Qilaq kirjutas:

Umbes nagu terminalide ja serveri süsteem siis.

jah nii ta kipub olema. tore ju kui arvutis pole muus kui terminaliklient. ja traadi teises otsas on sigavõimas masin.

Natuke huumorit ka.Steve Ballmer´i kommentaar Google OS'i välja tuleku kohta

Tsitaat:

Steve Ballmer´i sõnutsi ei vaja tööstus uut operatsioonisüsteemi. Kõik, mida me vajame on Windows ning Windowsile ja Internet Explorerile mõeldud programmide areng.

Ühe asja oleksin peaaegu et unustanud
Kiiresti arenevad nutitelefonid, mis üsna pea nelja jalaga ülejäänud riistvarale selga hüppavad.

Niisiis - mõned põhjused, miks Guugel on 7 aastat hiljaks jäänud.

Mulle on jäänud mulje, et selle Google'i OS-i mõte ei ole mitte see, et DVD sisestamisel sulle arvutisse mingi rakendus tõmmataks, vaid et see rakendus asubki võrgus ja pigem tõmmatakse hoopis see DVD sinna. S.t et see OS ongi võrgupõhine, mitte niivõrd arvutipõhine. Arvestades seda, et nad rihivad esimeses järjekorras väikesülearvutite turgu, on see ka loogiline - need masinad on üldiselt ju ikka mitte ainult suuruselt väikesed, vaid ka mõnevõrra väiksema võimsusega, nii et ideel, et rakendus koormab mingit võimsat serverit kuskil mujal ja sina suhtled sellega ainult (eeldatavalt piisavalt kiire) võrgu abil, on selles mõttes päris jumet. Umbes nagu terminalide ja serveri süsteem siis.

Tsitaat:

sul ei ole arvutis mingit rakendust, mis video-DVD-d maha mängiks, vaid et kui selle oma DVD-seadmesse paned, laaditakse võrgust vajalik rakendus, mis seda siis taasesitab.

Sisuliselt sama seis kus hetkel oleme,
tuleb lihtsalt väike skript (ehk paarkend rida) kirbada, mis dvd mountimisel ja vastava mängija puudumisel vajaliku rakenduse minu arvutisse tirib/paigaldab
Võib ju ütelda, et seda rakendust/apleeti ei paigaldata/käivitata jäädavalt vaid ainult toimingu ajaks ... Aga kui ma vahepeal kuulan helpplaati ja siis tahaks sellega kaasasolevat bonusDVD'd vaadata, hakkan jälle sama rakendust alla tirima? Pointless.
Mina arvan, et hetkel veel (aastal 2009) vajab kasutaja rohkem kui veebilehitsejat ja flash'i. Ja kui ütelete, et seal krome OS'is ongi peale lehitseja veel ka palju tuntud "linux'i" rakendusi, siis on ju tegemist lihtsalt distroga millel on lisaks kõigele muule tavalisele lisaks veel google lehitseja kaasas.

Huvitav on muidugi see, millise pakendamis viisi nad kasutusele võtavad, milline init süsteem jne. Kui nad ikka kõvasti veva näevad, siis võib sellest tulla uus hea põhi, mille peale hakataks "uusi" distrodis looma.

Igatahes huvitav projekt ja siiani pole kordagi pidanud Googles pettuma.
Ootame huviga.

Eks ta ole. Eks saab näha, kuidas asjad arenevad. Nii palju kui Google'i visioonist välja võib lugeda, on nt YouTube ainult üks näide - sama hästi võib ju ka olla, et sul ei ole arvutis mingit rakendust, mis video-DVD-d maha mängiks, vaid et kui selle oma DVD-seadmesse paned, laaditakse võrgust vajalik rakendus, mis seda siis taasesitab. Ja et kui sa selle "arvutisse tirid", siis tegelikult tirid ta võrgus paiknevasse failihoidlasse hoopis. Ja kui ma õigesti mäletan, siis Adobel on vist juba mingid asjad võrgupõhised (oli see mingi PhotoShop Express või midagi?) ja et ta ka Google'i OS-i partner on, ei imestaks, kui sealt veel midagi tuleks.
Muidugi, selle potentsiaalse failide hoidmisega kuskil mujal kaasnevad kõikvõimalikud turberiskid, mida küll on ilmselt võimalik ka mingite lahendustega maandada, olgu siis mingid krüptimisvõimalused või ka lihtsalt kasutaja enda "tarkus", et hoida tundlikumaid asju oma kohalikul kõvakettal ja muud, mis potentsiaalselt ka teistega jagatav, kas üleüldiselt või siis mingite õiguste süsteemi alusel, võrgus.
Vähemalt ma kujutan ette, et selline võiks olla mingi ideoloogia Google'i OS-i taga. Aga nagu öeldud, tibusid loetakse (järgmisel) sügisel, kui seesamune OS peaks hakkama ka reaalselt kuhugi jõudma...

Nali naljaks, aga mina ei usu, et selline leiutis hakkab asendama PC'd.
Sisuliselt, vaadake oma rakenduste menüüd, katab google ainult "Internet'i" oksa (mingil määral ka kontoritöö).
Esmapilgul tundub, et see aretis sobib neile inimestele, kes blogivad, loevad uudiseid ja vahetavad sõnumeid.

Ütelge mull nt mis kasu on mul youtube'st, kui käes hoian video DVD'd?
Miks peaksin oma ca 100G fotokogu lappama üle suvalise wifi-võrgu?
Kui ostan uue heliplaadi, siis tirin selle ka kohe arvutisse, et laadida oma telefoni ja kuulata läpakast ka nt tööl, mille krdi pärast ma peaks selle veel kuhugi "võrku" laadima?
Või tahaks näha kuidas mõni kujundaja valmistab nt plakatit kasutades läbi võrgu mingit photoshopi.
Või prooviks õige väikestviist effectset videokilppi monteerida.
jne...


Üks tore asi on muidugi, et "internet" areneb väga kiiresti, oma sülemasinaga saan võrku kas või rongis. Aga miks otsida andmeid "võrgust", kui mul on oma läpakas süles ja backup-drive kodus laual!?

Teine tore asi on tõesti see, et uue OS'i tuumaks valiti Linux (mis on kah igati loogiline, või oskab keegi nimetada mõnda targemat tuuma),
mis võiks kaasa tuua ka suuremad muudatused Linux'i arendusmudelis (kui ikka suur Google õla_alla/käe_külge paneb).

sander85 kirjutas:

ainus nö risk on see, et kui palju tahad sa enda kohta avalikustada suurele vennale guuglile..

Touche!

See ongi esmane mureallikas, et kas näiteks firma sensitiivne info peaks olema kättesaadav teisele firmale. Antud juhul siis Guuglile.
Pahatahtlikud kolmandad isikud on alles teisene mure.

Ja sellest lähtudes saab teha adekvaatsemaid otsuseid oma info valdamisel ja haldamisel.

sadiini kirjutas:

Kelle omad on meie andmed??? See on pikk, vana ja kurb lugu. Kas säilitada oma andmeid väheturvatud op-süsteemides, kasutada ainuüksi krüptitud väliseid infokandjaid või võtta ette midagi muud? Kui andmed asuvad kasutaja käeulatuses, siis ei vaja nende kasutamine Internetiühendust. Kui andmed asuvad Netis, siis on nad kättesaadavad nii kasutajale (kui tal on võrguühendus), kui ka võimekamatele arvutispetsidele. See, et kellgil peale kahju tekitamist midagi sahtli vahele lüüakse ei heasta kahju. Ja Netis andmete hoidmine on kuluefektiivne ning kasutajale mugav lahendus. Seega on siin vaja igal inimesel vastu võtta otsus, mida ja millises mahus kusagil säilitada.

internetiühenduse kiirused kasvavad, nett levib juba päris paljudes kohtades, kui info liigub serveri ja kliendi vahel krüptitud kanalis, krüptitud kujul, siis naljalt selle lahti lammutamine ka tehtav pole..

ainus nö risk on see, et kui palju tahad sa enda kohta avalikustada suurele vennale guuglile..

Kelle omad on meie andmed???

See on pikk, vana ja kurb lugu. Kas säilitada oma andmeid väheturvatud op-süsteemides, kasutada ainuüksi krüptitud väliseid infokandjaid või võtta ette midagi muud?

Kui andmed asuvad kasutaja käeulatuses, siis ei vaja nende kasutamine Internetiühendust. Kui andmed asuvad Netis, siis on nad kättesaadavad nii kasutajale (kui tal on võrguühendus), kui ka võimekamatele arvutispetsidele. See, et kellgil peale kahju tekitamist midagi sahtli vahele lüüakse ei heasta kahju.
Ja Netis andmete hoidmine on kuluefektiivne ning kasutajale mugav lahendus.

Seega on siin vaja igal inimesel vastu võtta otsus, mida ja millises mahus kusagil säilitada.