Mina pean mitmekesisuse all silmas erinevate omadustega distributsioonide laia valikut. Kui tekib juurde ka mõni uus töölaud on asi vägagi teretulnud. Konfigureerimisvõimalused on seda laiemad. Hetkel on küsimus pigem platvormi põhiomadustes ja standardites, täpsemalt graafika ja töölauda pakkuvas kihis. Endale on mitmest kohast silma jäänud, et kuigi X-il on palju häid omadusi, mida on arendatud paarikümne aasta jooksul, siis sisaldab X ka vananenud osi, mida arendajad peavad toetama, et asi töötaks. Waylandi loomise üheks põhjuseks oligi nende vananenud lahenduste kõrvaldamine. On loomulik, et koheselt ei jõuta arendada kõike samu omadusi, mida X omab. Nüüd on küsimus aga selles, miks ei sobi Wayland igasugu pudinatele, jublakatele ja julladele? Peaks ju sobima. Arendajate elu muutub hoopis raskemaks, kui peab samal platvormil toetama kolme erinevat standardit. See oleks peaaegu sama nagu kodus kolme erisuguse seinakontakti tüübi kasutamine Käi ja mõtle, kuhu seda või toda pistikut pista.

Isiklikult arvan, et Canonical püüab paista suure kommertsettevõttena, mis juhib linuxi maailma. Mingis mõttes on see tal ka õnnestunud. Kindlasti mõtlevad nad ajajooksul välja hulganisti "uusi" ja "häid" lahendusi alates oma paketimajandusest, lõpetades oma graafika teegiga. Kui on tegemist mingi kommertstarkvaraga linuxile, siis on kindlasti saadaval Ubuntu pakid peale, kes neid Archlinuxile ikka teeb. Võistelda tuleb ju Windowsi ja Mac OS X-iga.

z kirjutas:

Tuletaks meelde, et X11 jookseb peale linuxi veel bsd'l, opensolarisel, macosxil, minixil, plan9'l, käputäiel kommertsunixitel and last but not least, yhel Redmond, Washington, U.S.A baseeruva kompanii operatsioonisüsteemil.

Ma ei tea midagi, mis takistaks X-il nende kõigi peal edasi jooksmast? Igaks juhuks täpsustan, et MacOSi all jookseb X juba praegu sama moodi nagu ta hakkab jooksma Waylandi ja Miri all.

z kirjutas:

Mina isiklikult ei poolda, et linuxivärk sellest pundist lahti lööb ja palju paksu pahandust ja segadust tekitab.

Kui Sul on vaja X-i kasutada, siis keegi ei keela. Ei Linuxil, Macil ega isegi Winil.

z kirjutas:

Liiati on X'l mitmeid kasulikke omadusi, mida tundub, et paljud kasutajad ei tunne. Network transparency, multiseat, server nesting, multihead... to name a few.

Vähemalt 90% kasutajaid ei vaja neid omadusi mitte kunagi (ja multihead tuleb nagunii). Küll aga on X-il palju puudusi, mis takistavad seda olemast kaasaegse töölaua jaoks parim lahendus.

Loe, palun, vastavaid kohti Waylandi FAQ-s:
http://wayland.freedesktop.org/faq.html

Teemaga kaudselt seotud, aga üldiselt lihtsalt lugemiseks: https://plus.google.com/u/0/105465824670275586186/posts/aLQc8JZ85xD

z, aga sa püüa arvutit mittetundvat inimest käsureale saada, et sealt võrguosa konfida.
Selles mõttes on küll 90% kasutajaist tõesti idioodid.

Kui sina oskad, siis on kõik OK ju. Mina oskan ka.
Kõik ei ole nii nagu meie - kahjuks või õnneks.
Asju tuleb laiemalt vaadata ja seda igas eluvaldkonnas. Kui tahad enda mätta otsast asju vaadata, siis ühel hetkel saad aru, et see on neetult piiratud vaateväli.

ops kirjutas:

Andke andeks poisid, kuid nokia 5110st üles..

Ma saatsin selle juratarkvara koos oma kompaniiga p-----e juba 7 aastat tagasi. Jah, peale ideoloogiliselt mittevastuvõetava suuna on auke ka rohkem kui kõrvalt terve. Kes koodi ei loe, muidugi ei tea sellest midagi.

sander85 kirjutas:

Sama ootaks ma ka graafika osast, et ühel päeval vahetab Wayland X-i välja ja elu muutub kõigile paremaks. Lisaks sellele tuleb võrguhaldus paika saada ja distrote üleselt ära ühtlustada - siin tundub NetworkManager populaarsust koguvat

See oleks küll "tark" arengusuund. Tuletaks meelde, et X11 jookseb peale linuxi veel bsd'l, opensolarisel, macosxil, minixil, plan9'l, käputäiel kommertsunixitel and last but not least, yhel Redmond, Washington, U.S.A baseeruva kompanii operatsioonisüsteemil. Sealhulgas näiteks bsd puhul saame rääkida aktselereeritud 3d videovärgist, mängudest, raudvaralisest video dekodeerimisest. Mina isiklikult ei poolda, et linuxivärk sellest pundist lahti lööb ja palju paksu pahandust ja segadust tekitab. Praegu laialdaseimalt linuxil kasutatav implementatsioon niigi areneb küllalt tugevalt, tehakse ka vabavaralisi videokaartide ajureid. Miks veel jurada on vaja? Kui tahetakse bloatware välja ajada ja overheadi välja optimeerida, on selle tegemiseks paremaid kohti küllaga.
Liiati on X'l mitmeid kasulikke omadusi, mida tundub, et paljud kasutajad ei tunne. Network transparency, multiseat, server nesting, multihead... to name a few.

Ma ei saa siiamaani aru, mistarvis on graafilise programmiga võrguvärki konfida? Kas sellepärast, et kasutaja on idioot? Nõmedus.

ikkagi jääb mulje, et nad teevad seda lihtalt sellepärast, et see oleks nende endi asi, nende kontrollitud ja kui edu saavutatakse, siis on võimalik sellele ka ainuisikuliselt käpp peale panna ilma, et keegi teine piruka kallale pääseks. loodetavasti ma eksin aga viimased arengud tekitavad siiski rohkem küsimusi, kui neile vastuseid on.

Canonical püüab nüüd selgitada asja: http://www.phoronix.com/scan.php?page=news_item&px=MTMyNDM

Phoronixis siis selline artikkel.

sander85 kirjutas:

Red Hat on seni täiesti edumeelselt suutnud sellel turul hakkama saada. Ilma kedagi oluliselt üles kütmata.

RH on teise segmendi firma, teise ambitsiooniga. RHil on esmatähtis korporatiivne maailm ja segment serveriturul. See on tarkvaraturu kõige rahulikum, aeglaselt kulgev osa. See pole bleeding edge töölauaturg, millel Canonical tahab tegijaks saada. RH-lt ei oota keegi midagi säravalt uut, RH on muutunud "suureks siniseks". Canonical peab ennast tõestama laiade masside seas.

sander85 kirjutas:

Mina isiklikult ootaks, et elu arendajate jaoks muutuks lihtsamaks.

Ma arvan, et see on väga hea eesmärk. Samas pole paha, kui keegi peab silmas, mis lõppkasutajate IT turul on toimunud ja toimumas. Muidu ei pruugi ühtustamise lõppedes enam olla neid kasutajaid, kes selles hooliksid.

sander85 kirjutas:

Minu silmis on Canonical pigem seda tõsiseltvõetavust nõrgestanud. Eriti oma ekstreemsete ja komuuni arvamust mitte arvestavate muudatustega. Pooltoore Unityga kasutajate töölaudadele sõitmine oli ikka üsna korralik pauk.

Selles mõttes pole siin midagi uut, täpselt sama jama oli täiesti vabalt arendatud KDE4-ga.

Ma leian ennast selles diskussioonis kuidagi kummalises positsioonis

Ma olen ikka ja jälle rõhutanud, et Linuxi ühtlustamine ja jõu koondamine on võtmeküsimus. Ja selline totaalne killustumine ei saa kuidagi viia kasutajaskonna kasvule ja Linuxi võidukäigule. Vastuseks olen ma trummide saatel kuulnud mantrat, et Linuxi mitmekesisus ongi tema tugevus, et nii saab igaüks oma, jne.

Kui aga Canonical otsustab asju omamoodi teha, siis ma kuulen, kuidas see sama mitmekesisuse pooldajate kogukond põhjab Canonicali selle pärast, et ta ei tee asju kanoonilisel moel, vaid soovib mitmekesisus juurde luua.

Otsustage siis ükskord ära, ka te soovite mitmekesisust või mitte Canonical paistab seda ju nüüd päris tugevalt juurde loovat. Mulle meeldib, kui keegi julgeb langetada otsuseid ja on valmis vastutama.

sander85 kirjutas:

Ja kui nad oleks nii edumeelsed olnud oma tegemistes, siis ma ei näe, et kuidas oleks saanud Mint nii populaarseks muutuda.

Protestimine on tugev jõud. Millegi (suure) vastu on kerge häälestada. Kui Savisaare vastu saaks hääletada, siis ta saaks vastuhääli rohkem kui poolthääli.

sander85 kirjutas:

Ubuntu versioonis tahvlitel ja telefonidel on väga vähe sarnasusi töölaua versiooniga. See, et sama platvorm on (tulevikus ehk) võimeline jooksma eri raual, ei tähenda veel seda, et ta sama moodi töötaks.

Saame näha, ma loodan parimat.

sander85 kirjutas:

Praegu tundub, et nad arvavad, et nad võivad asjale Google moodi läheneda, ehk siis arendavad müüri taga ja kui midagi valmis, siis viskavad koodi üle müüri teistele ka vaatamiseks. Kui Googlel õnnestub see pigem tänu nende suurusele, siis ma ei oleks nii kindel, et Canonical kommuuni täna nii ülbelt ignoreerida võib..

Siin võib vaadata asju nii, et kas klaas on pooltühi või pooltäis. Kui kood on avatud (ja vaba?), siis on asjad ikka päris hästi arenenud. Jonnime sellepärast, et meid ei kaasatud algusest peale? Võib ka nii.

wk kirjutas:

Ega ma täpselt ei tea, miks. Lihtsalt vaadates vaba tarkvara arendusmudelit ja selles juurduvat demokraatiat (mis on omamoodi tore koodidiktaatorite asemel), siis üks äriettevõte ei saa lõputult oodata, kuni jõutakse konsensusele kõigi võimalike osapoolte vahel (kes pealegi võivad vahelduda). Sa tegutsed turul, kus tuleb vastu võtta kiireid otsuseid, et oma ideed ellu viia. Munemine võib valusalt kätte maksta.

Red Hat on seni täiesti edumeelselt suutnud sellel turul hakkama saada. Ilma kedagi oluliselt üles kütmata. Canonical läheneb aga väga selle poliitikaga, et kui teised ei taha täpselt nii mängida nagu meie, siis forgime või leiutame ise. Pealegi nagu interneti eri nurkades toimuvates diskussioonides on selgunud, siis Wayland teeb juba seda, mille pärast Canonical Miri looma hakkas ja lisaks teeb rohkemgi. Miri plaanides on aga nii mõndagi, mis tekitab teistele küsimusi. Seega rohkem tundub, et suures tuhinas vaatasid Canonicali palgalised teatud punktidest mööda ja leiutavad ratast uuesti.

wk kirjutas:

Eks see linuxi kogukond ole väga segane kooslus. Sellepärast ma küsisingi, et mida Canonicali kritiseerijad Linuxi tulevikult ootavad?

Mina isiklikult ootaks, et elu arendajate jaoks muutuks lihtsamaks. Ses osas on näiteks Red Hati rahade eest arendatav systemd väga hea näide. Kuni systemd tulekuni leiutas pea iga distro mingit oma süsteemi ja tarkvara arendajad pidid oma tarkvara neile eri süsteemidele kohandama. Edaspidi muutub elu ses osas kõigile lihtsamaks ja lihtsam saab see ka olema kasutajatele, kes peavad eri distrote vahel orienteeruma, sest teatud baaskäsud on nüüd palju rohkemates süsteemides samad.
Sama ootaks ma ka graafika osast, et ühel päeval vahetab Wayland X-i välja ja elu muutub kõigile paremaks. Lisaks sellele tuleb võrguhaldus paika saada ja distrote üleselt ära ühtlustada - siin tundub NetworkManager populaarsust koguvat, aga ootaks ära ka SUSE lahenduse - tänane olukord on igatahes parem kui aasta-kaks tagasi, aga siiski üsna nukker. Paraku tundub, et selline asjade lihtsamaks tegemine ei ole Canonicali jaoks prioriteetide seas.

wk kirjutas:

Minu jaoks on Canonical teinud palju väga olulisi asju, muu seas muutnud Linuxi tõsisemaltvõetavaks ja avanud tulevikule.

Minu silmis on Canonical pigem seda tõsiseltvõetavust nõrgestanud. Eriti oma ekstreemsete ja komuuni arvamust mitte arvestavate muudatustega. Pooltoore Unityga kasutajate töölaudadele sõitmine oli ikka üsna korralik pauk. Ja kui nad oleks nii edumeelsed olnud oma tegemistes, siis ma ei näe, et kuidas oleks saanud Mint nii populaarseks muutuda.

wk kirjutas:

Kui me hakkame üha vähem kasutama laua- ja tahvelarvuteid, siis on meile kõigile kasulik, kui on olemas vana tuttav alternatiiv ka uue põlvkonna seadmetel. Ma ei näe sellist visiooni hetkel üheltki muult suunalt.

Ubuntu versioonis tahvlitel ja telefonidel on väga vähe sarnasusi töölaua versiooniga. See, et sama platvorm on (tulevikus ehk) võimeline jooksma eri raual, ei tähenda veel seda, et ta sama moodi töötaks. Selles osas on Microsoft oma Windows (Phone) 8-ga ehk sihtmärgile lähemale jõudnud, aga ei pea vist mainima, kuidas sellised püüded töölaua üsna hapult "maitsema" panid.

wk kirjutas:

Ja ma ei oska kosta, miks kogukond Canonicali loodut kasutusele ei võta. On selleks mingeid piiranguid?

Ehk Canonicali juhtimisstiili tõttu?
Praegu tundub, et nad arvavad, et nad võivad asjale Google moodi läheneda, ehk siis arendavad müüri taga ja kui midagi valmis, siis viskavad koodi üle müüri teistele ka vaatamiseks. Kui Googlel õnnestub see pigem tänu nende suurusele, siis ma ei oleks nii kindel, et Canonical kommuuni täna nii ülbelt ignoreerida võib..

ma panen debiani. Koera nimi on mul Luthor Lex. Naise nimi on Anna. Mida veel ?