gigake kirjutas:

Linuxi all on asi ikka kõvasti paremaks läinud ja kõik asjad saab üldiselt tehtud. Aga endiselt on häda selles, et kui on midagi spetsiifilisemat, siis meediatöötluse jaoks sobib Win kahjuks paremini, sest lihtsalt softi ja draivereid jagub win-ile hetkel rohkem.

Nii ta on. Kuid seda saaks muuta. Ainuke häda, idee ja oskused, kuidas ideest toimiv lahendus saada, asuvad sageli erinevates peades ja need pead ei saa omavahel kokkuleppele.

Ise arvan, et Linux ei konkureeri Windowsi'i ja Mac'i süsteemidega.

Windows ja Mac on tava kasutajatele, sellele hallile massile, keda kutsutakse klientideks.

Linux on neile, kes teavad, mis nad teevad.

Ei pea saama tõepoolest.
Piltlikult:
Ikka ja jälle kargab kusagilt välja mõni hull ja ronib kiriku torni kella peksma ja lipukestega vehkima.

Ja ei pea see olema kusagil riigis esindatud ei rahva ega valitsuse tasandil, ei pea suvalised müügimehed selle toetuseks kulutama uksi ja nuruma sponsorlust. No ei ole üldse seda suunitlust.
Kui keegi toetab neid, kes seda põhisüsteemi välja mõtlevad ja teistele kasutamiseks või testimiseks jagavad on juba hiiglama hästi.

Ja kui aitad paigaldada inimesele, sõbrale või sugulasele, kes asja vastu huvi tunneb selle süsteemi ning too on tõepoolest asjaga rahul, on veel paremini ja võib lugeda et misjon on edukas.

oswald kirjutas:

Hetkel on ainus probleem Linuxi AutoCAD puudumine, muidu saab näiteks Ubuntuga teha kõik mis vaja

Usun, et ka see ei tohiks enam suur probleem olla, kuu aega tagasi oli linux.ee-s selline uudis
http://linux.ee/node/723

Proovinud pole, aga omaduste võrdlus kodukal oli täitsa lubav.

huvitav on see et kõik virisevad ja vinguvad ja mis kõik veel et ei saa seda ja teist...
mina lihtsalt kasutan linuxit vaatamata kõigele ja saab kõike teha mida tahan.
isegi tööl on meil nõutud windowsi kasutame, mina ei kasuta. teen kõik tööasjad linuxiga. punkt.

ei peagi saama

> Millegipärast Norra riigis pakutakse tuge linux/openoffice ametiasutustele ka riigitasandil....

> 24/7 igast aknast ja uksest kinnisideena vaid kommertstarkvara promotakse

Meil oli majandusminister, kes õhkas, et Microsoft on parim.

Riiklikud dokumendid on veebis väljas ikka suures osas Wordi doc-idena või RTF-idena, riiklik isikutunnistus on toetatud peaaegu ainult MSW-s.

Maailma ülikoolides olid populaarsed Unixi-laadsed süsteemid, Tartu Ülikool valis MSW.

On olemas üks huvitav dokument:
Soovitused vabavara kasutamiseks riigiasutustes, Versioon 1.0, 22.10.2010, 35 lk., Koostaja Hillar Põldmaa.
Selle leidmine RISO veebilehelt on võimalik, aga mitte kerge.
Selles on nii mõndagi huvitavat lugeda. Toon mõne tsitaadi.

Kontoritarkvarapakettide hindade võrdlus teostati aruandes Microsoft Office 2007 ja OpenOffice.org vahel. Aluseks võeti üleminekujuhud mõlemale tarkvarapaketile 3-aastasel perioodil 100 tööjaama kohta, arvestades tarkvara soetamismaksumust, lisakulu litsentside haldamisele sel perioodil, dokumentide migreerimiskulu uue tarkvara installeerimisel ja dokumentide konverteerimisel ning kasutajate koolitusele/ümberõppele tehtavaid kulusid.

Microsoft Office 2007 versus OpenOffice.org versioon 3.5
Kogusumma 1 395 000 EEK ja 425 000 EEK.

.. nagu senine praktika näitab, muudab Microsoft oma põhilist dokumendivormingut (*.doc) iga kolme aasta tagant. Seejuures ei suuda eelnevad versioonid lugeda järgnevate versioonide poolt tekitatud faile ning samuti on probleeme vastupidise konverteerimisega. Ehkki Microsoft on näinud vaeva oma *.docx vormingu saamisega ISO poolt tunnustatud standardiks (hetkel on ta osaliselt tunnustatud, kui ISO 29500:20081), ei hakka MS Office järgmine versioon (MSO2010) seda ülima tõenäosusega toetama. .. Microsofti puhul võib öelda, et omavahel koosvõimelised on ühe ja sama versiooni Office programmid. Ühilduvus teiste rakendustega, sh Microsofti enda toodetega, on suhteliselt juhuslik.

Euroopa Liidu e-Governance ja infotehnoloogia alast poliitikat koordineerivad asutused soovitavad riigiasutusel kasutada OpenDocument vormingut juba alates 2004-st aastast1. Lisaks eelpool toodud hinna, koosvõime ja turvalisuse põhjendusele toovad nad välja ka võrdse kohtlemise põhimõtte.
Riik peab osutama teenust kõigile, sõltumata nende soost, nahavärvist või eelistustest. Samas näiteks Microsoft Office teistel platvormidel peale Microsofti enda omade toimida ei suuda.

Lähematest naabritest võiks siin ära märkida Soome Justiitsministeeriumi, kes 2007 aastal kolis täielikult üle OpenOffice.org tarkvarale. Samades jälgedes on minemas ka Soome Haridusministeerium, kes arvab, et suudab koolides vabavara kasutamisega säästa kuni 70% IKT kuludest.

Harmoniseerumine Euroopa poliitikaga. Eestis on vaba tarkvara kasutamine madalam kui Euroopa keskmine, puudub selge poliitiline tugi uuele paradigmale.

Hoolimata RISO poolsetest soovitustest, ei ole suurem osa riigiasutustest vabale tarkvarale üle läinud.

Eesti riigiasutustest on täielikult vabale kontoritarkvarale üle läinud Keskkonnaministeerium. Vastava projektiga alustati 2001 aastal ning kokkuvõtvalt võib öelda, et vastavalt Keskkonnaministeeriumi kogemusele pole OOo ja MSO erinevustest tekkivad probleemid suuremad kui MSO eri versioonide ühilduvusest.

Näiteks on kõik SEB kontorid juba 90-ndate keskpaigast alates viidud täies mahus Linuxil põhinevatele tööjaamadele. Põhjendused selleks on järgnevad:
stabiilsus – asjad peavad töötama;
toimivus/jõudlus – asjad peavad töötama nii täna kui ka homme;
tõhusus – asjad peavad olema odavad.

mis teha, kui sulle 24/7 igast aknast ja uksest kinnisideena vaid kommertstarkvara promotakse, ongi kõigel muul väga raske üleöö esile tõusta.

osakaal kui selline väheneb kindlasti...
Millegipärast selle pilvendusega tuli mulle meelde yahoo pauk, kus healjuhul taastati sinu konto...

Neti koha pealt mõtlesin pigem linnaväliseid asulaid, kus healjuhul on võimalik kõu, halvemaljuhul sedagi mitte.... Eestis on linnades olukord hea, aga niikui natukenegi linnast välja minna siis on piiks (vaata hv-st teemasid kus inimene elab 1,5 km Tallinna piirist ja ainus mis seal võimalik on kõu??? wtf nagu).... Samas 100M net, igatahes viljandis on sellega jama, isegi linnas sees ei suudeta teatud kohtades seda pakkuda....

Mitte et ma mingi vastane olen, kuid kõrgeltkiidetud IT riik nagu me oleme, siis tegelikkuses tavakasutajale kes on väljaspool linna ei ole sellest suurest IT mullist emmigi kasu....
Ametnikud saavad ette näidata suured it projektid (ei hakka rääkima aga näiteks ID kaart)... kuid tavaksutajale on see pain in the ass. Pealegi ID kaardi taotlemine läheb kallimaks (urruaukku pistku oma kaart)..... Kuna mul naisterahvas on lasteaias siis pisikesest lasteaiast on kaks-kolm inimest kes juba praegu ei saa endale lugada id kaardi tegemist, sest see lihtsalt on kallis...

Suurelt ligadi logadi on see Eesti müütiline IT mull
(läks jälle käest ära )
PS mulle meeletult meeldib Norrakate suhtumine- katsetatakse ja proovitakse ja alles siis kui päris valmis on alles siis söödetakse rahvale. Ja kusjuures asjad töötavad neil ja väga hästi... Millegipärast Norra riigis pakutakse tuge linux/openoffice ametiasutustele ka riigitasandil....

illukas kirjutas:

desktop masin kui selline ei kao ega saagi kaduda kuhugi: 1. tekib latentsuse mure mängudel ja väga kiiret tagasisidet nõudvatelt programmidelt. 2. kuna internet, eelkõige kiire 1gb internet ei jõua kõigini, ega hakkagi jõudma siis paraku see nõuab iseseisvat op süsteemi 3. paljud ei julge/ei taha/ei taha sõltuda kellestki pilvepakkujast. mis iganes põhjustel see ka ei oleks... 4. Pilverakendused võivad tulla ja tulevadki, kuid mitte sellises mastaabis, mis desktop masinad maha suretavad... ...

Eks meil kõigil on õigus oma arvamusele ja rõhutan et see on minu arvamus aga ...
1. Olen päris kindel, et mõne aasta pärast kolivad enamus mänge netti. WebGL on päris huvitav ja paljutõotav asi.
2. Sama räägiti mõned aastatd tagasi 100M neti kohta. Nüüd on see reaalsus. Jaapanis näiteks 1G nett kodus on normaalne asi.
3. Ma ei usu ka et kõik väga pilve läheks. Ma arvan, et lihtsalt tabletitel "iPad" -del on päris palju potentsiaali.
4. KST. ja "ma ei hüüaks enne õhtut". Kui rääkida näiteks rakendustest, mis mõni aeg tagasi nõudis "võimsamat" lauaarvutit nagu näiteks video ja heli töötlus siis alles hiljuti jooksis ju läbi ka uudis weebipõhisest muusikatöötlus vahendist ja see oli päris edev asi.

Ma ei taha jätta muljet, et ma eriline "pilve" peal istuja oleks ja pilve rakneduste haipija. Mul tegelikult enamused asjad ükskõik, lihtsalt vaadates, kuidas ja kus asjad arenevad siis miskipärast on tekkinud minul selline tunne.
Ja päris kindlasti ei kao desktop mitte kuhugi ära lihtsalt ma arvan, et nende osakaal hakkab vähenema ... kunagi

desktop masin kui selline ei kao ega saagi kaduda kuhugi:
1. tekib latentsuse mure mängudel ja väga kiiret tagasisidet nõudvatelt programmidelt.
2. kuna internet, eelkõige kiire 1gb internet ei jõua kõigini, ega hakkagi jõudma siis paraku see nõuab iseseisvat op süsteemi
3. paljud ei julge/ei taha/ei taha sõltuda kellestki pilvepakkujast. mis iganes põhjustel see ka ei oleks...
4. Pilverakendused võivad tulla ja tulevadki, kuid mitte sellises mastaabis, mis desktop masinad maha suretavad...

kogu selle hv möla peale läks mul süda ausaltöelda pahaks.... kitsarinnaline wini haippimine ja linuxi ebaadekvaatne mustamine.... Kõik õige, kuid ei maksa oma teadmatusest linuxit maha teha....
Kogu selle jutu pealae tuli veel üks mõte, et keegi ei mölise selle üle, et macOS ei käi suvalise raua peal.... Linux on paha kui ei tööta aga MacOs on ikkagi hea olenemata sellest et ta ei käi võõra raua peal