| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: ubuntu+gDesk..
Postitaja: uniz
postitatud: 08.10.2006, 17:03
Vaadatud: 936
Hinnang: 5.75
Kommentaare: 3
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Linux Mint 22.2 Zara väljas |
overflow | 07.09.2025, 00:08 |
|
| Debian 13 “trixie” |
jaan513 | 20.08.2025, 21:46 |
|
| wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
|
 postitatud 29.03.2006, 19:57 - spott |
Alles lasti välja uus Kernel versiooninumbriga 2.6.16. Nüüd on aga kiiruga taas välja lastud uus Linuxi Kernel, mis kannab numbrit 2.6.16.1. Põhjus uue Kerneli nii kiireks väljalaskeks on eelmises versioonis avastatud paar olulist viga, mis sundisid arendajaid kiiremini uut versiooni välja laskma. Nimelt avastati tarkvara turvaprobleemidega tegeleva firma Secunia poolt "Linux Kernel IP ID Value Increment Weakness". Kuigi avastatud viga loeti mitte eriti ohtlikuks lasti Kerneli arendajate poolt siiski kiiresti välja parandatud versioon. Tavakasutajad ei pea muretsema oma Kernelite pärast, sest vähesed distributsioonid kasutavad viimast versiooni Kernelist. Keda aga huvitab, siis uue Kerneli saate alla laadida www.kernel.org lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.03.2006, 19:35 - spott |
Välja on lastud peale kahte eelväljalaset lõpuks uus Damn Small Linux 2.3. Lisatud on mitmeid uusi võimalusi nagu näiteks mõningad uued teemad, parem riistvara toetus, uuendatud dokumentatsioon jne. Kogu uuenduste nimekirja leiate DSL-i kodulehelt. Paljusid uuendusi oskavad hinnata ainult DSL-i kasutajad. DSL on omapärane oma väikse suuruse poolest, kus kogu töötav süsteem on mahutatud alla 50M plaadile. Samuti on teda võimalik buutida ka näiteks USB mälupulgalt. Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.03.2006, 12:35 - spott |
LWN.net annab teada järgmistest uuendustest:
Debian uuendas flex (buffer overflow), netpbm-free (remote execution of arbitrary code).
SUSE uuendas freeradius (authentication bypass).
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.03.2006, 10:00 - spott |
Red Hat avaldas oma 28 veebruaril lõppenud majandusaasta neljanda kvartali tulemused. Tulemused võib kokku võtta ühe sõnaga - suurepärane. Kasv on taas märgatav võrreldes eelmise aastaga. Kvartali käive oli 78,7 miljonit USD, mis on 37% kõrgem, kui eelmise aasta neljas kvartal ja 8% kõrgem kui kolmandas kvartalis. Sellest 66,7 miljonit Red Hat Linuxi registreerimisest tulevad rahad. Seega liigub Red Hat tõsiselt tõusvas joones, sest ka tulud on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 75%. Lähemalt Red Hati majandustulemustest võite lugeda eWeeki vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.03.2006, 09:27 - spott |
Välja on lastud uus versioon DesktopBSD-st. Tegu on siis ühe tähtsama väljalaskega DesktopBSD ajaloos, kuna tegu on esimese stabiilse väljalaskega. DesktopBSD baseerub FreeBSD 5-l ja on mõeldud just desktop arvutitele. Märksõnad, mis uut DesktopBSD-d iseloomustavad:
* KDE 3.5.1
* FreeBSD 5.5
* kasutajasõbralik paketihaldur
* parandatud printimissüsteemi
* parandatud riistvara tuge
* lisaks muud väikesed parandused
Lähemalt võite lugeda veel DesktopBSD 1.0 muudatuste teatest. Uut DesktopBSD-d võite alla laadida erinevatest peeglitest. Otselink i386 DVD versiooni alla laadmiseks on siin. Faili suurus on 1281MB ja MD5 fail on ka olemas.
Uudis ise on pärit DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.03.2006, 20:14 - spott |
Euroopa on taas ohus:
Ehkki Euroopa Parlament on teinud selgesõnalise ettepaneku mitte rakendada tarkvarapatente, on Komisjon ja Nõukogu parlamendi ettepanekut eiranud ning ennistanud 18. mail 2004 kompromissitult patente pooldava teksti, kasutades viimasel hetkel pettemanöövrit, mille niiditõmbajateks olid Euroopa Komisjon ja Saksa valitsus. Mitme riigi parlamendi korduvad taotlused selle otsuse taasläbirääkimiseks on viinud pika viivituseni, kuid nõukogu keeldus uut hääletamist korraldamast ning kuulutas 7. märtsil 2005 selle otsuse vastuvõetuks. Nädal varem oli (ce:Komisjon) tagasi lükanud menetluse taasalustamise taotluse, mille Euroopa Parlament üksmeelselt esitas.
Tõenäoliselt alustab Euroopa Parlament aprillis selle direktiivi teist lugemist, lähtudes õiguslikult küsitava väärtusega "ühisseisukohast". Eeldatavasti kaitseb määratud ettekandja, endine Prantsuse peaminister Michel Rocard parlamendi 2003. aasta septembris võetud seisukohtade (s.o. avaldamise ja koostalitluse vabadus, patenditavuse piirdumine füüsiliste esemetega) ennistamist. Hääletamine toimub eeldatavasti juulis. Nõuded häälteenamuse suhtes on nüüd rangemad kui 2003. aastal: puuduvad parlamendiliikmed loetakse hääletanuks nõukogu poolt. Kui Rocardil õnnestub kõik 2003. aastal tehtud põhilised muudatused teisel lugemisel läbi suruda, on tal hea positsioon läbirääkimisteks järgnevas lepitusmenetluses. Siiski saab soovitava direktiivi saavutada üksnes siis, kui õnnestub lõdvendada ministeeriumi patendiametnike (Euroopa Patendiametit juhtiv rühm) monopoli Nõukogu otsuste tegemise suhtes. Seega on infoühiskonna põhivabadused ja Euroopa Liidu demokratiseerimine omavahel tihedalt põimunud.
Samalaadne draama leiab praegu aset Indias. Patendiametnikud on ootamatult kasutanud TRIPs-i kohandamist ettekäändena, et ühepoolse haldusaktiga seadustada tarkvarapatendid, ning see otsus ootab 2005. aasta esimese poole jooksul parlamendi heakskiitu. India ametnikud on näidanud end oma Euroopa ametikaaslaste musterõpilastena ja sealne meediakriitika on olnud veelgi nõrgem kui Euroopas.
Selline tekst siis üleval FFII.org lehel. Ehk taas on tarvis aktiivsete kasutajate abi, et Microsoft ja tema sabarakud oma tahtmist ei saaks.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.03.2006, 20:06 - spott |
Välja on lastud uus KDE 3.5.2. Tegu on KDE 3.5 seeria hooldusväljalaskega, mis sisaldab peamiselt väikeseid edasiarendusi ja vigade parandusi. Lisaks sellele on uuendatud mitmeid KDE tõlkeid. Kokku on hetkel KDE toetus 63 keelel. Lähemat infot, mis muudatused võrreldes eelmise versiooniga sisse on viidud võite leida KDE 3.5.2 mudatuste lehelt. Binaarpaketid erinevatele distributsioonidele peaksid ilmuma lähiajal. Uudis ise on pärit KDE.news lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.03.2006, 17:27 - spott |
Microsoft esitas taotluse liituda INCITS/V1 Technical Committeega, kellel on võtmeroll OpenDocument standardiks kehtestamise üle. Kas on põhjust rõõmustada - vähesed usuvad, et selleks põhjust on. Microsoft käigu taga nähakse pigem plaani komitees kas aeglustada või siis lausa nurjata OpenDocument standardi ülemaailmseks kehtestamisel. Microsoft sooviks selle asemel näha seal hoopis oma Office XML formaati. Erinevalt XML-ist on OpenDocumendil juba olemas korralikult töötavad tarkvarad nagu OpenOffice.org, KOffice, StarOffice jne. XML oli aga Microsoftil planeeritud Office 2007 vaikimisi vorminguks. Kuid ka Office 2007 väljatulek on nüüd edasi lükatud. Microsoft aga väidab, et osaleb komitees ainult selle pärast, et saada tulevikus oma XML formaadile ISO sertifikaat. Igatahes pole veel oodata Microsofti poolt OpenDocument formaadi toetust. Küll võib aga oodata erinevaid alatuid trikke. Lähemalt võite lugeda veel news.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.03.2006, 17:07 - spott |
Tihti on firmadel vaja oma kohtvõrku lihtsalt suure ketta mahuga failiserverit. Need serverid ei saa eriti palju vatti ja tänu sellele pole seal tavaliselt probleeme ka kiirusega. Ainuke, mida soovitakse, et firam igasugu dokumente jne saaks ühes kohas hoida. Tavaline failiserver, millel kasuliku kettapinda 1TB. Kui me teeme kiire vaatluse kohalike firmade seas, siis sellised serverid maksavad umbes 25 000. Muidugi on osadel seal sees RAID jne, kuid hinnad on ikka päris suured. Ja see pole nii mitte ainult meil vaid ka mujal maailmas. Ja nii otsustaski Fred Langa teha eksperimendi ja ehitada ise väikekontori failiserveri, milles 1TB kasuliku ruumi. Kuna eesmärgiks polnud kriitilise lahenduse ehitamine, siis korralikult valitud jupide abil, mis siiski tagavad süsteemi normaalse töö, õnnestus see temal natuke rohkem kui 500$ USD eest. Ehk siis meie rahas alla 7000 krooni. Süsteem tuli lihtne - Inteli emaplaat, millel peal VGA ja võrk, 512MB mälu, 4x250GB ketast, Intel Celeron 3GHz protsessor, 450W toide ja suur korralik lisajahutustega korpus. Ehk siis ideaalse süsteemiga enamikule väikefirmadele. Sest selline server suudab väga ilusti tulla toime umbes 10-20 inimesega firma failide talletamisega. Ketad võivad vabalt olla IDE, sest isegi kui tehakse kõigi kasutajate poolt korraga pöördumine, siis pudelikaelaks jääb vast ikka võrgukaabel. Operatsioonisüsteemina soovitati LInuxit, kuid näidati, et ka Windows on võimeline sellisel arvutil töötama.
Igatahes on tegu huvitava näitega, kuidas ehitada failiserverit. Seda eriti meie kohalikele, sest paratamatult on enmikel juhtudel PIV rotsessorid, SCSI RAID-id jne tavalisel väikekontoril tõsiselt mõttetu. Artikli aga leiate Personal Tech Pipeline lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.03.2006, 15:31 - spott |
LWN.net nnab teada järgmistest uuendustest:
Gentoo uuendas realplayer (buffer overflow), openoffice.org (heap overflow in included libcurl).
Trustix uuendas curl, kernel (various problems).
|
|
|
|
|
