| zeroconf kirjutas: |
| Mul oli tegelikult ca 4 lk teksti ette valmistatud - eks järgnevates saadetes räägib. Nüüd on seda vaja pisut kohendada ja rohkem jõulisem olla nagu selgub. |
Vaatasin seda nelja lehekülge. Veiko Tamm räägib liinuskist !
Niisuguse ülbiku käest võiks ehk eetris küsida, miks MS ei ole viieteist aasta jooksul suutnud
midagi tõsist ette võtta oma OS-i viiruste eest kaitsmiseks.
(Ega ma seda tõsiselt ei mõtle. Vastuseks tuleb veerand tundi
müügimehe juttu kui hea ja maailma parim on windows, VT stiilis - vindoosa.)
Aga mõned mõtted siin kirja panduga seoses. Vaevalt neis midagi uut on,
aga ehk on veidi toeks järgmise saate jaoks mõtteid kogudes.
Kindlasti tuleks tagasi tulla TCO juurde ja VT lausvale ümber lükata.
MS keskkonnas kontoritöö ei tähenda ainult 2kEEK-i MSW-d, lisandub, nagu juba
ütlesin, MSO, viirusetõrje, versioonivahetustega seotud ümberõpe ja
probleemide lahendamine - mitteühilduvus MSO versioonide vahel pole teps mitte
väiksem kui MSO ja OO vahel.
Eesti riigiasutused kulutavad aastas orienteeruvalt 35 miljonit krooni
Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele.
(http://www.riso.ee/wiki/Vaba-tarkvara)
Üks näide TCO kohta Shlashdotist, 2008-11-01 10:20:
ruphus13 writes "Here's another example of 'German Engineering' — The Foreign
Ministry in Germany is migrating all of its 11,000 desktops to GNU/Linux and
other open source applications. According to the article, 'this has
drastically reduced maintenance costs in comparison with other ministries.
"The Foreign Ministry is running desktops in many far away and some very
difficult locations. Yet we spend only one thousand euro per desktop per year.
That is far lower than other ministries, that on average spend more than 3000
euro per desktop per year ... Open Source desktops are far cheaper to maintain
than proprietary desktop configurations," says Rolf Schuster, a diplomat at
the German Embassy in Madrid and the former head of IT at the Foreign Ministry
... "The embassies in Japan and Korea have completely switched over, the
embassy in Madrid has been exclusively using GNU/Linux since October last
year", Schuster added, calling the migration a success.' The Guardian has
additional coverage of the move."
MSW, Linux ja pahavara:
turvariskid on kõigis OS-ides, viirused on ainult MS tarkvaras.
Viirusekahjud on maailmas olnud koletud. Põhjus ei ole MSW kasutajate
suures hulgas, põhjus on windowsi ja Unixi OS-i ülesehituse erinevustes.
DELFI kommentaaridestki kuuleme windowsikasutajate õpetusi, et windowsi
kasutades on tooli ja klaveri vahele vaja mingit erilist tihendit. Unixeis pole
seda vaja. (Kasutaja jaoks on Linux samasugune Unix nagu "tõelised"
kommerts-Unixid.)
> Kasutajaliides on Linuxitel võrreldes Windowsitega pisut teistsugune ja
> sellega on vaja pisut kohaneda. See aga ei tähenda põhimõtete ümberõppimist
> kuna põhimõtted on ju samad - tegemist on ikoonidega ning menüüdega
Linuxis on lisaks graafilisele keskkonnale kasutada ka võimas
käsurida ja abifailide (man) süsteem. Igasugused konfiguratsioonifailid on
tavalised tekstifailid, mida saab lugeda ning kes oskab, saab neid vajadust
mööda muuta.
> funktsionaalsus, töökindlus, stabiilsus, kasutajamugavus on need näitajad,
> mis on sama tähtsad kui välimus.
Tööarvutis ikka tähtsamad kui välimus. Ikka ja jälle tahaks korrata, et
windows on mängimiseks, Linux ja teised unixilised töö tegemiseks.
> miskipärast "poetakse" selle taha, et Linux nii hirmus keeruline õppida
Minu kaks poega alustasid Linuxi/Unixiga varases põhikoolis.
Saavad nüüd windowsiga ka hakkama (paremini kui mina), kuigi see on
keerulisem ja ebaloogilisem kui Unix.
> Minu üks eesmärke oli lühidalt ja "oikumeeniliselt" selgitada erinevaid
> võimalusi ja valikuvabadusi OS-ide tasandil.
Kallis tarkvarahiiu Office ei saa hakkama ODF-iga, OO loeb ja kirjutab MS-i
formaate. ODF on ISO standard juba aastast 2006, dokumendivormingutest
on saanud ISO täieliku tunnustuse ainult ODF.
Eesti riigiasutustest on täielikult vabale kontoritarkvarale üle läinud
Keskkonnaministeerium. Vastava projektiga alustati 2001 aastal ning
kokkuvõtvalt võib öelda, et vastavalt Keskkonnaministeeriumi kogemusele pole
OOo ja MSO erinevustest tekkivad probleemid suuremad kui MSO eri versioonide
ühilduvusest. (http://www.riso.ee/et/files/VabavaraSoovitused_final_v10.odt).
> Kompileerimised jm asjad on ennekõike ikka itimeeste ehk siis vastava
> valdkonna spetsialistide pärusmaa.
Nii jah, aga avatud tarkvara maailmas on see kättesaadav kõigile soovijaile.
> Samuti tekib küsimus, et miks peaks tahtma võõrast/tundmatut softi
> paigaldada? Paigaldada tuleks ikka seda, mida tead ja tunned ning mida vaja
> on. Seda ka GPG ju pakub ehk siis tarkvarapakettide digiallkirjastamine.
> Kasutab ju Microsoftki WHQL-i näiteks.
>
> Samas kui soovid õppida tundma tarkvara ja sellel eesmärgil paigaldad siis
> on teine asi. Seda võiks pigem virtuaalmasinas teha - on palju ohutum kui
> oma põhitöökeskkonna peal katsetada.
Just siin on Linuxil ja vabal tarkvaral tohutu eelis. Paljude tegevuste jaoks
on õige mitu erinevat vahendit. Windowsil saad proovida pärast ära ostmist,
mõnda asja ka piraaditsedes. Vaba tarkvara proovid ja kui leiad, et teine
vahend sobib paremini, siis võtad selle.
Mis siis, et mitte kõige popim.