| sander85 kirjutas: |
| no sa pead video läbi vaatama jah, siis saad aru, kuidas antud projekti raamesse mahtumine ulmeline on.. ei kujuta ette, kuidas sellega peaks saama vabatahtlikke rahastada.. |
Mida vastasid saate viimase viie minuti sees sellele Estobuntu särgiga härrasele, kes näitas üles huvi vabatarkvara tõlkimise rahastamise vastu, härrased Anto ja see bisnesmeni välimusega tüüp, kes ennast vist tutvustamagi ei vaevunud? Videost polnud võimalik suurt midagi kuulda, sest see suur lahkumise kolin summutas kogu värgi.
Kirjutan, mis mõtted mul tekkisid. Äkki ajurünnaku mõttes aitab millelegi kaasa...
Minu mulje peale selle infotunni vaatamist on, et taotlusvooru väljakuulutamisel on tehtud selge viga. Kuigi kuulutatakse selgesti, et toetatakse laiatarbevabatarkvara "eestindamist" või selle "eestikeelsete keskkondade arendamist", siis pole vooru väljakuulutajad ilmselt kursis, et 99% vabatarvarast on tõlgitud vabatahtlike eraisikute poolt (mingite MTÜ-de või sihtasutuste kaudu, toetusel vms) ning see on vabatarkvara tõlkimise puhul üldtavaks nii Eestis kui mujal. Niisuguse tegevuse rahastamise nad tõesti teevad peaaegu võimatuks ja selles mõttes on nende taotlusvooru eesmärk ainult retooriline. Sellele prohmakale tuleks tegelikult nende tähelepanu juhtida. See võib muidugi olla tingitud ka mingitest juriidilistest nüanssidest.
Nüüd konkreetsemalt, minu arvates pole nii, et a) vabatarkvara heaks raha taotleda üldse ei saagi ja b) tõlkimise rahastamine on võimatu.
Esiteks, esitluses öeldi, et oodatakse eelkõige teavitusprojekte, et tegemist on nende sõnastuses "pehme" vooruga. Võimalik, et tuleks vabatarkvara jaoks just mõni selline pehme projekt koostada. Vastav vabatarkvara puudutav projekt peaks olema aga lihtsasti 99% selle vooru eesmärkidega kokku viidav, sest vabatarkvara alane teavitustöö on absoluutselt kõigi arvates ülivägavajalik.
Eesmärkideks sobib nt vabatarkvara kasutamise oskuste ja kasutamise võimaluste osas teadlikkuse tõstmine. See eesmärk tuleb sõnastada küll natuke rohkem mõõdetavana, aga see pole sugugi võimatu. Selle raames saaks promoda a) vabatarkvara kasutuselevõttu olukorras, kus puudub vajadus kalli kommertstarkvaralise ekvivalendi järele, b) vabatarkvara oskuslikku kasutamist (kuidas saada abi, kuidas ja miks raporteerida vigadest, kuidas osaleda tõlkimisel, kuidas parandada vigu tõlkes/tarkvaras, kuidas mängida ise rolli tarkvara arenduses), c) vabatarkvara eeliseid kommertstarkvara ees. Vastav teadlikkus on kehv isegi riigiasutustes, mis tunnistavad, et vabatarkvara on nii EU kui ka Eesti prioriteet --- sellise teadlikkuse tõstmise projekt läheks vähegi aruka sõnastuse korral enam-vähem igal juhul läbi.
Öeldi, et oodatakse "väga häid huvitavaid ideid". Näiteks, ütleme, et idee on demokraatliku infoühiskonna jaoks vaba kodaniku koolitamine, kes on oma tarkvaravalikutes vaba ja teeb teadlikke valikud ning osaleb vabatarkvara tekkeprotsessis ja ootab selle jaoks vajalikke läbipaistvaid lahendusi (=avatud koodi). Konkreetne sihtgrupp (vaja natuke täpsemalt määratleda, aga siiski väga konkreetne).
Mida sellise idee teostamine eeldaks? Kuna oodatakse avalikke teadlikkuse tõstmise projekte, siis ilmselt oleks valmiskuju sisuliselt uue Pingviini portaali väljatöötamine, kus oleks suur osa algajale mõeldud abimaterjalidel (videod, tutorialid, kasutusjuhud vms ja kõik kliki ja osuta stiilis). N-ö Pingviini viki/portaal, aga puust ja punaseks, st uuel kõigile mõistetaval tasemel (praegu on see eelkõige suurtele huvilistele või IT-taustaga inimestele).
Ülal kirjeldatu on lihtsalt lambist võetud näide. Seda kõike tuleb läbi mõelda ja konkretiseerida, leida uusi ja paremaid ("huvitavamaid") viise asja elluviimiseks. Seda kõike saab arendada. Ütleme, et seda tehaksegi... Aga kuidas see kõik peaks n-ö korralduslikult käima?
Eelkõige infotunni järgi ja olemata kursis kogu dokumentatsiooniga jäi mulje, et rahastamissüsteem on selline, et on vajalikud järgnevad üksused:
1. RIIK oma rahaga
2. MTÜ oma ideega + 15% omafinantseeringuga + rahastatav projektijuht
3. Mingid ettevõtted oma tööjõuga
Antud juhul peaks selle teavitus/koolitusmaterjali siis MTÜ poolt korraldatud konkursi korras koostama mingi ettevõte või ettevõtted, kes palkaks endale tööle mingi hulga vabatarkvaraga kursis olevaid inimesi ja teeks kõik ära. Kõlab ebaotstarbekalt, aga kuna mängus on miljonid, siis on selline struktuur konkurentsi ja parima pakkumise tagamiseks vajalik. Juhin tähelepanu, et selle teavitustöö eelduseks olevate alamprojektidena võib olla vajalik ka tellida kelleltki nt Estobuntu eriversioon või lasta tõlkida täies mahus GNOME'i abifailid, lasta keeletoimetada KDE ja Firefoxi tõlge vms. See kõik on teatud mahus võimalik, kui see on projekti eesmärkide jaoks vajalik. Seega saab rahastada ka muud kui ainult "pehmet" meediakära vms.
Aga see struktuur pole üldiselt tõesti vabatarkvara arendamiseks/tõlkimiseks vms vabatahtlike osalusel väga mugav, sest MTÜ ei saa ise vabatahtlikele midagi maksta, kui vabatahtlikud just pole FIE-d ja ei osale konkursil. Kuna vabatahtlikud tegelevad asjaga hobikorras ega planeeri oma tegevusi aastaks ette ja võta ilmselt suuri projekte, siis kukuks see konkursside korraldamine läbi, sest pole mõtet korraldada konkurssi nt mingi 100 stringise .po faili tõlkimiseks. See projekt pole mõeldud sellise mastaabi asjade läbiviimiseks sellisel kujul.
Ma saan aru, et väljapääs siin oleks siiski see, kui MTÜ-le teeks need tõlked vms mingi mistahes puhver-tulundusühing, kes tegeleks vabatahtlikega sõltumatult MTÜ-st ja maksaks neile. Ma sain aru, et see on vajalik, et raha liiguks MTÜ-lt edasi (ja soovitatavalt isegi MTÜ arvele minemata) avaliku konkursi korras. MTÜ ülesanne oleks siis kuulutada konkurss välja nii, et osalevad tulundusühingud oleks sunnitud oma tegevuse korraldama "arendades vabavaralise laiatarkvara eestikeelseid keskkondi", nt nii, et kaastöö on avalik ja kõigile kritiseeritav/kõigi poolt täiendatav vms. Ka 15% omafinantseeringu saaks ehk lõppkokkuvõttes anda vastava tulundusühingu kanda, kes selle omakorda annab vabatahtliku tõlkija kanda, kes saab aga sissemakse järel 85% rahast tagasi (kui selline leping eraisikuga võimalik on).
Sama skeemiga saaks rahastada nii tõlkimist kui vabatahtlike tehtavat arendustööd.
Mul puudub muidugi vähimgi aimdus, kas selline skeem on juriidiliselt korrektne või vastab asjassepuutuvatele dokumentatsioonile, mida ma kõike läbi pole lugenud, aga see on parim, mis ma kehvades oludes suutsin välja nuputada. Kas mõne sarnase skeemi rakendatavuse kohta on keegi RIA-st küsinud?
Kuigi see skeem näib kohmakas jne, kui see on aga põhimõtteliselt vastuvõetav, siis saab selle ju ellu viia. Projektijuhi võib palgata ju sellise, kes on harjunud igasugu kohmakate skeemide elluviimisega tegelema.
Ja see on ju tavaline, et vabatarkvara arendajad peavad otsima ümbernurgalahendusi jms häkke, et konkureerida monopolide või saada hakkama juriidilise keskkonnaga eri riikides.
