| estysoft kirjutas: |
| On keegi lähemalt ka kursis?
Kas huvipakkuvate vigade hulka kuuluksid ka valesti avanevad Wordiga tehtud dokumendid? |
LibreOffice-i arendajad on päris palju parandanud ühilduvust ja alati võib arendajatele teha ettepanekuid vigade osas kui neid leitakse -
http://www.libreoffice.org/get-help/feedback/
Kuid lubage märkida, et tootjalukustuse (
vendor lock-in) tõttu ei avalikusta Microsoft tehnilist dokumentatsiooni, et oleks võimalik teha korralikud impordi-, ekspordifiltrid LibreOffice-ile. Seetõttu on võimekus MS Office-i dokumente avada LibreOffice-is saavutatud sisuliselt katse-eksitusmeetodil, mida inglise keeles nimetatakse selles kontekstis
reverse engineering - otsetõlkes 'tagurpidi insenerlus' ehk siis tõsine väljakutse OpenDocumenti arendajatele suuta luua impordi-ekspordifiltrid võõrale, dokumenteerimata failivormingutele.
Seega on LibreOffice-i arendajad püüdnud igakülgselt saavutada maksimaalset võimalikku, et suuta MS Office-i faile avada. Paraku püüab Microsoft seda tegevust igakülgselt takistada, mistõttu ei ole tugi täielik.
Siinkohal tasub veel mainida, et OpenDocumenti vorminguid arendav organisatsioon
OASIS on võtnud Microsofti oma liikmeks ehk siis MS Office peaks vigadeta nii avama kui salvestama OpenDocumenti faile kuna selle tehniline dokumentatsioon on avalikult veebis üleval -
https://www.oasis-open.org/standards - seal nimekirjas on ka OpenDocumenti eri versioonid olemas.
Kuid paraku ei tee Microsoft korralikku OpenDocumenti tuge MS Office-isse sooviga oma toodet MS Office ja selle poolt tehtud (osaliselt dokumenteeritud) failivorminguid peale suruda.
Nüüd on kõik inimeste endi teha - kuidas nad tõlgendavad seda. Kui LibreOffice-i arendajad teevad kõik, et ühilduvus oleks maksimaalne ning Microsoft seejuures teeb kõik, et ühilduvust ei oleks üldse siis millest me räägime?
Märkimist väärib ka asjaolu, et näiteks kui proovida salvestada .docx vormingusse LibreOffice Writeriga siis pakutakse kahte varianti:
* MS Office 2007/2010/2013 XML (.docx)
* Office Open XML tekst (.docx)
.... see on märk omakorda sellest, et isegi Microsofti enda toode nimega MS Office ei vasta Microsofti enda firmasisesele standardile OOXML. Seetõttu ei ole ka saadud täielikku ISO standardit OOXML-ile. Suurte probleemidega ja korduvate tagasilükkamistega on suudetud ISO viimaks saada -
http://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML - kuid see on vastuoluline, tehniliselt keerukas ja tülikas. Samuti on teada, et mitte kõik ei ole seal siiski paraku avaldatud. Seda ennekõike seetõttu, et ei tekiks kõrvale mingit teist kontoritarkvara (nt LibreOffice), mis suudaks probleemideta avada OOXML-i failivorminguid. Ehk siis Microsoft soovib endiselt oma firmasiseseid failivorminguid ise ainuvalitseda ja seda kinnitab ka LibreOffice, pakkudes salvestada kahes eri versioonis sama failivormingut.
Seetõttu on soovitav kasutada mitmepoolset muutmist vajavate failide puhul OpenDocumenti ja kui mitmepoolset muutmist ei ole vaja siis PDF-i. Seda soovitab ka koosvõime raamistiku vastav dokument -
http://www.riso.ee/et/koosvoime/arhitektuur
Sageli ei ole vaja faili saajatel midagi muuta - siis tuleks alati PDF-i kasutada, mida paraku ei tehta.
Teine moment - võimalikult palju faile tuleks viia veebipõhiseks. Siis ei ole ühilduvusprobleeme, koheselt on failidest ka varukoopia olemas ning nad on kõikjalt kättesaadavad kus on arvuti ja internet ning neid on lihtne osapoolte vahel jagada kui vaja võrgupõhist koostööd teha.
Näiteks
ownCloud suudab veebipõhiselt redigeerida .odt faili (seda ka mitme inimese poolt samaaegselt) ja teiste vormingute tugi on ka tulemas.
Paljud kasutavad ka
Google Drive-i ning
OneDrive-i, mis on MS Office-i kärbitud veebipõhine versioon. OneDrive on hea siis kui saadetakse MS Office-iga tehtud fail, mida LibreOffice hästi avada ei taha.
Google Drive on selles mõttes parem, et võimaldab ka OpenDocumenti vormingutes alla laadida lisaks PDF-ile ja MS Office-i vormingutele.
Pilve ja veebipõhiste dokumentide kasutamine lahendab ära veel ühe probleemi - e-postkast on kujunenud failivahetuse keskkonnaks, milleks ta tegelikult mõeldud ei ole. Seega on postkastid täitunud failidega ja kirjade jaoks kipub üha vähem ruumi jääma. Selle asemel, et faili e-postiga saata, tuleks jagada veebipõhist dokumenti teiste osapooltega ja koos redigeeritakse faili ühes kohas veebipõhiselt. Kui seda faili ongi vaja saata siis tasub e-postiga saata link, mis viitab pilves asuvale dokumendile. Nii jäetakse endale ka võimalus dokumenti hiljem muuta kui e-kiri juba teele läinud ja ei pea hakkama muudetud dokumenti uuesti saatma. Nii mõnigi kord on samast dokumendist postkastis mitmeid versioone ja üsna tülikas on aru saada, et milline see siis nüüd viimane versioon on. Veebipõhist ja/või pilves olevat dokumenti saab alati täiendada ning see on kättesaadav ikka samalt aadressilt. Nii saab jagada ka katalooge kuhu siis saab omakorda dokumente lisada. Kui on ette näha, et dokumente tekib rohkem siis on mõistlik kataloog jagada, et ei peaks hiljem igat üksikut dokumenti jagama hakkama.
