kustutatud

Et siis koos vanade libradega ve ?

Loll jutt, et kui lähtekood pole avaldatud, siis ei saa paketifaile teha. Paketifailid (rpm, deb) tehaksegi juba binaarfailidest.

Kui näiteks lihtsamatest progedest rääkida: Suletud koodiga firma läheb pankrotti. Kellegil jääb see proge aga alles - ntx. oldeversion.com või xxx.download.com ja kasuta palju tahad. Nüüd alles Vistaga tundub, et edasi ei ühildu. Aga muidu pole probleemi kasutada pe kõikide Windowsite peal oma vana Windowsi programmi. Mis aga Linuxisse puutub: kui lähtekood avalik pole on ta Linuxi jaoks põttetu. Ei saa tast ei deb ega rpm pakki teha. Tihtipeale töötab ainult vana Glibc ja vana gcc -ga. Mis juba eeldab topelt librade masinas hoidmist.

Et siis kasutajaaplikatsioonidega pole mingit jama - mingi jama võib tekkida mittearenemisega seoses serveri aplikatsioonidel. Kus turva on mõningalmääral vajalik.
Ntx. MS lõpetaks IE arendamise - ja kuulutaks selle surnud projektiks. Mõne kuuga oleks maailmalõpp käes. Kui ta seda edasi ei müüks. Aga ntx. 3 aastat vana Flashfxp töötab mul täiesti OK

kustutatud

and_ kirjutas:

seesamune Peeter Vana-Vigalast võib küll hea idee peale tulla aga kas ta oma mõtteid ka optimaalselt realiseerida oskab.

Alati on olemas ju meililistid, kuhu saab oma idee torgata ja keegi haarab sellest kinni.
Keegi teine teeb selle valmis lihtsalt või tarvara arendajad ise.
Teine asi on muidugi avatud koodi puhul see, et suva kasutaja võib vea leida/parandada/arendada, suletud koodi puhul seda asja ju ei ole.
Tõsi, ei pea olema avatud kood, aga see annab arenguks suure eelise.
Miks muidu paljud avatud koodile edasi lähevad.
Kuskil ilmanurgas on ikka üks kasutaja olemas, kes oskab koodi väänata ja asja olemust paremaks/kiiremaks teha.
Windusi mehed loodavad paljuski enda oskustele.
Kui aga need kuskilt otsast vajaka jäävad?
Kannatavad ju kasutajad, kuna arendaja ei rakenda kõiki võimalike vahendeid.
Muidugi, alati saab teha ettepanekuid, seal juba aga teised probleemid.
Kas võib seda koodi kasutada, kas koodi väljamõtleja esitab tulevikus kahjunõudeid jne jne

kustutatud

spott kirjutas:

and_ kirjutas: commodore, ja miks nad siis peaks oma lähtekoodid avalikustama ? lähtekood peaks siiski avalik olema. Küsimus on kasutatavas litsentsis....

kui asja arendatakse mõistlikult siis miks peaks kood avalik olema ? litsentsi all mõtled midagi sellist nagu windowsil oli, et koodi tohid vaadata aga kompileerida ei tohi ? tooks jälle Opera näite: asi on suletud koodiga aga kuulatakse arvestatakse kasutajate arvamusega ja paremat veebilehitsejat mina ei tea, ainsaks puuduseks id-kaardi tugi. Samamoodi on ka µTorrent - suletud koodiga kuid väga optimeeritud vabavara. Firefoxile saavad kasutajad küll laiendusi kirjutada aga vaata nende kvaliteeti (ei käi muidugi kõigi laienduste kohta), seesamune Peeter Vana-Vigalast võib küll hea idee peale tulla aga kas ta oma mõtteid ka optimaalselt realiseerida oskab.
Loomulikult on ka vastupidiseid väiteid aga põhimõtteliselt tahan öelda, et hea asja lähtekood ei pea alati kõigile näha ja surkid olema.

and_ kirjutas:

commodore, ja miks nad siis peaks oma lähtekoodid avalikustama ?

lähtekood peaks siiski avalik olema. Küsimus on kasutatavas litsentsis....

Shadow kirjutas:

1. inimesed annavad ise oma andmeid välja järelikult on neil savi. Vaatavad pealt ükskõikselt kuidas nende andmeid netis jagavad teised. RIIGIASUTUS !!! 2. kuna tavakasutajal pole sellega midagi teha - siis avatud kood on neil pohh. Kuigi kaudselt on neil sellest kasu. Aga ebateadlikult. 3. suletud koodiga softist rääkisin, kuna keski siin väitis, et väääga kindlast peab olema soft avatud koodiga. Et ta linuxiga töötaks. Töötamist ei takista - lihtsalt ei ole GPL -iga ühilduv. Ei maksa kurjaks minna Lihtsalt räägin kasutajast - mitte Developerist. Kasutaja - inimene, kes kasutab arvutit. Mitte ei tegele hooldmisega, ega ka installimisega. Ega ka arvutiprobleemide lahendamisega. Ps. julgeks väita, et Windows ei ole sitt See on üldse natuke rumal jutt. Öelda, et see on vale - põhjendamatta ja öelda, et miski on sitt - põhjendamatta.

1) inimesed annavad ise andmeid välja, sest paraku teisiti ei saa.
Seda peaks reguleerima andmekaitseseadus, et andmed netti ei lekkiks.

2) Vähene selgitustöö, sellest ka teadmatus

3) Suletud koodi puhul arendatakse tarkvara ühes kohas, ühes firmas.
Arendaja ei pruugi tulla mõttele, kuidas asja paremaks teha.
Avatud kood annab selleks tohutu eelise.
Näiteks Peeter Vana-Vigalast võib tulle VÄGA heale mõttele, kuidas konkreetset tarkvara mingis osas paremaks teha.
Kui ta oskab juba koodi uurida, siis ehk ka omale sobivaid muudatusi teha
Arendaja näeb asja enda mätta otsast, tema arendab, tema ei kasuta seda vast igapäevatöös.

Teoorias nii ta ongi, et kasutaja kasutab. Oh seda õnnist naiivsust ja sinisilmsust.
Foorumid/portaalid on täis igasuguseid abiküsimis.
Reaalses elus aga on igaüks IT tegelane ja üritab kõike ise parandada.
Sest:
1) Ta arvab, et oskab
2) Ta ei raatsi õppinud IT mehele raha anda
3) Tal ei ole seda raha

Ükski OS ei ole si**, kehv tihend on klaviatuuri ja tooli vahel.
Iga OS teeb töö ära, olenevalt tööst.