| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
42% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 36 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 90 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Ühispank on parem
Postitaja: estysoft
postitatud: 05.12.2007, 20:22
Vaadatud: 1270
Hinnang: 8
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Ei saa vastata postitustele ega teha uusi postitusi pingviin.org'is enam. | Varia | 28.07.2021, 12:29 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 18.07.2021, 20:37 | | Ununenud parooliga irdketta failidele ligipääsemine | Tarkvara | 18.05.2021, 21:22 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
overflow | 26.04.2024, 12:29 |
|
| ID tarkvara |
643 | 18.04.2024, 06:38 |
|
| Openssh tagauks, mis loodi uue xz 5.6.0/5.6.1 kaudu |
643 | 06.04.2024, 21:23 |
|
| Linux Mint 21.2 on väljas |
overflow | 06.04.2024, 21:17 |
|
| Vabavara talgud 2024 |
zeroconf | 13.03.2024, 17:47 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 15.02.2024, 12:41 |
|
| rhino linux (ubuntu, rolling) |
643 | 10.01.2024, 23:03 |
|
| wubuntu |
643 | 07.01.2024, 14:04 |
|
| tõlkenali |
643 | 03.12.2023, 14:13 |
|
| Milline on Sinu desktop? |
643 | 19.11.2023, 16:36 |
|
| Ubuntu 22.04 Beelink SER6 MAX kõlaritesse ei saa heli |
Meelis | 14.11.2023, 17:05 |
|
| Süsteemiinfo (python) veebiserveri pealt |
643 | 12.11.2023, 15:03 |
|
| 500 ja refresh php-s |
643 | 11.11.2023, 11:52 |
|
| Veebibrauseritesse lisatakse riiklik nuhkvara |
643 | 10.11.2023, 11:59 |
|
| Ikka veel DDoS? |
643 | 04.11.2023, 13:22 |
|
|
 postitatud 28.03.2006, 17:27 - spott |
Microsoft esitas taotluse liituda INCITS/V1 Technical Committeega, kellel on võtmeroll OpenDocument standardiks kehtestamise üle. Kas on põhjust rõõmustada - vähesed usuvad, et selleks põhjust on. Microsoft käigu taga nähakse pigem plaani komitees kas aeglustada või siis lausa nurjata OpenDocument standardi ülemaailmseks kehtestamisel. Microsoft sooviks selle asemel näha seal hoopis oma Office XML formaati. Erinevalt XML-ist on OpenDocumendil juba olemas korralikult töötavad tarkvarad nagu OpenOffice.org, KOffice, StarOffice jne. XML oli aga Microsoftil planeeritud Office 2007 vaikimisi vorminguks. Kuid ka Office 2007 väljatulek on nüüd edasi lükatud. Microsoft aga väidab, et osaleb komitees ainult selle pärast, et saada tulevikus oma XML formaadile ISO sertifikaat. Igatahes pole veel oodata Microsofti poolt OpenDocument formaadi toetust. Küll võib aga oodata erinevaid alatuid trikke. Lähemalt võite lugeda veel news.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.03.2006, 17:07 - spott |
Tihti on firmadel vaja oma kohtvõrku lihtsalt suure ketta mahuga failiserverit. Need serverid ei saa eriti palju vatti ja tänu sellele pole seal tavaliselt probleeme ka kiirusega. Ainuke, mida soovitakse, et firam igasugu dokumente jne saaks ühes kohas hoida. Tavaline failiserver, millel kasuliku kettapinda 1TB. Kui me teeme kiire vaatluse kohalike firmade seas, siis sellised serverid maksavad umbes 25 000. Muidugi on osadel seal sees RAID jne, kuid hinnad on ikka päris suured. Ja see pole nii mitte ainult meil vaid ka mujal maailmas. Ja nii otsustaski Fred Langa teha eksperimendi ja ehitada ise väikekontori failiserveri, milles 1TB kasuliku ruumi. Kuna eesmärgiks polnud kriitilise lahenduse ehitamine, siis korralikult valitud jupide abil, mis siiski tagavad süsteemi normaalse töö, õnnestus see temal natuke rohkem kui 500$ USD eest. Ehk siis meie rahas alla 7000 krooni. Süsteem tuli lihtne - Inteli emaplaat, millel peal VGA ja võrk, 512MB mälu, 4x250GB ketast, Intel Celeron 3GHz protsessor, 450W toide ja suur korralik lisajahutustega korpus. Ehk siis ideaalse süsteemiga enamikule väikefirmadele. Sest selline server suudab väga ilusti tulla toime umbes 10-20 inimesega firma failide talletamisega. Ketad võivad vabalt olla IDE, sest isegi kui tehakse kõigi kasutajate poolt korraga pöördumine, siis pudelikaelaks jääb vast ikka võrgukaabel. Operatsioonisüsteemina soovitati LInuxit, kuid näidati, et ka Windows on võimeline sellisel arvutil töötama.
Igatahes on tegu huvitava näitega, kuidas ehitada failiserverit. Seda eriti meie kohalikele, sest paratamatult on enmikel juhtudel PIV rotsessorid, SCSI RAID-id jne tavalisel väikekontoril tõsiselt mõttetu. Artikli aga leiate Personal Tech Pipeline lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.03.2006, 15:31 - spott |
LWN.net nnab teada järgmistest uuendustest:
Gentoo uuendas realplayer (buffer overflow), openoffice.org (heap overflow in included libcurl).
Trustix uuendas curl, kernel (various problems).
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.03.2006, 21:00 - spott |
Kes Linuxi maailmas on kokku puutunud varundusega, siis neile on kindlasti tuttav ka selline tarkvara nagu seda on Amanda. Amanda on nüüd aga jõudnud uuele versioonile, mis kannab numbrit 2.5. Amanda annab võrgu administraatorile võimaluse koondada kokku ühete serverisse mitmete töömasinate varundused. Seda sõltumata operatsioonisüsteemist. Uue versiooni märksõnad on turvalisus, seda nii varundamise protsessi juures kui ka hilisemate varundatud andmete juures. Lisaks sellele lihtne paigaldatavus ja hallatavus. Lähemalt uuest Amandast võite lugeda nende kodulehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.03.2006, 20:18 - spott |
Fedora korraldab pidevalt üle maailma erinevates kohtades oma kasutajatele konverentse. Konverentside nimeks on FUDCon ja see tuleneb järgmisest väljendist: "Fedora User and Developer Conference". Selle aasta esimene FUDCon toimus Indias, Delhis. Nüüd järgmine toimub aga Bostonis, Bostoni Ülikoolis. Uus konverents on hetkel alles planeerimisel, kuid juba on see ka ametlikult välja kuulutatud ja kutseid saadetakse juba laiali. Konverents peaks toimuma 7. aprillil. FUDCon konverentsid on mõeldud Fedora arendajate ja kasutajate kokkusaamiseks ja Fedora edasiste plaanide tutvustamiseks. Tegu on hea traditsiooniga, et tugevdada Fedora kommuuni ühtekuuluvust, leida uusi toetajaid ja tutvustada uutele kasutajatele Fedorat. 2006 aasta FUDCon-id on järgnevad:
* Delhi - juba toimunud
* Boston - 7. aprill
* SanFrancisco - toimumise aeg ja täpne koht pole veel teada
Lähemat infot leiate Fedora Project Wiki lehelt. Uue toimuva FUDCon Bostoni koduleht on aga siin.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.03.2006, 19:53 - spott |
Ilmunud on huvitav artikkel - 40+ Suggestions for Better Desktop -, kus leidub mitmeid erinevaid nõuandeid, milline peaks olema üks korralik töölaud/Linuxi arvuti. Mis on just see, mis kasutajatele probleeme valmistab. Artikli eesmärk on lihtne - pöörata arendajate tähelepanu hetkel probleemsetele asjadele. Tegu on just Gnome arendajatele mõeldud ettepanekutega, ehk asjad, mis jälle tegemata on jäetud, samas kui suhteliselt lihtsalt oleks see teostatav. Igatahes soovitaks vaadata neid ettepanekuid ja avaldada ka oma arvamust. Kas on ikka kõik vajalik ja arusaadav. Äkki midagi veel lisada. Hoiatan, et see artikkel on suhteliselt aeglase serveri otsas ja kogu kuvamine võib üsna kaua aega võtta. Kuid see võib ka tingitud olla, et avaldati GnomeDesktop.org lehel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.03.2006, 19:20 - spott |
Üks vanimaid Linuxi distributsioone Slackware on välja laskmas uut versiooni. Uut Slackware 11.0 on praegu võimalik juba ette tellida Slackware online poest. Esialgu pole veel kindlalt teata antud, millal uus versioon välja tuleb. Kuid kuna Slackwarel on suhteliselt palju fänne, siis loodetavasti laekub ka piisavalt summasid, et jätkata Slackware arendamist. Poes on hetkel saadaval tavaline 4 CD pakk, mis maksab 39,95$ USD, DVD versioon, mis maksab 59,95$ USD ja lisaks veel ka "Slack Pack", mis sisaldab DVD-d ja Slackware Essential raamatu teist väljaannet. See maksab 69,95$ USD. Muidu iseloomustavad aga uut Slackwaret järgmised näitajad: Linux Kernel 2.4.32 (versioon 2.6.15.6 on saadaval testimise alas), X.Org 6.9.0, KDE 3.5.1, Apache 1.3.34, PHP 4.4.2, MySQL 5.0.18. Lisaks veel hulgaliselt erinevat Open Source tarkvara. Lähemalt võite lugeda DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.03.2006, 18:51 - spott |
Mepis plaanib vahetada oma põhja Debianilt Ubuntu vastu. Esimesed tööd selle nimel juba käivad ja välja on lastud ka esimene versioon Meisest, mis põhineb Ubuntul. Tegu on siis SimplyMEPIS 6.0-ga, mis hetkel saadaval ainult Mepise poest ( http://store.mepis.com/home.php ). Kuna ka Ubuntu põhineb Debianil, siis pole Mepise Ubuntule kolimine kuigi raske. Peamine põhjus Ubuntule kolimisel on aga Debiani segadused uute versioonide väljalaskmisega. Pidevalt lükatakse kas midagi edasi, midagi jääb veel testimisele vms. See teeb raskeks Debianil põhinevate distributsioonide väljalaskmise, sest raske on kasutusele võtta midagi, mis alles testimisel ja ebastabiilne. Iial ei või teada, millal järgmine vahetus tehakse. Lähemalt võite lugeda Mepise kodulehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.03.2006, 18:30 - spott |
Novelli juhataja Jack Messman arvab, et paari aastaga tõmbub tunduvalt kitsamaks Linuxi kommertsdistributsioonide arv. Tema arvates jääb turgu valitsema kaks suurt - Novell ja Red Hat. Tema sõnade kohta võite täpsemalt lugeda DesktopLinuxi lehelt.
See tähendab, et teistele pole sellele turule enam asja. Mõnes mõttes on Messmanil tõesti õigus. UNIX-i turu suuremate sõdade aeg on praeguseks hetkeks läbi. Juba praegu on ainult kahel firmal piisavalt võimu ja resursse, et tegeleda tõsiselt suurte firmade ja valitsusasutustega. Mandriva trügib küll sinna turule, kuid ei ole väga suuri edusamme teinud. Debian Common Aliance alustas suure käraga ja rohkem pole eriti midagi kuulda. Praeguses olukorras pole ei Ubuntul ega Debianil asja veel riigiasutuste ja teiste suurte aladele. Lihtsalt kogu tugisüsteem on üles ehitatud erinevatele laiali olevatele firmadele. BSD süsteemid on samuti tuntud oma headusega, kuid neid vaevab sama mure, mis Debianigi. Ei ole keskset omanikku ja juhti. Kui midagi nihusti läheb, siis pole kliendil otseselt kedagi süüdistada.
Kusagil lugesin hiljuti artiklit Open Source ärimudelite kõrbemisest maailmas. Nende põhiline ülesehitus on just erinevate Open Source tarkvarade toe osutamine. Kuid probleem on üks - nad ei kontrolli ega loo seda tarkvara, millele nad tuge pakuvad. Tänu sellele pole neil ka eeliseid paljude teiste konkurentidega võrreldes ja kõigi oma muredega on nad paratamatult üksi. Kui Red Hati edasimüüa jääb kliendi juures hätta, teeb ta kõne Red Hati ja edasi peab ta saama sealt sellise abi, et probleem saab lahendatud. Vajadusel lastakse kohe välja mõni uuendus vms. Kui nüüd Ubuntu paigaldaja jääb hätta, on tema ainuke lootus kas ise viga parandada või loota IRC kanalile ja foorumile, kus aga keegi pole kohustatud vastama. Kui on aega ja väike konkurents, siis on antud lahendus piisav. Kuid kui sarnase teenuse pakkujaid on tuhandeid?
Just sellel põhjusel olen mina Novelli juhiga samal meelel - kuigi ma loodan, et üks/kaks suurt võiks ikka veel turule tõusta. Keegi võiks BSD arendamise tõsiselt käsile võtta ja selle äriklassi viia.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.03.2006, 16:06 - spott |
Nüüd on lõpuks ka ametlikult Mark Shuttleworth teada andnud, et uue Ubuntu Linuxi väljatulek on edasi lükatud. Uueks kuupäevaks on määratud 1. juuni. Ubuntu "Dapper Drake" on planeeritud kui esimene äriklassi desktopi ja serveri süsteem, millele toe pakkumine jätkub serverite liinil 60 kuud. Desktop osale jätkub toe pakkumine 36 kuu jooksul. See on tuntav edasiminek võrreldes praeguse "Breezy Badger"-iga, millele ametliku tuge pakutakse ainult 18 kuud. Just pikema tugiaja pakkumise tõttu võeti vastu otsus, et silutakse veel tugevalt uut Ubuntut enne kui ta välja lastakse. Lisaks lisatakse nüüd kohe ka XFCE desktop kasutajatele, kes soovivad endale kiiret ja stabiilset töölauda. Lisaks loodetakse selle ajaga saada Ubuntu sertifitseeritud Linux Standards Base (LSB) mis oleks samuti suur edasiminek Ubuntule ja märk sisenemisest äriklassi distributsioonide maailma. Lähemalt võite veel lugeda DesktopLinux-i lehelt.
|
|
|
|
|
