Aga idee ise sakibei saki kõvasti! Tahaks, et tarkvara korda tehtaks, turvalisuse ettekäändel mind küll hõisates live cd-d kasutama ei pane.

Samas kui oleks mingi ametlik garanteeritult töötava idkaardi toega cd või hdd tõmmis, haagiks selle quemus või virtualbixis järgi küll. Ma hooliks pigem ultra minimaalsest distrost mis käivituks mõne hetkega.

Kas sama ettepanek on ka teistele pankadele saadetud? On teada, et näiteks SEB pank on palju koostööaldim ja linuximeelsem - kasutavad nad ju isegi oma tööarvutites Linuxit... Samuti ei lähe nende Java Applet pidevalt katki nagu seda Swedpangaga paraku juhtub. Kui näiteks SEB vedu võtab siis tuleb ehk ka Swedpank järele

Samas on teada, et ka teised pangad kasutavad UNIX-ilisi oma serverites (ja võibolla ka tööjaamades) - seega tasuks kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele see üleskutse saata. Võidaksid kõik - nii pangad kui ka kliendid ja linuxikasutajad.

Ehk tasuks see üleskutse isegi läbi Pangaliidu pankadele edastada - oleks süsteemsem lähenemine ja tagatud ka suurem tõenäosus asja kasutuselevõtuks. On ju Pangaliidu avalehel kirjas, et "Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine". Klientidele turvalise e-panganduse tagamine haakub igati selle eesmärgiga!!! Pangad peaks ju igati huvitatud olema, et küberkuritegevus ei küündiks nende klientideni ja internetipanga kontodeni... Pangaisadele peaks tutvustama aadressi assapauk.ee - see peaks neid veenama....

Samuti annab selline pangaplaat ju võimaluse pangale ennast hästi reklaamida ja apelleerida tuleks kasutajamugavusele - käivitades plaadi, avaneb kohe selle konkreetse panga koduleht ja järjehoidjatesse saab panna ka muude pangateenuste/-toodete lingid. Lisaks saab avaleheks panna ka miski spetsiaalselt selleks tehtud video, mis asub kas siis sellel plaadil või veel parem - selleks spetsiaalselt tehtud veebilehel panga kodulehel. Kui asi plaadile panna siis ei saa seda hiljem muuta kuid veebilehte saab hiljem muuta ja infot uuendada.

Lisaks võivad pangad pakkuda ka pangapulka Ehk siis alglaaditav USB-pulk, mis oleks palju kaasaegsem ning võimaldaks ka infot seal muuta ja uuendada. Ka kliendile oleks see mugavam. Selline pulk võiks olla kirjutuskaitsega ehk siis klient saaks ise otsustada, kas lubada kirjutamine või ei. Muidugi turvalisuse seisukohast oleks see tagasiminek kui lähtuda absoluutsest turvalisusest. Samas oleks kliendil mugav näiteks mõni makstud e-arve pulgale salvestada. Samuti kui Swedpank suudab oma Java Appleti ära rikkuda siis saaks selle ära parandada ehk siis näiteks JRE ära uuendada pulga peal. CD oleks sellisel juhul kasutuskõlbmatu kui vaja uuendada midagi. USB-pulk on ka palju käepärasem ja kaasaegsem andmekandja. Muidugi on see kallim ja võibolla mõeldav väikse tasu eest lisaks CD-le. Või siis teatud klientidele (kauaaegsed, teatud teenuste tellijad vms)... Igal pangal on oma tunnustamishierarhia, mille abil annab seda pulka jagada.

Muidugi saaks siinkohal pakkuda näiteks pilveteenust ehk siis võimalust oma e-arve salvestada pilverakendusse. Ubuntu One on üks variant, mis kohe olemas on. Dropbox on teine näide - just tuli teade, et pakutakse kuni 10GB tasuta ruumi (kuigi mina näen praegu oma veebiliideses 8GB kuid ilmselt see muutub veel...). Kui keegi soovib siis minu sõbralink on siin Selle abil saab kasutajaks registreerumisel kohe 250MB lisakettaruumi.

Sellesse ma hästi ei usu, et see plaadil olev kooslus Firefoxist ja JRE-st igavesti tööle jääb. On ju Swedpank korduvalt tõestanud, et suudavad ikka ja jälle oma Java Appleti ära rikkuda ja sellega ka digiallkirjastamise võimaluse. Vastused nende tehniliselt toelt on väga Microsofti-kesksed, mis taas kord tõstatab küsimuse, et miks peab Eestis panga kliendiks olemine tähendama ka USA äriettevõtte Microsoft kliendiks olemist...

Kas Swedpank ja Microsoft on mingi koostööleppe, kartellileppe vms sõlminud?? Ei tahaks hästi uskuda kuid eks sellised probleemid digiallkirjastamisega Swedpangas annavad alust igasugusteks spekulatsioonideks...

Kusjuures ei meenu nagu kuskilt panga kliendiks hakkamise tingimustest, et näiteks Swedpanga kliendiks olemine tähendab ühtlasi ka valmidust maksta USA äriettevõttele Microsoft tema toodete eest ja osta näiteks MS Windowsi... Kas saakski sellist asja üldse Eesti Vabariigis nõuda???

Andke andeks minu võhiklik küsimus aga miks peaks panga tehingute jaoks just olema ubuntu kui võiks ju sama hästi olla ka estobuntu?On ju vähem jebimist selle ID kaardi tööle saamisega.
Kuigi mõte on iseenesest ju täitsa kiidu väärt ja toetan igati.