Jah, ubuntu ja debian ladustavad oma update *.deb paketid nii nagu rastik eelnevalt juba mainis rajale: /var/cache/apt/archives

muidumees1234, näiteks on siin sul 3 lahendit:
1. Teed softlingi uuemalt mahukamalt kõvakettalt vanasse 'archives' asukohta. Juhul kui sulle meeldib terminalis möllata.
2. Teed või leiad netist skripti nimetatud *.deb failide kustutamiseks. Konfid automaatseks või lihtsalt käsitsi käivitad skripti.
3. Installid oma arvutisse paketi ubuntu-tweak. Juhul kui sulle meeldib graafika ja soovid paari hiireklikiga kogu *.deb, konf ja vanadest kerneli pakettidest vabaneda (valik StartJanitor).

Kolmas viimane valik on desktop kasutaja seisukohast paketimajanduse haldamise suhtes mugav, ülevaatlik ja tõhus.

Uuenduste pakid tõmmatakse
/var/cache/apt/archives

Ja nende sisu paigaldakse
/bin/
/sbin/
/opt/
/usr/bin
/usr/local/bin
usr/share
/usr/lib

kataloogidesse põhiliselt..

Uuendamishalduri kohta väike küsimus. Et kuhu need uuendused lähevad ja kas saab nende uuenduste salvestuskohta muuta? Jääb kõvakettal ruumi väheks, kettal kaks partitsiooni ja arvata uuendused lähevad väiksema mahuga kettale. Tänud ette vastuste eest! 12.04 Estobuntu versioon endal. Xp on teise progena kõrval ka.

Aitäh on vist selles teemas paslik öelda:

http://pingviin.org/viewtopic.php?t=9586

Ma ei tea, mida arendajad tegid, kuid ubuntu xfce4 ja lxde 14.04 töögraafilise rakendid on palju kiiremad kui eelmised versioonid. Aknad avanevad ülikiiresti.

Mõlematel on ekraanisäästurežiim hea.

Sai parandada tõlkeid ja keegi on MC (Norton Commanderi kloon) täiesti ära tõlkinud! Au ja kiitus.

http://www.omgubuntu.co.uk/2014/02/windows-xp-users-may-switch-linux

ertserts kirjutas:

Millal tuleb ükskord aeg kui Eesti riik ja haridussüsteem hakkab kasutama vabavaralist tarkvara ja Linuxit? Kas minu silmad seda enam näevad.

Võib olla, et isegi näevad
http://epl.delfi.ee/news/eesti/tallinn-katsetab-koolides-ja-lasteaedades-linuxit.d?id=67556354

Hah siis kui selline plaan oleks lõpufaasis siis lihtsalt vajalikud asjapulgad ostetaks ära ja järgmine päev tuleb välja mingi "sõltumatu" analüüsi tulemusel, et see variant võtab 10x rohkem raha kui windowsi litsentside ostmine.

Tsitaat:

Millal tuleb ükskord aeg kui Eesti riik ja haridussüsteem hakkab kasutama vabavaralist tarkvara ja Linuxit? Kas minu silmad seda enam näevad

See oli ilus!

Raportit vaadates sobis UK riigisektorile (arvatavasti ka haridusele) Ubuntu 12.04 LTS eelkõige oma kasutussõbralikkuse, turvalisuse (lihtne hdd krüpteering), mugava tarkvarauuenduse ja pikaajalise tarkvaratoe poolest.

Näiteks kui installida Ubuntut tavakasutaja arvutisse siis on esmaselt arvutis lahtised ja aktiivsed ainult kaks tcp-pordi teenust: 53/tcp domain ja 631/tcp ipp. Esimene on seotud nimeserveriga ja teine printserveriga. Paljude Linux distrote installi puhul aga avatakse kasutaja arvutis jadamisi terve pinutäis tcp-porte. Seega kasutaja peaks hiljem oskuslikult oma arvutis kõik mittevajalikud tcp-pordid sulgema.

Ikka ja jälle pean ma oma algkooli lapselt kuulma Microsofti arvutiõpetuse surematuid alustalasid: "Täna meie õppisime koolis kontoritarkvara Microsoft Office. Õppisime tunnis Wordi ja Powerpointi!"

Või siis külla tuleb nutune tuttavast õhtuõppe üliõpilane kes murelikult ja tõsiselt ütleb: "Meie kursuse õppejõud nõuab et kursusetöö tuleb teha ja täpselt vormistada ainult kontoripaketiga Microsoft Office 2013 ja siis see doc fail temale saata. Kui õppejõu arvutis see saadetud doc fail ei avane või on vale formaadiga siis minu tehtud tööd ta ei arvesta. Issand jumal! Mis siis nüüd küll saab!"

Millal tuleb ükskord aeg kui Eesti riik ja haridussüsteem hakkab kasutama vabavaralist tarkvara ja Linuxit? Kas minu silmad seda enam näevad.