Krabi kirjutas:

Et siis pingviin on firma hooldada? No vot siis ... Et ilma firmata ei saagi? Juriidiline isik on üldiselt suutlikum kui füüsiline isik, sellest ka see firma näol tugi asjal. Huvitav oleks teada mis lepingu sa selle Sass ja Pojad firmaga tegid, et nondelt mingit tuge ei saanud? Aga mis juttu kliendid rohkem usuvad, kas seda mida mina ajan või seda mida teie ajate?

Firma nimega on asju kahjuks lihtsam ajada, kui eraisikuna. Näiteks serveri majutusteenus, lisaks annab see võimaluse ka natuke ametlikult tagasi teenida. Kasvõi mingi tuleviku potentsiaalne reklaami müük Pingviinis (seda võin aga kohe öelda, et Pingviini veebist jäävad välja flash bännerid vähemalt seniks, kuni gnash pole piisavalt välja arendatud, bännerite asukohad ja suurused on aga praegu juba paigas).

Ja minu puhul nagu otsest lepingut tegelikult polnud, olid lihtsalt meili teel kokku lepitud arendustöd jne. Kogemusi oli ka endal vähe. Kuid mis kasu on ka korralikust lepingust, kui firma lihtsat tegevuse lõpetab?

Nordtech ju pakub ning korraldab ka seminare ja koolitusi.Võimalik, et on mõni firma veel aga ise olen ainult eelpoolmainituga kokku puutund koolituse näol.

eesti mõttes ei saa selliseid nn kliente veel kõrvutada.. kliendiks võib olla riik või mõni asutus mingile M$i kräppi edasi müüvale firmale, aga vaba tarkvara kasutamisega kellelegi hetkel veel otsest klientuuri vist ei teki, sest mina isiklikult ei tea, et kusagil eestis pakutakse tasulist tuge linuxile, vähemalt ei ole ma näinud ühtegi sellist kuulutust.. peamised sellel turul tegelejad on palganud omale ise vastavad inimesed, kes nende probleemid lahendavad..

Et siis pingviin on firma hooldada? No vot siis ... Et ilma firmata ei saagi?
Juriidiline isik on üldiselt suutlikum kui füüsiline isik, sellest ka see firma näol tugi asjal. Huvitav oleks teada mis lepingu sa selle Sass ja Pojad firmaga tegid, et nondelt mingit tuge ei saanud?
Aga mis juttu kliendid rohkem usuvad, kas seda mida mina ajan või seda mida teie ajate?

Krabile ....
Märksõnaks siis IT dokumentatsioon.
Kui see osa on nõrk või olematu, siis pole ka lootust, et keegi serveri üle võtab või Spott'i eemaloleku ajal selle eest samaväärselt hoolitseb.
Firmade jaoks on mõeldamatu ja lausa rumal kui IT alane dokumentatsioon puudub.
Kus on ja kas on backup'id, millal uuendused peale lasti, mis riistvara arvutis on, kes ja mis konto alt omab õigus ning mil määral jne jne.
Kui üks liige "kukub" ära, siis teine näeb paberitest mis on mis ja kus on kes.
Teeb ja toimetab edasi - ei ole olukorda kui midagi jääb tegemata.
Teoorias vähemalt ......

Vaba tarkvara lähtekood on vabalt saadaval- kui keegi tegutsemise lõpetab- saab lähtekoodi ikka edasi arendada. Niikaua kui vanem versioon üleval seisab.

Muideks Bill Gates läheb 2008 aastal erru s.t et sellist ärimeest microsoftis enam ei leidu.

Krabi kirjutas:

Minu esimesest postituses siiani olen visanud üles väiteid ja tõin näiteid, millal omab avalik arendusmetoodika negatiivset varjundit ja millisel kujul läbi erinevate terviklahenduste. Neid miinuseid ja plusse jagub hulgi. Huvitav kas google arendusmeeskond arvab sarnaselt sellele nagu sander arvab? Et mingi progeja kuskil nurgas ei viitsi vigu parandama, siis ta lihtsalt ei viitsi ja kõik? Huvitav mis sellest tüübist saaks? Läheb ise või vahetatakse ta välja? Kui palju kõguks sellest organisatsiooni suutlikus? Pingviini serveri tiimist ei tea ma midagi, kelle hoovil või muus kohas ta paikneb. Spoti kodus? Saad homme surma mis siis saab? Võetakse üle ? Kes võtab? Kas tema viitsiks jätkata? Sarnaseid küsimusi esitab ostja. Millega siis on hoobelda? Ah, on arendajad üle maailma, teevad nii kuis jaksavad, tähtaegu pole jne. Oletame, et pingviin.org pakub ka reklaamimis nurgakest. Mina kui tellija tahaksin endale miskit reklaami, aga kas ma saan sinu homse mitte suremise suhtes kindel olla? Firmade puhul on taust enam jaolt tugevam ja seega usaldaksin firmasid ennem. Juhtkonna liikme suremine võib tähendada osanike poolt üle võtmist või kellegi teise poolt ära ostmist. Selliste mõtete pärast arvangi, et hajusprojektid on nõrgemad.

mmmm.. miks peaks ostja vaba tarkvara OSTMA?
vaba tarkvara teine hea külg ongi see, et see on jätkusuutlikum.. kui firma juhatus otsustab, et nii, tänasest enam ei viitsi, lähme varasele puhkusele, siis kes sulle uusi arendusi pakub? hakkad antud firma vbl täiesti kommenteerimata koodi ise lahkama? või palkad uue firma, kes selle lahkamise eest kolmekordset tasu võtab ja sa pead maksma, sest mingile uuele platvormile üle kolimine oleks veel kallim? vaba tarkvara maailmas inimesed tulevad ja lähevad, tarkvara jääb.. jääb kuni teda enam kellelegi vaja ei ole ja ta on oma aja ära elanud..

kustutatud

Muideks -ametlikult on ka Pingviini taga firma

Samas vaba tarkvara arendus toimub täpselt sama moodi nagu omandusliku tarkvara arendus. Näiteks mina soovitan kõigile oma tuttavatele, mitte osta endale sisuhaldus süsteemi vaid kasutada vaba tarkvara. Drupal, Wordpress, Joomla (ise kahele esimesele nüüd pidama jäänud tavalehtedel).
Sest mis garanteerib, et OÜ Sass ja Pojad, kellelt endale näiteks 15k eest tellisite kodulehe koos sisuhaldusega oma tegevust ei lõpeta? Või et nende kood vigane pole.
Olen ise selle sama reha otsa astunud ja näinud, kuidas ka teised selle reha otsa on astunud. Suurema vaba tarkvara puhul on aga tunduvalt kindlam, et pakutakse õige aegseid turvauuendusi ja uuemaid väljalaskeid.

Sass ja Pojad võivad aga oma tegevuse lõpetada ja teie võite ühel hetkel leida, et nende kunagi valmistatud sisuhaldus ei kõlba mitte kuskile. Ja nii selgub, et olete raha lihtsalt tuulde visanud.

Ise sai kunagi tellitud eriskript ühele lehele ja ka firma koduleht. Kuid ühel heal hetkel teatas progeja, et tema enam asjadega tegeleda ei viitsi ja kõik. Läheb ehk hoopis teisele erialale üle. Kui siis teistel lasin koodi uurida, siis selgus, et ega seal eriti nagu midagi teha ka enam ei anna, sest kood väga viletsalt kommenteeritud jne.

Sellest ajast olen kindel ja tulihingeline vaba tarkvara pooldaja. Loomulikult ei saa mitte igast pisikesest projektist asja (nagu ei saa ka igast firmast asja), kuid kui huvilisi ja tegijaid küllalt taga, siis on tõenäosus, et nimetatud projekt kaob tunduvalt väiksem.

Minu esimesest postituses siiani olen visanud üles väiteid ja tõin näiteid, millal omab avalik arendusmetoodika negatiivset varjundit ja millisel kujul läbi erinevate terviklahenduste. Neid miinuseid ja plusse jagub hulgi.
Huvitav kas google arendusmeeskond arvab sarnaselt sellele nagu sander arvab? Et mingi progeja kuskil nurgas ei viitsi vigu parandama, siis ta lihtsalt ei viitsi ja kõik? Huvitav mis sellest tüübist saaks? Läheb ise või vahetatakse ta välja? Kui palju kõguks sellest organisatsiooni suutlikus?
Pingviini serveri tiimist ei tea ma midagi, kelle hoovil või muus kohas ta paikneb. Spoti kodus? Saad homme surma mis siis saab? Võetakse üle ? Kes võtab? Kas tema viitsiks jätkata?
Sarnaseid küsimusi esitab ostja. Millega siis on hoobelda? Ah, on arendajad üle maailma, teevad nii kuis jaksavad, tähtaegu pole jne.
Oletame, et pingviin.org pakub ka reklaamimis nurgakest. Mina kui tellija tahaksin endale miskit reklaami, aga kas ma saan sinu homse mitte suremise suhtes kindel olla? Firmade puhul on taust enam jaolt tugevam ja seega usaldaksin firmasid ennem. Juhtkonna liikme suremine võib tähendada osanike poolt üle võtmist või kellegi teise poolt ära ostmist.
Selliste mõtete pärast arvangi, et hajusprojektid on nõrgemad.