Aga võibolla tõesti hea idee, et hoopis abi failid tuleks mitte kirjutada vaid häälega teha

Kakaduu kirjutas:

Põhimenüüs oleva "Startup Applications Preferesces" all on hulk võimalusi igasugu ülearuste asjade neutraliseerimiseks. Ka Ubuntu one, sealhulgas.

Loomulikult tean seda kohta.
Aga need kes ei tea seda kohta ja ei vaja Ubuntu One peavad ennast sundima selle koha leidmiseks ja ebavajaliku eemaldamiseks.
Paljud algajad ei tea ja ei oska midagi arvata Ubuntu One vajalikkuset.
Tahan öelda, et pärast süsteemi paigaldamist ei peaks minema ja otsima asju mida tuleb sulgeda või mida kindlasti mitte masina kiiremaks tööks.

Põhimenüüs oleva "Startup Applications Preferesces" all on hulk võimalusi igasugu ülearuste asjade neutraliseerimiseks. Ka Ubuntu one, sealhulgas.

Olen kasutanud Estobuntu gnome iso ilmumisest saadik sülearvutis.
Kõik mida soovinud olen töötab väikse kodutöö abil.
Olen paigaldanud hunniku KDE programme ja läbi wine jooksevad windowsi programmid.
Kujunduse ja ikoonid tegin ümber.
Wifi, DVB-T, printimine, kaks monitori ja TV, ID-kaart sain tööle lihtsalt.

Mida oodata uuelt versioonilt!
Gnome tundub minule stabiilsem.
Visuaalne külg võiks parem olla.
Ei meeldi hetkel hall sisselogimise aken.
Ei saa eriti aru miks gnome paneelil heli ja Pidgin on ühtsena Indikaatorrakendi sees. Sooviks eemaldada selle ümbriku logo eraldi.
Sama kehtib ka Seansiindikaatorite kohta mis on koos Ubuntu One ja väljalülituse ikooniga.
See on gnome toimimise omapära?
Miks Ubuntu One automaatselt käivitub?
Kes teab milleks see on oskab ise seda paigaldada ja käivitatavaks teha.
Paigaldasin veel P4 masinasse, aga seal on umbes 5sec pime ekraan peale grubi, LAEN ESTOBUNTUT võiks kuvada.

Soov on kasutada stabiilselt töötavat süsteemi, mis võimaldab teha samu asju paremini ja lihtsamalt mis tasulised.
Ja hetkel on see soov minul täitunud.

Tegelikult pole siin midagi naljakat - ise olen oma auto kasutusjuhendit nii mõnelgi juhul lugenud, et teda paremini mõista. Ei ole olemas endastmõistetavaid asju - seni, kuni need pole vähemalt 100 aasta jooksul standard olnud.
See, mis mõnele on lihtne, see on teisele keeruline.
Kui leiutati tuletikud, siis pidi nende kasutamist alguses õpetama inimestele üsna pikalt - sest ikka ei saadud aru. Noormad ja nobedamad ja lahtise mõistusega - nemad said kiiresti selgeks, kuidas tikku hoida. Kuid teised, kellel näpud töntsimad - nemad tõmbasid seda veel pikka aega ettevaatlikult - kramplikult tikku kinni hoides - ja seoses sellega ka oma sõrmi põletavad.
Läks aega, enne kui kõik asja korralikult selgeks said ja ka siis muutusid tikud peenemaks.

Sisuliselt sama seis ka hetkel arvutite ja programmidega. Ja siin tuleb teha otsus, kes oma sihtrühmaks valitakse - kas need, kes veel asju vaevaliselt teevad või need, kes juba kogenud ja ilma vaevata kõigega toime tulevad.
Minu meelest on Estobuntu läinud esimest teed - ja minu arvates ka õige. Sest siin foorumis on palju kasutajaid, kuid Estobuntu kasutajaid on neist väike osa - sest siinsed foorumi kasutajad on paljud sellised, kes ise endaga toime tulevad ja suudavad tavalisele baasdistributsioonile siiski enda vajalikud asjad külge aretada.

Ehk - asi peaks olema lihtne ja loogiline. Ilma liigsete lisadeta (sest neid on Estobuntul väga lihtne paigaldada), kuid ka lihtsate juhenditega.

Selle asemel, et rohkem programme peale toppida võiks minu meelest püüda asja hoopis väiksemaks ja kompaktsemaks suruda ja rohkem vaikimisi varamuid lisada, et kerge vaevaga kõik vajalik kätte saada.

hr.john kirjutas:

mats kirjutas: Väga huvitav, Fordi tõin näiteks, et iga tööline ei pea oskama teha kõike algusest lõpuni vaid piisab paari mutri kinni keeramise oskusest. Paljud IT jüngrid aga peavad vajalikuks või vähemalt teevad näo, et iga kasutaja peab oskama kõike. Muidugi kasutavad analoogilist võtet oma saba tõstmiseks ka paljud teised ametimehed. Siin oli näide auto tundmisest. Kas tead peast kumma külje peal on ja kuidas avaneb bensupaagi kork mingil uuel mudelil mida Sa veel näinudki pole? Arvan, et seda ei tea ka autode insener kui ta ei tööta samas firmas kus see uus auto välja mõeldi. Inimeste fantaasial pole piire. OT! Kui ma autos sees olen, sis tean, et bensu kork asub seal pool, kummal pool on bensunäidik spidomeetri suhtes. PS! autodest tean vähe, ainult üldpõhimõtteid ja ei suuda ühtegi autot ise parandada, ainult kaitsmeid vahetada. Teemast kah - pole küll Estobuntut kasutanud, ega installinud, aga installimisel peaks tänapäeval küsima, kus elad, et paigaldada õige sagedusega DVB-T seaded. Samas saab juba soovitada, et millist mobiilset interneti valida, kas Elisa, Tele2, Kõu või hoopis midagi muud. Elioni DigiTV vaatamine arvutist. Küsida, mis panga klient oled, et vajalikud lingid kohe desktopile või bookmarkidesse lisada.

minu ettepanek oleks vist liiga palju palutud, aga näiteks teha estobuntust ka netbook varjant?

hr.john kirjutas:

Elioni DigiTV vaatamine arvutist.

Milleks sulle see? Kanal2, ETV/ETV2 ja TV3 riputavad omasaated kodulehele.
Järjehoidjates võiks olla viide selle kohta.

Tsitaat:

Mul on ka tunne, et Estobuntu projekt vajaks laiendamist ja arendusprotsess (eelkõige just eri laadi abijõudude kaasamise osas) läbimõtlemist ja avalikku selgitamist. Hetkel jääb Estobuntu arendamine liiga avalikkuse eest varju ja inimestel ei teki motivatsiooni kaasa lüüa. Seda isegi juhul, kui nad reaalselt seda suudaks. Üks tööliin on püüda teha koostööd koolide ja ettevõtetega, teine asi on aga see, et tuleks kodulehel väga selgelt tuua välja projekti eesmärgid ja võimalikud viisid kaasalöömiseks. Kõik kiiresti haaratavas ja arusaadavas reklaamlehe vormis. Edasi võiks olla seesama juba konkreetsete tööde kohta, mis ootaks tegemist. Vorm võiks olla neil nagu töökuulutustel, a la Estobuntu vajab 10 testijat, Estobuntu vajab inimest, kes hoolitseks DigiTV toe eest jne. Kui selliseid asju ei sünni, siis ilmselt Estobuntu eriti ei arene ka. Laur küll vist juba aastat-paar on lubanud, et koduleht ja üldse avalikkusega suhtlemine paraneb, aga kas pole aega või on mingid tehnilised takistused... Mina kui paar rida Estobuntu jaoks koodi kirjutanu, arendusprotsessi natuke seestpoolt näinuna leian, et kogu asi vajab formaalsemaks/avalikumaks muutmist ja seda nii arenduse enda poolt (koodiga koos ja juba enne sedagi sündiv dokumentatsioon, korralik eesmärkide seadmine ja vastutavad isikud vms jne) kui ka levitamise poolt (reklaam, juhendid, kogukonna kaasamine ja loomine, diilid võimalike levitajatega). Hetkel on olnud isegi nii, et ma olen pidanud Lauri taga otsima, et talle pakkuda, et ma teen ühe või teise pisikese asja ära... Kuigi teoreetiliselt peaks ikka vastupidi olema. Natuke kirjutan ma seda siin lihtsalt projektijuht Lauri utsitamiseks Embarassed, aga samas on tõsi, et oleks vaja teha samm tutvuskonna poolt mitteformaalsel nokitsemise viisil moditud distrost reaalse vabatarkvara projekti suunas koos kõige juurdekuuluvaga.

Estobuntu projekt on juba kujunenud "rohkem kui distributsiooniks" - millekski mida mulle meeldib nimetada Vaba Tarkara Akadeemiaks.
See on kahjuks muuhulgas põhjustanud ka selle et teemaderingi laienedes distributsioonile endale osutatav tähelepanu on mitte "kulutatud töötundides" ajaliselt vähenenud, sest meil on juurde tekkinud mitmeid toredaid vabatahtlikke, aga hajutatud, asjaga tegeleb palju inimesi, igaüks nendest saab töötada ainult kindlal ajal.

Ma teen väikese eraldi postituse praegu toimuvate vaba tarkvara arengute kohta.

anttix kirjutas:

Viimased esteid.googlecode.com projekti toodetud pakid võiks kohe peal olla. Ning seniks, kuni Eestis pole ühtegi ubuntu pakendajat, kes selle kraami universe-sse lükkaks, siis ka esteid PPA automaatselt lubatud.

Seni on ID-kaardi tarkvara uuendused ikka aeg-ajalt midagi ära rikkunud ja seetõttu on Estobuntus eelistatud vist võtta mingid kindlalt töötavad paketid ja jagada neid Estobunu repost. Viimati said veel modifitseeritud paketid, et asja kasutajasõbralikumaks teha. Hetkel on Esteid PPA-s oleva versiooni puuduseks Estobuntu vaatenurgast ingliskeelsed dialoogid ja kasutusvoo toppamajäämine "lubatud saitide nimekirja" täiendamisel. Kui need saaks kelle iganes abiga korda ja oleks mingi kokkulepe, et uued versioonid PPA-s saavad enne Estobuntu peal katsetatud, siis oleks PPA lisamine täitsa loogiline, aga sellest peaks projektijuht Lauriga otse rääkima.

mats kirjutas:

laur kirjutas: Tsitaat: Mina lisaksin installimisel võimaluse installimisel nimetada partitsiooon mida võib kustutada ja kuhu siis installida. See on ju olemas? Sellisel juhul palun vihjet või abi, mina ei ole oma rumala peaga leidnud. Nägin ainult võimalust kasutada tervet ketast või suurimat vaba ruumi. Õpetused ja vihjed mis on piisavad vana pingviini jaoks jäävad väga segaseks algaja jaoks.

Vt http://juhend.estobuntu.org/10.09/paigaldamine.html slaid nr 8. Väga pikka juttu seal küll pole, aga seda, et üldse dokumentatsiooni ja juhendeid pole, see pole õige. Tõsi on aga see, et minu arvataes Estobuntu ei paku piisavalt reklaammaterjali, et kasutajad kõik vajalikud asjad üles leiaks. Seejuures ka need kogenumad kasutajad.

mats kirjutas:

tramm kirjutas: Kui abivalmis testijaid ei leidu, siis korralikku versiooni ka oodata ei saa. ................. tekib küsimus, et mis üldse Estobuntus eestipärast on peale vaikimisi paigaldatud keelepakkide, ID-kaardi toe ja pisukese kujunduse. Hetkel plaanitud: ......................... 1. Korralikum vaikimisi konf Firefoxile (lingid kõigele vajalikule ja muid lisasid, kui võimalik). 2. Eesti raadiod jms Rhythmboxi. ............................. Kõige parem oleks kui ettepanek tuleks koos sooviga ise selle ellu viimiseks ka midagi ära teha... Kuidas te neid testijaid otsite? Mina prooviksin uut versiooni hea meelega aga mis sellest kasu on?

Mina pole ka kuulnud, et Estobuntu jaoks spetsiaalselt testijaid otsitaks. Aeg-ajalt küsitakse siin foorumis, et mis inimesed arvavad ja nii see on käinud. Kas oleks vaja mingit ametlikumat testija staatust või testimisvõrgustikku/laborit nagu Zeroconf lennukalt soovitab, seda tuleks küsida Laurilt. Vastust koos põhjendustega tahaks tegelikult kuulda küll...

zeroconf kirjutas:

tramm kirjutas: Kes on huvitatud, et Estobuntu GNOME'i töölauaga versiooni ilmumisest ja kvaliteedist, siis oleks vaja saada spetsiifilist tagasisidet 10.09 katseväljalaske kohta, st mis on hästi, mis on halvasti, mida lisada, mida eemaldada. 10.09 GNOME'i versioon tuli välja kiiruga ja --- nagu selgub --- peaaegu testimata. Lauri sõnul pole ta saanud kogukonnalt tagasisidet GNOME'i väljalaske töökorra kohta ja seetõttu pole ta ka ISO'sid Estobuntu allalaadimise lehele tagasi pannud. Kui tahta, et järgmine väljalase oleks korralik, siis on vaja, et n inimest eri raudvara peal beetat ja väljalaskekandidaati reaalselt testiks (st mitte ei laseks ainult korra käima, vaid prooviks põhifunktsioone natuke reaalselt kasutada ja annaks tagasisidet). Kui abivalmis testijaid ei leidu, siis korralikku versiooni ka oodata ei saa. Kuidas ei ole tagasisidet!! No ma saatsin ikka üsna pika nimekirja Laurile e-postkasti. Ilmselt oodatakse seda vearaportite keskkonda. Samas võikski esimese asjana olla sisse ehitatud Estobuntusse vigade raporteerimise tööriist analoogselt Ubuntule kuid selline, mis Estobuntu serverisse need raportid edastab. Ja nagu täna selgus, ei toiminud ka Kõu modem CNU-680 ei KDE ega Gnome versiooni all kuigi vastava ID-ga udev reegel olemas ja seetõttu peaks olema toetatud. Minu soovitus - tuleks võtta ühendust Eesti Energiaga ja püüda sõlmida selline kokkulepe, et kui neil miski uus modem tuleb, et siis saaks ühe eksemplari vähemalt kohe Estobuntu arendusmeeskonnale testimiseks-arendamiseks. Lauril oli siin idee praktikate korraldamise seisukohalt - siit omakorda idee, et kaasata informaatikat õpetavad ülikoolid testimisse - see oleks neile ka üheks ülesandeks viia piisavalt teste läbi ning nõuetekohaselt raporteerida ja dokumenteerida probleemid trac-is ehk siis veahalduskeskkonnas. See oleks tulevastele itimeestele ka hea ülesanne, et kuidas süsteemist vajalik info logifailide vms kujul kätte saada ja korralikult raporteerida trac-is. Üks asi - sõrmejäljelugejad võiks olla kuidagi testitud, töötamas, et saaks kasutada ka sisselogimiseks süsteemi ja ka süsteemis sudo puhul. Nt õpetajatele jagatud sülearvutitel on need peal ja selle riigihanke üks nõue oli ka, et kogu riistvara peab toimima ka Linuxiga. Omakorda tuleks suhelda arvutifirmadega (nt Arvutikeskus vms), et saada riistvara testimiseks. Siit omakorda idee - teha Estobuntu labor ITK-sse kui seda veel ei ole. Kus saaks siis testida nii 32-bit kui 64-bit versiooni + erinevat riistvara. Sinna siis kaubelda erinevate riistvara edasimüüjate käest riistvara testimiseks. Võikski olla selline idee, et kui mõnel eesti arvutitootjal tuleb miski uus komplekt (mudel) välja, et siis käiks ka Estobuntu laborist läbi ja saaks näiteks märgi "töötab Estobuntuga" peale. Ehk siis siit omakorda idee, et luua selline kaubamärk, millega varustada need arvutid, mis Estobuntuga töötavad. Argumendiks ongi eestikeelsus ja -meelsus ning eestlaste vajadustele vastavus, miks peaks inimesed seda tahtma. Lisaks on see ka tasuta ning probleeme pahavaraga sisuliselt ei ole. See kõik võiks olla piisav argument, miks arvutite edasimüüjad võiks tahta müüa ka Estobuntuga ühilduvaid masinaid ja miks mitte ka õpetada välja ja aidata järje peale, et arvutifirmad hakkaksidki müüma Estobuntuga masinaid. Näiteks kohene ID-kaardi valmidus peaks ju kenasti haakuma e-riigi ideega ja Vaata Maailma SA ID-kaardikoolitusega. Siit omakorda idee, et Estobuntu meeskond võiks suhelda Vaata Maailma SA-ga, et saaks ette valmistatud õppematerjal nii paberil kui veebis (http://www.olekaasas.ee/veebikoolitus/) ka Estobuntu baasil nii ID-kaardi kui Mobiil-ID kohta. Ma olen seda koolitust ühe hooaja Windowsi baasil teinud - tegelikkuses rääkisin ja näitasin ka Linuxi versiooni ja Vaata Maailma SA-l ei olnud selle vastu midagi. Ehk siis mitte Estobuntu ise ei oleks eesmärk omaette vaid see on vahend millegi üllama eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks - turvalisem ja pahavara vabam tarkvara arvutis, eesti ID-kaarti ja mobiil-ID'd toetav tarkvara e-riigi ja e-teenuste jaoks, õpitarkvara lasteaedadele ja koolidele koos eestikeelsete juhendite ja töölehtedega (nende loomiseks teha konkursid koolides, ülikoolides koos Creative Commons litsentsiga, et saaks vabalt veebis avaldada ja levitada) ning omakorda kaubelda firmad, europrojektide kulul auhindu välja panema parimatele jne. Siit omakorda tekkis idee, et ITK-s võiks olla omaette Estobuntu akadeemia ehk siis ka selline akadeemiline struktuur analoogselt Canonicali või teistega Linuxi loojatega, kes pakuvad tehniku ja süsteemiinseneri tiitleid. Näiteks "sertifitseeritud tehnik Estobuntu baasil" või "sertifitseeritud süsteemiinsener Estobuntu baasil". Lõpetuseks - meenutades OLPC projekti ja olles ise suhelnud Nicholas Negropontega võiks luua näiteks koostöös Artec Design firmaga Thincani baasil sellise miniarvuti eesti õpilastele ja tegelikult kõigile eestimaalastele nii kodumaal kui välismaal. Siinkohal meenub, et hr.Jaak Anton Haridus- ja Teadusministeeriumist ütles selle OLPC projekti kohta, et eestlased on ise valmistamas paremat ehk siis võimsamat versiooni kui see OLPC on. Seda ei ole näha kuskil - seda eesti oma OLPC masinat... Miks mitte seda Estobuntuga pakkuda eestlastele! Artec Design müüb sisuliselt kogu oma toodangu välismaale - Estobuntuga miniarvutid oleks hea vaheldus ja võimalus neil oma toodangut ka kodumaal turustada. Siit omakorda idee, et Tiigrihüppe SA võimaldab igasugu konkurssidel osaleda ja ise korraldab neid - siingi võiks siduda neid Estobuntuga - kas siis õppematerjalide loomisel või ka lihtsalt õpitarkvara loomisel või olemasoleva õpitarkvara eestindamine, õppematerjalide, töölehtede loomine vms.

Mul on ka tunne, et Estobuntu projekt vajaks laiendamist ja arendusprotsess (eelkõige just eri laadi abijõudude kaasamise osas) läbimõtlemist ja avalikku selgitamist. Hetkel jääb Estobuntu arendamine liiga avalikkuse eest varju ja inimestel ei teki motivatsiooni kaasa lüüa. Seda isegi juhul, kui nad reaalselt seda suudaks. Üks tööliin on püüda teha koostööd koolide ja ettevõtetega, teine asi on aga see, et tuleks kodulehel väga selgelt tuua välja projekti eesmärgid ja võimalikud viisid kaasalöömiseks. Kõik kiiresti haaratavas ja arusaadavas reklaamlehe vormis. Edasi võiks olla seesama juba konkreetsete tööde kohta, mis ootaks tegemist. Vorm võiks olla neil nagu töökuulutustel, a la Estobuntu vajab 10 testijat, Estobuntu vajab inimest, kes hoolitseks DigiTV toe eest jne.

Kui selliseid asju ei sünni, siis ilmselt Estobuntu eriti ei arene ka. Laur küll vist juba aastat-paar on lubanud, et koduleht ja üldse avalikkusega suhtlemine paraneb, aga kas pole aega või on mingid tehnilised takistused... Mina kui paar rida Estobuntu jaoks koodi kirjutanu, arendusprotsessi natuke seestpoolt näinuna leian, et kogu asi vajab formaalsemaks/avalikumaks muutmist ja seda nii arenduse enda poolt (koodiga koos ja juba enne sedagi sündiv dokumentatsioon, korralik eesmärkide seadmine ja vastutavad isikud vms jne) kui ka levitamise poolt (reklaam, juhendid, kogukonna kaasamine ja loomine, diilid võimalike levitajatega). Hetkel on olnud isegi nii, et ma olen pidanud Lauri taga otsima, et talle pakkuda, et ma teen ühe või teise pisikese asja ära... Kuigi teoreetiliselt peaks ikka vastupidi olema.

Natuke kirjutan ma seda siin lihtsalt projektijuht Lauri utsitamiseks , aga samas on tõsi, et oleks vaja teha samm tutvuskonna poolt mitteformaalsel nokitsemise viisil moditud distrost reaalse vabatarkvara projekti suunas koos kõige juurdekuuluvaga.

KERBER kirjutas:

Võiks huvilistele allalaadimislehele lisada ju (selgesti eristatavalt) viide paigaldamise juhendile. Paigaldamise juhendid aga täiendada, sellest teemast välja koorunud, lisa teavega - partitsioneerimisele või viitega eest keelsele juhendile.

Laur, juhend vikiks!

tramm kirjutas:

Kes on huvitatud, et Estobuntu GNOME'i töölauaga versiooni ilmumisest ja kvaliteedist, siis oleks vaja saada spetsiifilist tagasisidet 10.09 katseväljalaske kohta, st mis on hästi, mis on halvasti, mida lisada, mida eemaldada. 10.09 GNOME'i versioon tuli välja kiiruga ja --- nagu selgub --- peaaegu testimata. Lauri sõnul pole ta saanud kogukonnalt tagasisidet GNOME'i väljalaske töökorra kohta ja seetõttu pole ta ka ISO'sid Estobuntu allalaadimise lehele tagasi pannud. Kui tahta, et järgmine väljalase oleks korralik, siis on vaja, et n inimest eri raudvara peal beetat ja väljalaskekandidaati reaalselt testiks (st mitte ei laseks ainult korra käima, vaid prooviks põhifunktsioone natuke reaalselt kasutada ja annaks tagasisidet). Kui abivalmis testijaid ei leidu, siis korralikku versiooni ka oodata ei saa.

Kuidas ei ole tagasisidet!! No ma saatsin ikka üsna pika nimekirja Laurile e-postkasti. Ilmselt oodatakse seda vearaportite keskkonda. Samas võikski esimese asjana olla sisse ehitatud Estobuntusse vigade raporteerimise tööriist analoogselt Ubuntule kuid selline, mis Estobuntu serverisse need raportid edastab.

Ja nagu täna selgus, ei toiminud ka Kõu modem CNU-680 ei KDE ega Gnome versiooni all kuigi vastava ID-ga udev reegel olemas ja seetõttu peaks olema toetatud.

Minu soovitus - tuleks võtta ühendust Eesti Energiaga ja püüda sõlmida selline kokkulepe, et kui neil miski uus modem tuleb, et siis saaks ühe eksemplari vähemalt kohe Estobuntu arendusmeeskonnale testimiseks-arendamiseks.

Lauril oli siin idee praktikate korraldamise seisukohalt - siit omakorda idee, et kaasata informaatikat õpetavad ülikoolid testimisse - see oleks neile ka üheks ülesandeks viia piisavalt teste läbi ning nõuetekohaselt raporteerida ja dokumenteerida probleemid trac-is ehk siis veahalduskeskkonnas.

See oleks tulevastele itimeestele ka hea ülesanne, et kuidas süsteemist vajalik info logifailide vms kujul kätte saada ja korralikult raporteerida trac-is.

Üks asi - sõrmejäljelugejad võiks olla kuidagi testitud, töötamas, et saaks kasutada ka sisselogimiseks süsteemi ja ka süsteemis sudo puhul. Nt õpetajatele jagatud sülearvutitel on need peal ja selle riigihanke üks nõue oli ka, et kogu riistvara peab toimima ka Linuxiga.

Omakorda tuleks suhelda arvutifirmadega (nt Arvutikeskus vms), et saada riistvara testimiseks. Siit omakorda idee - teha Estobuntu labor ITK-sse kui seda veel ei ole. Kus saaks siis testida nii 32-bit kui 64-bit versiooni + erinevat riistvara. Sinna siis kaubelda erinevate riistvara edasimüüjate käest riistvara testimiseks.

Võikski olla selline idee, et kui mõnel eesti arvutitootjal tuleb miski uus komplekt (mudel) välja, et siis käiks ka Estobuntu laborist läbi ja saaks näiteks märgi "töötab Estobuntuga" peale.

Ehk siis siit omakorda idee, et luua selline kaubamärk, millega varustada need arvutid, mis Estobuntuga töötavad. Argumendiks ongi eestikeelsus ja -meelsus ning eestlaste vajadustele vastavus, miks peaks inimesed seda tahtma. Lisaks on see ka tasuta ning probleeme pahavaraga sisuliselt ei ole.

See kõik võiks olla piisav argument, miks arvutite edasimüüjad võiks tahta müüa ka Estobuntuga ühilduvaid masinaid ja miks mitte ka õpetada välja ja aidata järje peale, et arvutifirmad hakkaksidki müüma Estobuntuga masinaid.

Näiteks kohene ID-kaardi valmidus peaks ju kenasti haakuma e-riigi ideega ja Vaata Maailma SA ID-kaardikoolitusega.

Siit omakorda idee, et Estobuntu meeskond võiks suhelda Vaata Maailma SA-ga, et saaks ette valmistatud õppematerjal nii paberil kui veebis (http://www.olekaasas.ee/veebikoolitus/) ka Estobuntu baasil nii ID-kaardi kui Mobiil-ID kohta. Ma olen seda koolitust ühe hooaja Windowsi baasil teinud - tegelikkuses rääkisin ja näitasin ka Linuxi versiooni ja Vaata Maailma SA-l ei olnud selle vastu midagi.

Ehk siis mitte Estobuntu ise ei oleks eesmärk omaette vaid see on vahend millegi üllama eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks - turvalisem ja pahavara vabam tarkvara arvutis, eesti ID-kaarti ja mobiil-ID'd toetav tarkvara e-riigi ja e-teenuste jaoks, õpitarkvara lasteaedadele ja koolidele koos eestikeelsete juhendite ja töölehtedega (nende loomiseks teha konkursid koolides, ülikoolides koos Creative Commons litsentsiga, et saaks vabalt veebis avaldada ja levitada) ning omakorda kaubelda firmad, europrojektide kulul auhindu välja panema parimatele jne.

Siit omakorda tekkis idee, et ITK-s võiks olla omaette Estobuntu akadeemia ehk siis ka selline akadeemiline struktuur analoogselt Canonicali või teistega Linuxi loojatega, kes pakuvad tehniku ja süsteemiinseneri tiitleid. Näiteks "sertifitseeritud tehnik Estobuntu baasil" või "sertifitseeritud süsteemiinsener Estobuntu baasil".

Lõpetuseks - meenutades OLPC projekti ja olles ise suhelnud Nicholas Negropontega võiks luua näiteks koostöös Artec Design firmaga Thincani baasil sellise miniarvuti eesti õpilastele ja tegelikult kõigile eestimaalastele nii kodumaal kui välismaal. Siinkohal meenub, et hr.Jaak Anton Haridus- ja Teadusministeeriumist ütles selle OLPC projekti kohta, et eestlased on ise valmistamas paremat ehk siis võimsamat versiooni kui see OLPC on.

Seda ei ole näha kuskil - seda eesti oma OLPC masinat... Miks mitte seda Estobuntuga pakkuda eestlastele! Artec Design müüb sisuliselt kogu oma toodangu välismaale - Estobuntuga miniarvutid oleks hea vaheldus ja võimalus neil oma toodangut ka kodumaal turustada.

Siit omakorda idee, et Tiigrihüppe SA võimaldab igasugu konkurssidel osaleda ja ise korraldab neid - siingi võiks siduda neid Estobuntuga - kas siis õppematerjalide loomisel või ka lihtsalt õpitarkvara loomisel või olemasoleva õpitarkvara eestindamine, õppematerjalide, töölehtede loomine vms.