Minul on tunne, et üks räägib aia august ja teine aiast.

Sisuliselt võib võtta, et need serverid mis ära häkiti olid tavalised kommuuni kohtumispaigad. Pandud püsti kohalikud foorumid, IRC kanalid jne. Heal juhul ka Ubuntu peeglid. See oli ka kõik, mis neid Ubuntuga ühendas. Seega ei saa mingil juhul võtta seisukohta, et OSS ei ole jätkusuutlik, kuna mõned kommuunid ei viitsinud oma serveritega tegeleda. Võtame kasvõi Pingviini - kui mina lõpetan Pingviini serveri ja kõigi siin leiduvate lehtede uuendamise - kas see tähendab, et vaba tarkvara, millel abil see püsti on pandud on halvasti arendatud?

Kui mõelda kui jube on Vista ja kui hea on xp (kui palju aastaid on seda kinniselt arendatud- nüüd mil ta HEA on)

KDE ja Gnome veaparandused tulevad kiiremini. KDE ei ole ainult linuxile ja samuti gnome-- vaid ka UNIXILE.

Ja http ja ftp protokollid on ammust ajast- seega on alati võimalus https ning sftp kasutada- xp muidugi tunneb https kuid sftp on temale tundmatu (vaja freessh või freesftp )..

Krabi PROBLEEM seisneb selles, et RIISTVARA tootjad võivad veel kinnised olla..
aga bill gates oli esimene mees, kes hakkas sõbraga Intelit lahti häkkima ja temale oma kinniseid programme kirjutama, miks siis torvalds ei või windowsi kinniste programmide kõrvale oma lahtisi programme Intelile pakkuda?




kde rakendused: http://www.kde-apps.org
gnome kogutud softid on näiteks: http://www.gnomefiles.org

mmm.. ei tahaks nüüd ******* öelda, aga avatud koodiga tarkvara idee selles ongi, et progejad progevad rakendusi põhi ideega, et see on hea neile ENDILE.. kuna valikuvõimalus on suurem kui üks diktaator ette dikteerib, siis on sinu asi, mida kasutada tahad.. kui korraga mõlemat - nii kde-d kui gnome, siis sinu probleem, kui sul midagi juhtub meelest minema.. kas või su nn copipasteerimine on minuarust linuxi platvormil 3x etem ja võimalusterohkem kui vaikimisi windowsis..
olen sügavalt selles uskumises, et tarkvara, mis on tehtud vabatahtlike poolt, on parem kui see, mis on tehtud kellegi poolt, kellele makstakse raha, kes istub hommikust õhtuni arvuti taga ja taob koodi.. ka siis kui on juba väsinud, laseb sisse vigu ja üldse mitte ei viitsi enam ... aga mis teha, peab raha teenima!
häkker see-eest.. progeb millal tahab, millal on tuhinas ja motiveeritud.. see paneb koodi hoopis teise kvaliteediga kirjutama ja alati leidub neid teisi vabatahtlikke, kes tahavad täiendada ja lappida..
leia nii motiveeritud parandajat kinni makstud koodi juures, progejal on pigem mõte, et no why the fu** mina nüüd pean tema koodi lappima, parandagu ise oma vigu..
vabadus oma suva järgi teha ja nii teha nagu tundub, et kõige mugavam kasutada on, see on midagi tunduvalt paremat kui mõni onkel sulle projekti ette on kirjand ja taob nüüd nuiaga takka, et anna minna, 2007 aasta lõpus on tähtaeg, peab olema väljas, vahet pole nende vigadega.....
häkker teeb koodis muudatusi, mis tunduvad mugavamad olevat ja seda üldjuhul on.. kinni plekitud progeja peab sellise muudatuse tegemiseks pöörduma projekti juhtivate tegelaste poole ja siiski ei pruugi spetsifikatsiooni muutust tulla.. ei näe mitte kuidagi, kuidas kinni plekitud asi parem on? dikteerimine imeb.. lurinal..

pfffff

Tahan öelda, et palju oleneb sellest kas asja taga on kindel juhtiv organisatsioon ja maksab palka, või on asja taga mingi muidumeeste rühm. Kas mitte OSS ei jagune kahte lahtrisse? Projektid mida arendavad oma vabast ajast mingite suva vendade poolt või on asja kallale asunud firmad või konsortsiumid firmadest ja kes maksavad palka arendajatele, olgugi et tegeldakse projektiga vaid 1% tööajast. Ubuntu puhul oli see, et kasutati esimest mudelit ja anti asi kontrolli alt ära väga suures osas. OpenSSH puhul on asja taga konsortsium firmasid, kes on võtnud endale kohustuse teha arendustööd asja raames või kelle muud tooted söltuvad ssh asjandustest st peavad vajalikuks investeerida nendesse. Samuti toimivad linuxi distrode tootjad, kes teevad analüüse selles osas, millist tarkvara distrosse lisada ning arendavad ja testivad neid. Samas nad ikkagi ei kontrolli asju saja protsendiliselt. Ikka läheb nii nagu mingid eri rühmituse arendajad arvavad. Üks arvab, et gnome on hea ja teine et KDE on hea ja distro arendaja arvab, et mõlemad on head ja paneb mõlemad sinna sisse ja lõpuks kasutaja kes tahaks priterit seadistada ja muuta on probleemi ees, sest priteri seadistamiseks on mitu menüü kohta ja erinevat aknakujudust, lisaks konfigureerivad erinevalt ja seda kõike peaks meeles pidama, sest seda võib vaja minna. Sama asi ka faili avamise dialoogi akendega. Lisaks veel Copy-Pastega - minu meelest ei copipasteeru kõik asjad nii suure täpsusega erinevate tarkvara osade vahel kui see on MS puhul. Üks tootja üks otsustaja, planeerija ja realiseerija. Ühega on segadust rohkem, teisega vähem. Nii, et ikkagi OSS võib panna sinna patta, kus on vabadus teha nii kuidas üksikud arendajad oma suva järgi teha viitsivad.

sshd ning OpenID ja tunneldamine on ainuke õige asi veel.

http://openiddirectory.com/openid-software-c-28.html

See on mingi väga kunstlik vahetõmbamine OSS-i ja mitte-OSS-i vahele. Vähemalt minu arvates surevad kõik projektid, kui nende taga puudub huvi ja oskused, olgu tegemist ärilise või mitteärilise projektiga. Kui sa tunned millegi vastu huvi ja tead, kuidas seda teha, siis sa annad sellest teada ja võib juhtuda, et inimesed koonduvad sinu ümber ja tekib siis vabatahtlik projekt või äriühendus. Kui sa ei tea, kuidas seda teha, võid välja käia idee, ja kui sul on huvi, siis intensiivselt otsida kedagi, kes tunneks huvi ja oskaks teostada. Muidugi, huvi võib jahtuda ja siis ka projekt sureb - iga päev läheb maailmas hingusele tuhandeid projekte, olgu nad siis OSS või äriühingud. Ja muidugi võidakse ka teha valesid otsuseid, nagu ilmselt Ubuntu puhul juhtuski - ülesanne delegeeritakse kellelegi, kes on suutnud jätta mulje, nagu ta võiks sellega hakkama saada, aga kes ometi sellega hakkama ei saa. Normaalne "inimlik eksitus", ei midagi erilist, millest mingeid teab mis sügavamõttelisi järeldusi tõmmata, sest seda juhtub samuti nii vabatahtlike kui ka äriprojektidega.

Siis mida see näitab kui paar serverit kräkiti ?
Microsofti serverite kräkkimine on nii lihtne, et sellest ei viitsigi keegi kirjutada. See kui paar tuhat windowsi serverit lihtsalt mingi ussviiruse pärast kukuvad ei ole ju mingi suurem uudis ja sellega ei viitsigi keegi uhkustada.

Tõde on see, et pisipehme süsteemi ei julgegi keegi enam otse netti ühendada vaid need tegelevad sisevõrgus oma domeenidega........

..puudus huvi ja oskused..
Jah just. Aga kuida siis Ubuntule kui sellisele tuntud ja vajatud asjandusele siis ei suudetud korralik meeskond leida?
Nii palju kui ma OSS pooldajaid tean, siis kõik kiitlevad sellega, et avaldades projekti tekib selle taha kommuun ja arendajad. Aga puudulike huvidega ja oskustega inimesi selleks ju vaja pole, siis keeratakse asi tuksi. Samas Ubuntu ise uks tuntumaid ja nüüd siis selline käkk.
Esimese sedalaadi ummistunud projektina hüppaks pähe rpmstrap. Arendati arendati ja nüüd enam ei miskit. Võibolla tõesti puudus huvi selle asja vastu või kadus huv asja vastu jne...
Aga see selleks.
Mingil määral on asi sarnane ka sellega mis eesti turul toimub. Keegi kuulutab välja soovi tarkvara soetamiseks. Siis tuleb terve posu pakkujaid.
Nii palju kui mul õnnestunud jälgida kõrvalt, siis alati on peale jäänud pakkumise jutt: "FIEd? Need tulevad ja lähevad. Täna teevad homme mitte. Tuge? Ei miskit! Meie oleme firma me ei saa sellist ajsa lubada, et täna teeme, aga homme enam ei tee ja kaotame huvi". Sellist juttu usuvad kliendid palju enam, kui sellist omasoodu vabalt võetavat ja arenevat asja.
Eks ta ole, keeruline on maailma mõista või mis Minu mõtteid sealhulgas

Krabi, seda see kindlasti kuidagi ei tõesta. Ainuke asi, mida see tõestab, on see, et puudus huvi ja oskused jms. Tead sa mõnda "protsessi", mida on kellelegi vaja ja mida keegi ei juhi? Mina ei tea - kui kellelgi on midagi vaja, siis ta hakkab sellega tegelema ja muutub automaatselt "juhiks ja füüreriks". "MS laadne" võib täpselt samamoodi ära laguneda nagu OSS projekt, kui keegi enam huvi ei tunne.

Või et sellised juhtumid maailmas.
Selline nähtus peaks vägagi hästi tõestama, et üldsuse (tudnmatu N arvu inimeste ) poolt arendatavad ja juhitavad protsessid on nõrgemad kui mõne konkreetse ja piiratud tööliste arvuga kollektiivi(kommerts asutuse) omad.
Sinna patta võiks ilmselt lahterdada ka open source projektid. Mõnel projektil on konkreetne juht ja füürer olemas mõnel mitte. Mõnel veel on ... aga äkki väsib üks päev ära ja rohkem arendada ja juhtida ei viitsi ja ongi jokk.
Seega peab tõdema, et sellega saavad MS laadsed endale plusspunkte.