Mina kasutan igapäevaselt Writerit oma põhitöövahendina ning minu arusaamise järgi on see palju parem kui Word. Eelkõige stiilide koha pealt. Ma ei saa tegelikult üldse aru virisejatest, et Writer on jama (tõsiselt) - siiani ei ole ma kohanud ühtegi sellist näidet, mis reaalselt ka segaks töötegemist.

rts010 kirjutas:

Valdur55 kirjutas: Ei saa kahjuks probleemist aru. Mismõttes korralik lehekülje nummerdus? Mis tulemuseni jõuad? vist viideti sellele et uue versioniga mingit probleeme pole siis enam ?

Kas varem oli? Pole küll märganud.

Valdur55 kirjutas:

Ei saa kahjuks probleemist aru. Mismõttes korralik lehekülje nummerdus? Mis tulemuseni jõuad?

vist viideti sellele et uue versioniga mingit probleeme pole siis enam ?

Ei saa kahjuks probleemist aru.
Mismõttes korralik lehekülje nummerdus?
Mis tulemuseni jõuad?

Huvitav, kas nüüd leheküljede nummerdus toimib korralikult.

Subtiitrite tõlkimiseks on ju spets programmid. Milleks mingi wordi/writeriga nikerdada?
Näiteks gnome subtitles linuxile: http://gnome-subtitles.sourceforge.net/
windowsile on tõenäoliselt kah sarnaseid programme... ei viitsi lihtsalt guugeldada hetkel.

Ma ausalt öeldes tean subtiitrite tõlkimise praktilisest poolest päris vähe, et mitte öelda mitte midagi, aga seda kirjeldust lugedes tundus küll, et Word, Writer või mis tahes "word processor" ei ole kohe mitte kõige õigem tööriist selle jaoks. Mis ei tähenda, et nii teha ei saa, saab ikka, visamad inimesed on Wordi, Writeri või muu taolisega isegi küljendada proovinud ja ehk lausa hakkamagi saanud.
Väike guugeldamine sõnadega subtitle translation software paljastas, et on olemas päris selleks mõeldud tööriistad, millega usutavasti töö lendab nagu linnuke ja oluliselt kiiremini kui seda Wordis, Writeris või mõnes analoogis üldse oleks võimalik teha...
Aga noh, ma olen kuulnud ka sellist väidet, et Writer on üks sitt asi, sest sellega ei saa - erinevalt Wordist - korralikku kujundust/küljendust teha - ilmselt ei tule inimestel pähegi, et kumbki pole üldse selleks mõeldud...

Eh teid. Proovida tuleb ise, omal nahal, siis saab diskuteerida.
Aga, üks variant proovida näiteks:
Originaal inglismanni pead saama soovitavalt täis tabeldatud kujul esimisse aknasse, kus kõik numbrid, komad ja muud tabeldusmärgid eri real.
Teise aknasse pead saama järjekorra ja kaadrilaotuse, juhul kui tekst ei jookse päris 1:1 pildiga kokku, on kõikumisi vms, siis saab valemitega sujuvalt kaadrite numbreid kruvida, et asi oleks tõepoolest ok.
Kolmandale lehele pead saama järjekorra numbri ja inglismanni read sinna järgi ning järgnevalt sünkroonselt mitmelt tõlkemootorilt pärit automaattõlkeread, mida meelepäraselt valida peab saama lihtsalt tõsta ning redaktorireal cut, copy, paste, täiendades ja vajadusel muuta; sest spott mainitud käsitsi laus-trükkimine jäägu ikka trükimasina ajastusse.
...
Viimasesse aknasse pead saama juba eelmistest lehtedelt automaatselt korjatud koondfaili, kus kõik on nö komapealt paigas ning asi valmis viperusteta tekstifailiks loomiseks.

Ma ei ole LibreOfficet kiitnud ega ka mitte laitnud ja pole ka MS Office kohta halba sõna ütelnud.
Kas aga teksti sisestamine/muutmine on MS Office alla 2x kiirem selles ma väga kahtlen.
Samahästi võiks ma tuua paralleeli, et ma suudan autoga 20x kiiremini punktist A punkti B jõuda kui lennukiga.
Põhjus lihtne - ma ei oska lennukit juhtida.
Kui aga ära õpiks, siis ..

Asi on õpitus kinni, tahtmises uusi oskusi omandada, areneda.
Sama nagu käsureaga - saab kiiremini oma asjad tehtud kui oskad ja tead mida teha. Kui ei oska, siis on muidugi mõistlik hiirega vehkida mööda ekraani või tuleviku silmas pidades, rasvaseid näpujälgi mööda ekraani vedada.

illukas kirjutas:

mis seal siplemist oli või nii teistmoodi, et msofficega lausa 2x kiiremini tehtud sai?

OT
Näpud liikusid klaviatuuril kaks korda kiiremini....