Üldine märkus kõigi tekstide kohta...

Minu meelest on sõnapaar "vaba tarkvara", eriti kujul "Vaba Tarkvara" eksitav. Esiteks on tegemist tarkvara liigiga, mistõttu peaks olema see kirjutatud kokku "vabatarkvara" (vrd nt "vabariik", "vabaturg" või mistahes muu vaba-liitega sõnaga, vt näiteid ÕS-ist). Lahkukirjutamine tarkvarale kuidagi vabadust juurde, kuigi kõhutunne võib püüda meid veenda, et nii on uhkem (ja rohkem nagu inglise keeles). Teiseks aga on läbiva suure algustähega kirjutamine eesti keeles reserveeritud ametlike nimede/nimetuste jaoks, sellega liialdamine on halb stiil (hetkel ju ühtegi ametliku nimega lepingut või programmi pole, mida niimoodi nimetada võiks --- ja kui oleks, siis oleks samuti soovitav mitte kasutada tavatekstis läbiva suure algustähega nimetust, see on rohkem juriidiliste tekstide jaoks).

Esitatud tekstides esineb nii "vaba tarkvara", "Vaba Tarkvara" kui ka "vabatarkvara" (eriti vormis "vabatarkvaraline", kus ei saagi mingit teist vormi kasutada, keel annab siin ise oma soovituse õige vormi osas).

Soovitan ühtlustada vormid kokkukirjutatud "vabatarkvaraks".

"Kommuuni" asemel soovitan rääkida "kogukonnast".

Veel üks ettepanekuid ootav dokument:

https://docs.google.com/document/d/15y2Q6Weu4mb0dO4dGDUZt-CczFAWyCaKlP2I1jvvXPY/edit?authkey=CNbX3uIK&hl=en#

Väga huvitav tekst pandud linkidel:

Kood:

Google Docs has encountered a server error. If reloading the page doesn't help, please contact us. To discuss this or other issues, visit the Google Docs Help forum. To see the list of known problems, check the Google Docs Known Issues page. Sorry, and thanks for your help! - The Google Docs Team

illukas kirjutas:

Oot see on nagu blanket eks, lisasime endid, aitame meeleldi... Laur? Kas tuleb ka mingi vaba tarkvara leht või infoportaal, kus siis vajalik kirjas koos info ja kontaktandmetega, samuti võiks olla firmade kommenteerimine, eraldab tegijad niisama kargajatest... kui ei tule võime enda tiiva alla võtta

Jah, selleks teeb Ekspertide Võrgustik ametliku lehekülje, vähemalt hetkel on see nii plaanis.

Oot see on nagu blanket eks, lisasime endid, aitame meeleldi...

Laur?
Kas tuleb ka mingi vaba tarkvara leht või infoportaal, kus siis vajalik kirjas koos info ja kontaktandmetega, samuti võiks olla firmade kommenteerimine, eraldab tegijad niisama kargajatest...
kui ei tule võime enda tiiva alla võtta

Link eestindamise kogukondade toetamise kavast:

https://docs.google.com/document/d/1Jo2-V4p4FHLyuW5tc_y8gYOmG3QpJ5vk_QK6BXr9fIc/edit?hl=en&authkey=CPjDhn0

Üldised mõtted:

https://docs.google.com/document/d/1cQ3p1GVvWUlGZfGutr5LAtBxI3lCoL5_RQyd7qO5G5M/edit?hl=en&authkey=CPWp2Z0J

Vaba Tarkvara Ekspertide Võrgustiku tööpõhimõtted:

https://docs.google.com/document/d/1KWG1myMZAd2d_IN73w2T1lexBvTgJyd-nv4poggMSz0/edit?hl=en&authkey=CIPXuOoK

Vaba Tarkvara Ekspertide kontaktid:

https://docs.google.com/document/d/1pisywIOCGekT1V3fAEk53-snO4E3g4CDpPWdHHX9RF0/edit?hl=en&authkey=CMiPt48C

illukas kirjutas:

See, et Eestis on teinud ministeerium koostööleppe- ma kardan, et seal on midagi veel taga kui tühipaljas kokkulepe, näiteks selline lepingus kirjutamata jäetud punkt, et riigiasutusi ei kontrollita litsentisidega vms... Kurat seda teab, mis seal tegelt taga oli...

See kokkulepe seletab nii mõndagi. Kas polnud niisuguse kokkuleppe teoks saamise taga mitte ühe A-tähega majandusministri (nimi ei tule meelde) õhkamine, et Microsoft on parim.

Millegipärast ei ole samalaadseid riiklikke kokkuleppeid parimate autode, parima nafta, parimate arvutite jne tarnimiseks.

see ei ole riigi tasemel nii lihtne...
Meie riigis jagunevad poliitikud kolme gruppi:
*seletavad kui hea on vabavara ja propageerivad seda, natuke ka teavad sellest (ehk saunas keegi rääkis) sinna gruppi pistaks ka sellised kes tõesti asjast teavad...
*täiesti vastased, andmata aru, millest üldse jutt käib (targad maisikasvataja jms näited roheliste eelnõust- ausalt see oli nii naljakas võrdlus, et siiamaani on naljakas)
*muidu lambad kes asjast mitte midagi ei tea aga määgivad kaasa- kõik ju räägivad ju siis nii ongi... (tuleneb hääletamistulemustest, erapooletuks jäi seal vähe)

Ehk tehkem neile gruppidele kuidagigi midagi selgeks - nad kõik kardavad muutusi ka poliitiliselt- vaadke meie poliitilisi otsusi, kunas tehakse (õigemini lubatakse teha)- täpselt enne valimisi, ülejäänud aja käib mõnus kõhu sügamine...

Sorry kui kedagi solvasin, üritasin natuke vabamalt väljendada ja läheneda matsi-(liht-)rahva pilgu läbi meie poliitikale Ja üleüldse ärge võtke juttu väga tõsiselt, ei üritanud kedagi solvata...

Riigi tasandilt midagi praegusel ajal loota on natuke ulme, muutusteks peab olema mingi suur jõud, kopikas siit ja sealt (id kaardi alla laotud vist miljardeid juba, kulud digiretsepti ülalhoidmiseks on kosmaarsed...) ei ole argument meie poliitikas, äkki peaks meie vabavara meisterdajad rohkem poliitikutega saunas käima, teinekord ehk seebigi maha kukutama ?

Sisyphos kirjutas:

See on vähe vildakas loogika... Samamoodi võiks arutleda: 1. Inimesel on Eesti riigis normaalsel viisil eksisteerimiseks (igasugu riigi jms teenuste tarvis) vaja kasutada autoteid. 2.Autoteedel sõitmiseks on vaja autosid. Eelneva valguses võib järeldada, et ka "normaalse hinnaga kvaliteetne auto" peaks olema kodaniku põhiõigus. 3. Auto kasutamiseks on vaja mootorit. Normaalse hinnaga kvaliteetne mootor peaks olema kodaniku põhiõigus. Läks vist vähe kommunismiks kätte....

See loogika pole sul üldsegi nii vildakas, ainult sa millegipärast eeldad, et autoteel sõitmiseks on vaja inimesel tingimata isiklikku autot. Selleks on olemas ju "riigi poolt toetatud" ühistransport, mille hindu ja kvaliteeti suunab riik päris hoolikalt. Mootori osas --- hetkel garanteerib riik ainult auto/mootori kvaliteetsust, nõudes mingi perioodi tagant tehnoülevaatust. Kui mootorid oleks ilma mingite kuludeta isiklikesse autodesse kopeeritavad nagu opsüsteem, siis oleks riigi poolt ka mingid muud garantiid mõeldavad (nt tasuta riiklike standard-mootorite pakkumine, mis igal juhul töötavad ja täidavad oma põhifunktsiooni ega põhjusta liiklusohtlikke olukordi).

Lisaks...

Kui veel mõelda, siis meil on rahvusringhääling, mis edastab n-ö tasuta, st reklaamivaba telepilti ja raadioeetrit. Tarkvara inimestele saadavuse osas on olukord sarnane nagu nende kanalitega: eratarkvara sunnib sind vaatama või kuulama reklaami, ei saa keskenduda rahulikult sellele, mida sa tarkvaraga reaalselt teha tahad. Ilma reklaamita vabatarkvara levitamine kõigile põhiliseks kasutamiseks saaks olla rahvusringhäälingu vms asutuse ülesanne. Sest põhitarkvara kasutamise vajadus ja opsüsteemi uuendused on inimeste elus sama olulisel kohal nagu põhimeelelahutus ja õhtused uudised. Nende tagamise esmärgiks kodanike vaimne ja digitaalne tervis. Kui riik ei hoolitse mingi puhta elementaarseid vajadusi rahuldava tarkvarakanali eest (=tele/raadiokanali eest), siis saavad kodanikud kergesti tarkvaraga manipuleerimise osaliseks --- juhul, kui mõni võimas erakanal (=Microsoft, Apple) seda soovib. Tarkvaraga manipuleerimise alla käib muuhulgas ka isikliku info seaduse piiril kogumine (=Google, Facebook), kasutaja suunamine digitaalses ruumis mingite kindlate teenuste, toodete või ideede poole (=avaneb vana hea popup või sorteeritakse otsingutulemused vastavalt raha jõule või pakutakse opsüsteemiga koos tarkvara, mis suunab sind kindlate teenuste juurde jne)... Kui sellise paralleeli alusel mõelda, siis on suhteliselt ilmne, et riigil peab millalgi tekkima vajadus tarkvarakanalite reguleerimiseks. Vabatarkvara ja eriti avatud lähtekoodiga tarkvara pakuks sellist garanteeritult suunamis- ja manipuleerimisvaba võimalust. See vastaks avatud lähtekoodi tõttu ka n-ö riigiaparaadi ja valitsemise transparentsi-ideaalile, mida tänapäeval väga oluliseks peetakse.

Riik ei peaks toetama vaba tarkvara arendamist niisama.
Vaid ikka nii, et riik kui tellija tahab midagi ja saab siis selle.
Nii nagu Keskonnaministeerium tellis eesti keele toe OOo'le.
Nii nagu SK käest telliti ID kaardi tarkvara.

Nimelt põhiseaduses kirjas, et riik peab tagama eesti keele säilimise ja selle jaoks ta tõesti võib tellida mingi asja eestindamise, näiteks kontoritarkvara kasutusjuhendite.
Või operatsioonisüsteemi eestindamise.