Väga lihtne. MS on firma, kellel on esindus, kellel on koolitus, jüngrid, kes teeb firmana kõva lobitööd ja pakun niivõrd-kuivõrd tuge.
Et üldse midagi oleks, peab ka olema firma, kes pakub samuti pikaajalist tuge, samuti koolitust. Et üldse oleks vähemasti kellega asju ajada.

Linuxiga on siinjuures raske. Kes tahaks osta tarkvaratuge, millel tuleb poole aasta või aasta pärast välja uus versioon ja paljud asjad võivad olla kardinaalselt muutunud.

olavsu1; Õpetada koolis mida; millist distributsiooni, või millist käsitlust? Või äkki stabiilset ja pikaajalise suunitlusega Estobuntut ?
Kui teha Estobuntu ümber teisele suunitlusele on ka asjal teine tera.

Hoopis teine teema on sihtotstarbeline tarkvara või tarkvaratugi mida saab arendada ja ellu viia.

Sama küsimus oleks, miks peab riik kinnimaksma ühe impeeriumi, M$'si kasumi ja koolitama talle lojaalseid kliente, kes oskavad vaid M$ tarkvara kasutada?

seega peaks koolides antav peamiselt M$ toodete põhine arvutiharidus olema tasuline, sama kõrge hinna eest nagu Linuxi algkoolitus.

erku kirjutas:

laur kirjutas: ... Teema: Kuidas peaks riik toetama vaba tarkvara arendamist ja propageerimist? .. Hea küsimus Kunagi oli üleval ühes teises foorumis ning teemas sama küsimus. Kokkuvõtlik vastus oli lihtne: aga miks peaks. Miks peaks riik kinni maksma ühe huvigrupi, või toetama seda? Kui riik finantseerib mingit tegevust, siis on ka suunitlus tellitud, ehk kinni makstud kaudselt/otseselt riigi poolt. Kas see toetatud või ostetud tarkvara on siis endiselt vaba tarkvara ning vabalt levitatav. Kui jah, siis seda võib kasutada kus tahes; ehk äkki ka mõnes teises riigis. Siis miks peaks maksumaksja tasuma asja eest, mida hakatakse näiteks kasutama Lõuna-Aafrika Vabariigis ? Riik ostab teenust sisse, firmadelt, vajalikku või esmatähtsat, mis on kaudselt või otseselt eelarveline. Et tahta finantseeringut, peab olema mida müüa, midagi tähtsat ettevalmistatud ja käegakatsutavat. Tuleks asutada OÜ, ehk siiski veel parem AS näiteks AS Eesti Vabavara (tehke ära, ostan ka ise aktsiaid . Siis teed näiteks uue ID kaardi tarkvara, mis on parem, töötab igas süsteemis, turvalisem, kõlava nimega ja puha. Teed kära valitsuses ja suure presentatsiooni meedias; ja nii ta läheb. Loogika on lihtne, mitte töötav maksis nii palju; meie oma on garantiiga toega ja töötav, maksab loogiliselt rohkem- pole probleemi. Vot siis saaks küsida tarkvara eestindamise eest, sihtgrupilise propageerimise ja toe eest jms. Hüpe suurte meeste mängumaale..

pooldan erku sõnu , see on väga hea mõte , kui oleks firma asutatud siis liikmed kes soovivad firmasse astuda , kas liikmemaks või aktsiate ostmine selles firmas ja tegutseb arendamisega ja projektijuhtimisega
Tehke ära

laur kirjutas:

... Teema: Kuidas peaks riik toetama vaba tarkvara arendamist ja propageerimist? ..

Hea küsimus
Kunagi oli üleval ühes teises foorumis ning teemas sama küsimus. Kokkuvõtlik vastus oli lihtne: aga miks peaks. Miks peaks riik kinni maksma ühe huvigrupi, või toetama seda?
Kui riik finantseerib mingit tegevust, siis on ka suunitlus tellitud, ehk kinni makstud kaudselt/otseselt riigi poolt. Kas see toetatud või ostetud tarkvara on siis endiselt vaba tarkvara ning vabalt levitatav. Kui jah, siis seda võib kasutada kus tahes; ehk äkki ka mõnes teises riigis. Siis miks peaks maksumaksja tasuma asja eest, mida hakatakse näiteks kasutama Lõuna-Aafrika Vabariigis ?
Riik ostab teenust sisse, firmadelt, vajalikku või esmatähtsat, mis on kaudselt või otseselt eelarveline.
Et tahta finantseeringut, peab olema mida müüa, midagi tähtsat ettevalmistatud ja käegakatsutavat. Tuleks asutada OÜ, ehk siiski veel parem AS näiteks AS Eesti Vabavara (tehke ära, ostan ka ise aktsiaid .
Siis teed näiteks uue ID kaardi tarkvara, mis on parem, töötab igas süsteemis, turvalisem, kõlava nimega ja puha. Teed kära valitsuses ja suure presentatsiooni meedias; ja nii ta läheb. Loogika on lihtne, mitte töötav maksis nii palju; meie oma on garantiiga toega ja töötav, maksab loogiliselt rohkem- pole probleemi.
Vot siis saaks küsida tarkvara eestindamise eest, sihtgrupilise propageerimise ja toe eest jms.
Hüpe suurte meeste mängumaale..

Mis sest riigist ikka torkida, bürokraadid on bürokraadid - õnneks siin ja seal on nad midagi vabatarkvara heaks teinud ka, alles kuu aja eest oli võimas konverents selleks tarbeks, mida mitmed meist ka vaatamas käisid. Rahvast ja huvi oli päris palju, rohkem kui kohtigi. Pigem teeme ikka ise rohkem häält jätkuvalt!

(Kommentaar ennekõike selleks, et uudis taas foorumi viie viimase postituse hulka jõuaks)