Tsitaat:

...millele on Linuxi toetus karbil kirjas, on see just kerneli versiooni põhiselt.

wk, kui täpsem olla, siis kerneli versiooni (2.x) ja nö paranduspakett (.x).
2.4 seeria kerneli moodulit koodist lihtsalt niisama 2.6 peal valmis ei tee.
API muudatused/erinevused on liiga suured.

Driveritest:
Seadme tootajad ei jõua/taha ise driveritega tegeleda ja spetsifikatsiooni ka ei lasta mööda ilma uitama.
Linuxi turuosa ei ole nii suur et oleks mõtet väiksematel tegijatel väga pingutada.
Reverse engineering pole väga legaalne ega töökindel, kinnise koodiga driver jällegi ei meeldi mõnedele, ilma driveriteta ka olla ei saa.
Igatepidi häda...

Oleks google omal ajal linuxist kui töölaua versioonist kõvasti kinni võtnud, siis olek olukord hoopis teine. Google paraku alustas nullist.
Teisi suuremaid tegijaid ei ole kes MS positsiooni kõvasti kõigutada suudaks.
Kui nüüd Apple järsult suuna ei muuda ...milles ma kahtlen.
Peale Jobs'i minekut on sealpool kuidagi vaikseks jäänud.

oleks juba suur asi seegi, kui vanilla kerneli tasemel kood olemas oleks arhitektuurile, millele riistvarajupp mõeldud. probleeme tekitavad peamiselt ikka suletud koodiga draiveri blobid ja draiverid, millel pole üldse mingit riistvaratootja poolset tuge ja mis on läbi reverse engineeringu toimima saadud.

mihkel kirjutas:

Ega tootja pea siis distrosid toetama. See oleks tobe. Kui riistvara tootja teeb mingi seadme, siis driaveri ehk mooduli peaks ainult linuxi git puusse saama (kus on pea, et kõik linuxi moodulid e. draiverid).

Eks see draiveriarendus praegu nii käigi ja nendel üksikutel vidinatel, millele on Linuxi toetus karbil kirjas, on see just kerneli versiooni põhiselt.

Kui aga tootja tahaks pakkuda midagi kliendisõbralikku (a la certified for Win 95), siis peaks ta testima oma vidinat terviktootel, mitte kerneli draiveri tasemel. Kerneli tasemel toetamist on keeruline mõista tavakasutajal. Distro või kogu Linuxi-pere jaoks seritifitseerimine on aga tootja jaoks mõttetult keeruline. Draiveri tasemel võib kerge südamega öelda, et kui PS/2 hiir töötab ühel platvormil, siis peab ta töötama ka teisel. Kui aga on tegemist sertifitseerimisega, siis sellest ei piisa, siis tuleb tootjal kindlustada, et see ka tegelikult toimib. Vähemalt nii olen mina nendest probleemidest aru saanud.

Ega tootja pea siis distrosid toetama. See oleks tobe. Kui riistvara tootja teeb mingi seadme, siis driaveri ehk mooduli peaks ainult linuxi git puusse saama (kus on pea, et kõik linuxi moodulid e. draiverid). Draiverid on kerneli puus eraldi kataloogis ja arch-id eraldi (top level), seega eeldan, et kernel pakub archist sõltumata API-d moodulite kirjutamiseks, ehk tehes draiveri x86-le, töötab see seade ka nt sparc-il. See kõik on siiski eeldus, kuna pole kunagi ühtegi draiverit kernelile kirjutanud

Praegu linki ei leia, aga paar aastat tagasi tehti projekt, kus lubati kõik draiverid linuxi arendajate poolt kirjutada, kui spec kätte antaks.

/e
Leidsin ka lingi:
http://www.kroah.com/log/linux/free_drivers.html

A.I.V.O. kirjutas:

Kui üks distro testib ja leiab töötava lahenduse, siis lisades repodesse on pea kõigil teistel distrodel see lahendus käepärast.

Jah? Kirjelda seda mehhanismi lähemalt?

A.I.V.O. kirjutas:

Tegelikult peaks see olema vidina tootja ülesanne, et vidin töötaks ka pingviinilisel sama hästi kui pisipehmel ja/või õunal.

Huhh. Ja McDonalds peaks oma putka panema iga külapoe kõrvale?

Vaatame Sinu ülesande püstitust: riistvaratootja peab tagama, et tema vidin töötaks ka Linuxiga.

Võtame prooviks kõige karmima distro -- Debian.

Debianil on 4 "rullivat" haru: [squeeze] [wheezy] [sid] [experimental].

Igas harus on toetatud ca 20 riistvaraplatvormi: [alpha] [amd64] [arm] [armel] [armhf] [avr32] [hppa] [hurd-i386] [i386] [ia64] [kfreebsd-i386] [kfreebsd-amd64] [m68k] [mips] [mipsel] [powerpc] [powerpcspe] [s390] [s390x] [sh4] [sparc] [sparc64]

Igal platvormil on toetatud ca 15 eri kernelit.

Minu arvutused ütlevad, et üksnes "Debian certified" märgise lisamiseks peaks riistvara tootja oma vidinat testima ca 1200 süsteemiga. Millist kompetentsi ja riistvara ja arendusressurssi selline kompleksne lähenemine vajaks? Kes selle kinni maksaks?

Ja mille nimel? Et saada juurde max 1% kasutajaid.

spott kirjutas:

ja siis sa paned sellise raamatu kokku, trükid 500 eksemplari ja oh õnnetust - juba on pooled distributsioonid aegunud. Kahjuks nii see on - seega Eesti olematu turu juures saab turgu olla ainult online raamatul, millest vajadusel tehakse väljatrükk kasutajale.

Nõustun selle väitega. Aga milleks siis wiki on ja kaupluse taga/eesruumis töötav printer? Ning sahtlis klammerdaja...
Wikit ju uuendatakse pidevalt?
Ostja ostab näiteks Mageiaga masina, saab ta kaasa esmaste seadistuste kiirjuhendi ning kui ta soovib, võib ta osta ka sealtsamast põhjalikuma juhendi, mis prinditakse sealsamas tema silme all välja, kui ei soovi, siis on kiirjuhendis kaasas Mageia wiki aadress, kust ta saab kodustes tingimusis ise välja printida.

wk kirjutas:

A.I.V.O. kirjutas: Ja miks nad peaksid muutma endi suhtumist, kui enamustel perifeeriaseadmetel on nii akna ja õuna logod, vaid vähestel on lisaks neile pingviin. Sa ei saa oma tootele sellist logo peale panna, kui Sa pole testinud, et see vastava süsteemiga töötab. Ja kuidas saaks riistvaratootja testida oma riistvara kõigi mõeldavate Linuxitega?

Kui üks distro testib ja leiab töötava lahenduse, siis lisades repodesse on pea kõigil teistel distrodel see lahendus käepärast. Tegelikult peaks see olema vidina tootja ülesanne, et vidin töötaks ka pingviinilisel sama hästi kui pisipehmel ja/või õunal.

Kommertstootena on Windows ja Mac OS X vägagi edukas olnud.
Praegu domineerib ANDROID linux. Ühesõnaga vägagi firma ja kommerts peab taga olema, et midagi saavutada.

Ja praegusel ajal jõuab igaüks endale mingisuguse androidi seadme osta.

See Microsofti trahvimine on tegelikult mõttetu ajaraiskamine, sest Windows ei ole enam number 1. Apple ja Android. on esimene.

ja siis sa paned sellise raamatu kokku, trükid 500 eksemplari ja oh õnnetust - juba on pooled distributsioonid aegunud.

Kahjuks nii see on - seega Eesti olematu turu juures saab turgu olla ainult online raamatul, millest vajadusel tehakse väljatrükk kasutajale.

Selles suhtes on sul õigus...
Kui ma nüüd õieti mäletan, oli Kaido Kikkase Pingviiniaabits esimene pääsuke, mis praegugi kasutatav teatud mööndustega. Tänuväärne töö ikkagi isand Kaku poolt.

Käsiraamat võiks sisaldada peatükke, millest tavakasutajal igapäevaselt reaalselt ka kasu oleks.
Esmased seadistused - tavaliselt on distrotel tulemüür aktiveerimata - niipalju kui ma olen omale raali installinud, alati olen esimese ülesandena tulemüüri aktiveerinud ...
Ntx. terminaalikäsud, koos selgitustega, mida see või teine käsk konkreetselt teeb. Kuna pakimajandusi on mitmeid, siis oleks ära toodud, millisel juhul kasutada rpm. yum. või apt.-i ehk siis distrote kaupa ära toodud. Kindlasti ka see, kuidas kompileerida midagi kokku.
Praegu rohkem ei tulegi midagi rohkemat pähe.

Idee polest jah hea, kuid praktikas - millise käsiraamatu sa kaasa annad? Pole Eestis ühtegi ajakohast Linuxi distributsiooni korraliku käsiraamatut.