SuSE ajaloost räägitakse nii: esimene väljalase selle nime all olla 1996. aastal, versiooninumber 4.2 (ei kajasta sisemist arengut, vaid oli valitud pigem Douglas Adamsi tuntud arvu silmas pidades); samal ajal ilmus esmakordselt avalikult ka YaST, versiooninumbriga 0.42. SuSE ise kui nimekandja ettevõte on pärit 1992. aastast, aga esialgu tegelenud nad rohkem Slackware turustamisega Saksamaal.

nooremkeemik kirjutas:

... ja lõpuks õudu. ... Kuid kahtlemata on tegemist väga hästi toimiva, stabiilse ja erilise opsüsteemiga - seda siis minu arvates. Ei soovita algajatele!

Distrowatch-is on OpenSUSE kolmandal kohal. Miks Eestis Ubuntu teisi nii pikalt edestab ja OpenSUSE pea tundmatu, on mulle arusaamatu. Ise alustasin 15 aastat tagasi SUSE eelkäijaga, oli vist Linux-1.2.13. Vahepeal proovisin veidi RedHat-i, siis korra LFS-i ja nüüd olen juba mitu aastat ja mitme arvutiga (open)SUSE juures tagasi. YAST oli SUSE-l olemas juba siis, kui SUSE-t veel SUSE-na ei teatud. Kõik teised tunnustasid YASTi erilisust, aga mulle teadmata põhjustel võtsid kasutusele mingi teise (oma?) pakihalduse ja süsteemi konfigureerimise. Võibolla olid mingid õiguste probleemid? Eriti arvuti tarkvaraga komplekteerimisel on YAST asendamatu. Näiteks saab tühja arvutisse installeerida boot-isoga võrgust ainult baassüsteemi ja siis lisada paketthaaval ainult need asjad, mida vajad. YAST töötab ka tekstimoodis, enne X-i installeerimist. Tulemuseks on tiluliludest vaba kiire ja töökindel arvuti. YASTis näed kõiki kaasatud repositooriumeis olevaid pakette koos lühikirjeldusega. Valida saab pakett-haaval või ka grupp-haaval.

Suse Linux 11 on üldse esimene linuxiline millega elus kokku puutunud- samamoodi jõudis minuni sellega sülekas- tekitades imestust,õhinat ja lõpuks õudu.

Igapäevaselt tööks teda ei kasuta, kuid 2 aasta jooksul olen teda tundma õppinud natukene-

hea küljed on kahtlemata stabiilsus, täielik sobivus arvuti riistvaraga- kõik nii printer kui ka netipulk töötavad out of box

mitte ühegi uuendusega pole midagi untsu läinud, valest kohast näppimine on lihsalt parandatav.

Halb on just see erilisus- pikka aega ei suutnud mõista YASTi kasutamise loogikat- mulle meeldib ikka see ubuntu ja windosa lihtsus enam.

Kuid kahtlemata on tegemist väga hästi toimiva, stabiilse jaerilise opsüsteemiga - seda siis minu arvates. Ei soovita algajatele!

Paigaldamisel eesti keelt ja klaviatuuri ei pakutud, viimase paigaldasin hiljem, keelt vist muuta ei saagi, eesti keelt nimekirjas pole. Muidu on mulje hea, riistvara töötab. ID kaardi lugeja tunneb ära, aga ID-kaardi tarkvara ma sellele ei leidnud, vast ei hakkagi pingutama, võtan nagunii tööks mingi muu linuxi.

suse, tegelikult on seal taga novell on läinud sama teed mis fedora/redhat
On avalik/tasuta distro opensuse ja on tasuline-sled
Suse on oluliselt erinev tavalinuxitest sellepoolest, et palju asju tehakse niiöelda suse way. Teine point on selles, et see ei ole päris cuting edge distro vaid pigem selline stabiilne vanemate asjadega distro.

Kui ta sul juba peal on siis mina soovitan proovida, kui muud ei saa sisi vähemalt omaette kogemuse kindlasti

kunagi mängisin ka natuke SLED prooviversiooniga. Isegi visuaalne erinevus oli täielik. Registreerimine tagas tootetoe jms värk mis kommertsdistroga kaasas käib. Huvitav vidin oli evolutioni meilikliendil vidin, mus lubas MAPIt kasutada, sünkis kalendreid ja kontakte nagu vana mees. Pool outlooki juba. Eks see koos MSga valmis treiti, seal mingi koostöö neil ju taga. OpenSUSE evolutionil seda võimalust ei ole. Pikem versiooni eluiga. Aga koju ma ei näeks sel pointi. IDkaardi kohta ei mäleta kas sain tööle.
hea jura tekst sai, kuumus on pähe hakanud.

Väga vana teema, aga ei hakand uut tegema. Tellisin masina millel SUSE Linux Enterprise Desktop 11 peal. Tellimist alustades seda nüanssi ei märganud, arvasin, et tuleb puhas masin. Olen palju erinevaid linuxeid kasutand, aga seda mitte. Kui keegi tunneb lähemalt, siis võiks natuke kommenteerida - mille poolest ta näiteks erineb opeSuSest, millega olen üsnagi tuttav, mida ma seda kasutades võidaksin, mida kaotaksin, kas ID-kaardi tarkvara toimib korralikult, kuidas on eesti keele toega, kuidas on koodekitega? Paigaldan masinale kindlasti ka mõne harjumuspärase linuxi, nii et loodetavasti hätta ma ei jää, aga palun siiski teadjatelt arvamusi, et mitte asjatult tühja tööd teha.