Teate- tavakasutajal ei ole absoluutselt vahet mida ta kasutab, õigemini tal ei ole vabast/kinnisest softist sooja ega külma, peaasi, et töötab ja oma asjad saab ära ajada.

Siinkohal tulebki linuxi hädad(mitte linuxi põhjustatud):
*id kaart ei tööta- tänapäeval suht kohustuslik kuna igalt poolt pressitakse peale.
*koolitustel õpetatakse kasutama windowsi mitte ARVUTIT kui sellist
*paljud ei tea mida teha ods jne.. failidega
*jne jne ei hakka rohkem hädaldama

Minuarvates, ei muutu Eestis ennem midagi kui:
*avalik sektor on täiesti teadlik mis on ods jne failid ning oskab nendega ka midagi ette võtta
*id kaardi pask hakkab korralikult tööle (see, et ta siiamaani ei tööta on mannetus)
*kõikvõimalikud riigi suurprojektid töötavad ka muuga kui IE-ga, EHK ON STANDARDITELE VASTAVAD, mitte mingi suvalise jorsi frontpagega treitud junnid (digiretseptil või ühel tallinna haigla e-infos oli juures et nõutud IE)

MS suhtus internetti pikalt väga tõrjuvalt ja lasi IE välja alles siis, kui oli juba selge, et nad hakkavad väga olulisest rongist maha jääma. MS arendas jõuliselt oma võrku (tänagi MSN), mis oleks pidanud olema "parem" vabast metsikust võrgust ja olema täielikult keskse kontrolli all. Need kes mäletavad, mida 90ndate keskpaigaks tähendasid mõisted AOL ja Compuserve, mõistavad ka seda, millist põhimõttelist võrku propageeris MS kuni graafiliste veebibrauserite tekitatud veebipalavikuni.

Tuletan meelde, et veel Win 95 esimese versiooni ilmumisel (augustis 1995) ei olnud MSil oma brauserit, see sai valmis parandusversiooni ajaks. Seega oli ka MSi enda keskkonnas pikka aega põhiliseks sirvijaks kas alguses Mosaic või hiljem selle arendus Netscape. IE tulek vallandas brauserite sõja, aga see oli tulemine valmis tandrile. Hea ülevaade brauserite ajaloost siin.

rents kirjutas:

Ei vaidle üldse vastu, kuid siin leidub üks "aga". Nimelt: Aga mis oleks saanud siis, kui operatsioonisüsteem oleks olnud algusest saati avatud lähtekoodiga nii, et seda oleks saanud alati vastavalt vajadusele redigeerida veelgi tõhusamaks platvormiks teaduse arendamisel?

Kas pole avatud lähtekoodiga tarkvara *alati* olemas olnud? Hea küll, windowsi algkood pole olnud. Aga mõtle nüüd ise: kas "teaduse arendamiseks" ettekäändega annaks mõni tuumariik enda pommide joonised, et keegi teeks veel vingema pommi? Ei annaks ju. Kas peaks?

Eksimus on lause selles osas: "...kui operatsioonisüsteem oleks olnud ... ". Mõni operatsioonisüsteemidest ongi algusest saati avatud lähtekoodiga. Isegi mitu. Kui nüüd tähti järada siis on üldse kogu jutt väga buzzwordidest tulvil, sest teadupärast pole Linuxi operatsioonisüsteemi olemas, on GNU/Linux. Rääkidest ainult Linuxist ja unustades ajaloo võib seda kõike pidada samasuguseks rumalaks lahmimiseks kui arvuti=windows arusaamaga inimeste sõimamine.

Avatud lähtekood on oluline, avatud ja korrektselt implementeeritud standardid ja liidesed on olulised. Avatud ja läbipaistvad protsessid (nii riigis kui tarkvara arenduses) veelgi tähtsamad.

Üks asi mida minu arvates paadunud avatud lähtekoodi nõudjad ei adu on tarkvara mitmekesisus. Avatud lähtekood (ja vaba tarkvara) ei piirdu Firefoxi, Gnome, Linuxi, MySQL, OpenOffice-iga ja GPL PC peal süsteemiga. Olen kindel, et pea igas tarkvara arendusega tegelevas firmas on kasutusel avatud lähtekoodiga tarkvara, mida teatud piirides ka täiendatakse. Ka BSD litsents on litsents. Ka südamestimulaatorites on tarkvara. Kuradile - selle tiskumisest sõltub inimeste elu (erinevalt rate.ee brausimisest). Kas see on avatud lähtekoodiga? Kas peaks? Kumb on hullem, kas kontoriroti poolt kasutatav IE6 või suletud koodiga stimulaator? Kumb on inimkonna tulevikule mõeldes olulisem? Kumb on majanduslikult kaalukam? (Kumma lisaväärtus on suurem)

Vahest on arukas natuke järgi mõelda ühe tögamise kohta Linuxist, et tegemist on "red communist computer hacker software" vidinaga. Avatud lähtekood on päris elus win-win lahendus. Nagu on ka idealistlik kommunism. Revolutsioon oleks võimalik aga ei kestaks kaua. Sotsialistlik maailmavaade elab ka tänapäeval "vanas ja väärikas" euroopas päris hästi, ka peale kommunismi kokku varisemist. Isegi kui kommunism oleks ülim ühiskonnavorm, siis inimkond ise lihtsalt pole valmis selleks

Ahjaa, minixi asemel oleks mina viidanud mingile seksikamale vidinale (kuigi minix3 on kõvasti seksikam kui minix2 mida mitu aastat kasutasin)

Martin, pragmaatiline avatud koodi pooldaja-kasutaja-arendaja eelmisest sajandist.

sadiini kirjutas:

MS lõi võimalused kodukasutajatele. Esimesena.

DOS-3 ja DOS-6 aegadel, kui Eesti inimesele oli arvuti midagi väga kallist ja kroone häbemata vähe, müüs MS oma DOS-i ja W-3.1 (11) veidi odavamalt tingimusel, et Astrodata ei müü ühtegi arvutit ilma MS-DOS-ita. FreeDOS oli olemas juba 1994. Samal ajal, kui meeletu kampaaniaga paisati turule W95, oli X-ga Linux PC-l olemas ja võrratult töökindlam kui W95. Ka SCO Unix käis PC-l, aga kust ja kuidas seda saadi, seda mina ei tea - võibolla piraaditseti nagu DOS-igi. Tõsi, W95 kombel next-next neid käima ei saanud, aga kui käima said, siis, erinevalt MSW-st ka käisid. Linuxi tegijatel polnu raha niisuguse kampaania ega müügivõrgu jaoks, Linuxit tegid sel ajal vist küll ainult entusiastid.
A.K.. Linux Registered User #49553.

[quote="Qilaq"][quote="muhv"]ma olen nõus rents-iga kuna ajaloouuringud on juba ammu tõestanud, et inimene teadis ja kasutas samu nii meditsiinilisi kui ka muid nn "tänapäevaleiutisi" antiigiajal mis lihtsalt keskajal unustati ja hiljem(tänapäeval) taasleiutati. Graafik on tõene.[/quote]

Ajaloouuringud nüüd küll seda tõestanud ei ole, ei Euroopa ega veel vähem muude maailma piirkondade kohta.[/quote]

Kusjuures on küll
Väga ilus näide on meditsiinist, kus vanad roomlased tegid juba raskeid operatsioone ja nende meditsiinilised tööriistad olid väga sarnased tänapäeva omadega. Keskajal jäi see täiesti unustushõlma kuni nn ärkamisajani, kus leiutati need ravimismeetodid ja tööriistad uuesti.
Nägin seda, kas History või Discoveri peal.
Natuke googeldades leidsin selle kohta veel kapäris palju artikleid.

tommi kirjutas:

Windowsi loomist ma küll dark age ei peaks. väidan, et ilma windowsita ei oleks arvutit nii levinud kui nad praegu on. suur osa tänapäeva teadusest tehakse arvutite kaasabil, seega on windows ikkagi minu arvates asjale kaasa aidanud. Linuxi kasutajaskond ei peaks olema nii kibestunud kui jutt läheb windowsi peale. Show not tell.

Ei vaidle üldse vastu, kuid siin leidub üks "aga".
Nimelt: Aga mis oleks saanud siis, kui operatsioonisüsteem oleks olnud algusest saati avatud lähtekoodiga nii, et seda oleks saanud alati vastavalt vajadusele redigeerida veelgi tõhusamaks platvormiks teaduse arendamisel?

sadiini kirjutas:

kyng kirjutas: Olgu installitud buntu või mis iganes muu linux/BSD, tüüpiline inimene ostab odavama arvuti ja paigaldab sinna pira windowsi. Ja saab endale ebaturvalise ja ebastabiilse süsteemi ning varsti on süsteem kanakakat täis. Tüüpiline inimene nimelt ei ole suuteline ka Windowsi nii kasutama, et see normaalselt töötaks.

vs

sadiini kirjutas:

Ahjaa: Nägin sinu avaldust, et on olemas "tavaline inimene". Äärmiselt tundetu ja mõtlematu väide.

Mis on tüüpilise ja tavalise inimese erinevus?

Jõudu vaba Eesti eest võitlemisel!

sadiini, siinkohal pole midagi pistmist suhtumisega, tegemist on reaalsete faktidega, mida sina ignoreerid tänu aastate jooksul tehtud süstemaatilisele ajupesule.

paraku on aga inimkonna mälu väga lühike, antud kontekstis suisa hirmutavalt lühike. pidage meeles ütlust - kes ei tunne minevikku, elab tulevikuta.

sadiini kirjutas:

Arvesse võetud ja arvestatud. Paraku pean tõdema, et nii elu, kui ka arvutisüsteemid on arenevad. Vanadesse mõttemustritesse süvenemine tingib paratamatult taandarengu. Ma ei väida, et teadmine on halb. Kaugel sellest. Minu väide ja suhtumine on teiselaadne. Rahune! Siis näed paremini. Ahjaa: Nägin sinu avaldust, et on olemas "tavaline inimene". Äärmiselt tundetu ja mõtlematu väide.

kui keegi teine oma arvamust avaldab, siis ta peab rahunema?

muus osas nõustun zaxoni väidetega (jah, ka tavalise inimese kohta..)

Arvesse võetud ja arvestatud.

Paraku pean tõdema, et nii elu, kui ka arvutisüsteemid on arenevad.

Vanadesse mõttemustritesse süvenemine tingib paratamatult taandarengu.

Ma ei väida, et teadmine on halb. Kaugel sellest.

Minu väide ja suhtumine on teiselaadne.

Rahune!

Siis näed paremini.

Ahjaa:
Nägin sinu avaldust, et on olemas "tavaline inimene". Äärmiselt tundetu ja mõtlematu väide.