustada.

olavsu1 kirjutas:

see on nüüd teemaväline Tsitaat: Veelvähem saan aru mis probleem Thunderbirdiga sul on. Päised ju ilusasti olemas igasuguse pikkusega. ei ole mitte hää. need võiks olla keritava textarea sees, kuid ei ole. mõni päis on nii pikk et kirja ennast ei näegi ja nähtavale kerida ei saa. kirja nähtavale saamiseks, tuleb päiste näitamine välja lülitada. Tsitaat: Minul on igatahes mängitavate lugude pealkirjad samas kohas kuhu kuvatakse ka raadijojaama nimetus, kui mõnda kuulata. Minu Rythmbox'il ilmuvad loo pealkirjad akna tiitliribal, leian, et see ei ole õige koht. Õige koht oleks tööriista riba all, kust neid selekteerida ja kopeerida saab. Varem nad ilmusidki sinna. ja kõik oli hästi. Akna tiitliribale jätaks ainult raadiojaama nime ja programmi nime. Tsitaat: Huvitav mismoodi see kompileerimine siin aitama veel peaks? tirid koodi ja hakkad seda lugema. kui selge mida ja kust muuta tuleb siis muudad koodi ringi. ongi configure, make ja make install vajalik. edit: illukas kirjutas: Minuarvates üks linuxi filosoofiatest ongi selline, et vea avastamisel ka submittitakse see, et ka TEISTEL oleks hea olla. Mina jällegi olen aru saanud, et kõik on kas üksikud hundid või huntide karjad. probleem lahendatakse siis, kui see programmi loojat enast häirib, või ohustab olulisi (raha maksvaid? ) kliente. Muidu tundub nii olevat, et lahenda jama ise või rahuldu sellega mis on, siit ongi koodi lugemise ja programmeerimise oskus vajalik.

No kui nii aktiivne oled, siis võid ju oma muudatused ka üles laadida, nii et kõik sellest kasu saaksid.

Või vähemalt anna veast teada siis.

Omaette oli ole vist mõtet väga midagi lappida, teha. Aga no kuidas kellegile.

see on nüüd teemaväline

Tsitaat:

Veelvähem saan aru mis probleem Thunderbirdiga sul on. Päised ju ilusasti olemas igasuguse pikkusega.

ei ole mitte hää. need võiks olla keritava textarea sees, kuid ei ole. mõni päis on nii pikk et kirja ennast ei näegi ja nähtavale kerida ei saa. kirja nähtavale saamiseks, tuleb päiste näitamine välja lülitada.

Tsitaat:

Minul on igatahes mängitavate lugude pealkirjad samas kohas kuhu kuvatakse ka raadijojaama nimetus, kui mõnda kuulata.

Minu Rythmbox'il ilmuvad loo pealkirjad akna tiitliribal, leian, et see ei ole õige koht. Õige koht oleks tööriista riba all, kust neid selekteerida ja kopeerida saab. Varem nad ilmusidki sinna. ja kõik oli hästi. Akna tiitliribale jätaks ainult raadiojaama nime ja programmi nime.

Tsitaat:

Huvitav mismoodi see kompileerimine siin aitama veel peaks?

tirid koodi ja hakkad seda lugema. kui selge mida ja kust muuta tuleb siis muudad koodi ringi.

ongi configure, make ja make install vajalik.

edit:

illukas kirjutas:

Minuarvates üks linuxi filosoofiatest ongi selline, et vea avastamisel ka submittitakse see, et ka TEISTEL oleks hea olla.

Mina jällegi olen aru saanud, et kõik on kas üksikud hundid või huntide karjad.

probleem lahendatakse siis, kui see programmi loojat enast häirib, või ohustab olulisi (raha maksvaid? ) kliente.

Muidu tundub nii olevat, et lahenda jama ise või rahuldu sellega mis on, siit ongi koodi lugemise ja programmeerimise oskus vajalik.