Tsitaat:

Suurim bäkk minu jaoks on ikkagi too 80.aastate lõpu terminalisüsteemi jätkuv kasutus, kuigi on aasta 2010.

Milleks peaks autol ratast alt keerama mingi imevidinaga, mis on mingis pilvesüsteemis ja kurat teab milles veel, palju lihtsam, võta võti ja keera lahti.
Terminali ei pea kasutama kui sa ei oska/ei taha aga sa VÕID seda kasutada kui avastad selle võlud. Minu jaoks on windowsi suureks puuduseks korraliku käsurea kui sellise puudumine. Samas mõningate asjade tegemine on käsureal kordades lihtsam kui mingi graafilise junniga tegemine.

Tsitaat:

Huvitav on lugeda seda, et nii mõnigi leiab hoolimata sellest, et ise kasutab linuxit, õite palju miinuseid linuxil

See kui sa tead linuxi miinuseid ei tähenda seda, et midagi muud kasutama peaks hakkama.
Kindlasti on sinulgi mõningaid asju, mis sul enda naise/pruudi juures ei meeldi, kas sellepärast kolid minema?

Tsitaat:

isiklikult mina oleksin samamoodi nõus hätta jäämise või probleemide korral maksma pädeva tehnilise toe eest kes paneb mul asjad toimima ja töötama.ainult et ma ei leia sellist firmat.

aga palun väga. meie www.inlink.ee pakume ametlikult ja raha eest tuge, zeroconf tegi ka firma. tuge saab, tuleb lihtsalt otsida!

Tsitaat:

Ma võin veel paarsada nn Linux operatsioonisüsteemi siia kleepida aga, käsi väsis ära... Ma arvan, et see pole võimalik suht ideoloogilistel põhjustel.

Ega see linux nüüd eri distroti nüüd nii erinev ka ei ole. Ei ole ju selline vahe ubuntul ja fedoral et emma kummaga harjunu teisega hakkama ei saaks. Nagu mainisin, pakume meie tuge macidele ja linuxilistele, vahet ei ole mis linux sul seal elab.
----------------------
Teisalt kas ongi linuxile vaja kuhjas kasutajaid ja minna mööda kasutajatehulgaga mikisoftist?

parimmax kirjutas:

soovid et jätkaksin? ....kahe käe näppudel võib üles lugeda need linuxid mida eestis rohkem kasutatakse.

Paraku on antik2-l ka minu arust sügavalt õigus: Linuxite paljusus on suur tugevus, aga veel suurem nõrkus.

Sa ütled, et enamlevinud Linuxid saab 2 käe sõrmedel kokku lugeda. Hää küll. Võrdleme Windowsiga: toega kasutajasüsteeme on 3 (XP, Vista ja 7) + toodete variatsioonid. Kasutajate osakaal kõigist arvutikasutajatest ca 90 %. Jagame kolmega, igale toetatavale lõigule 30%, erinevused lõiguti pole väga suured.

Linuxikasutajaid ca 1-2%, eri variante minimaalselt 5 (Debian, *buntud, Mandriva, Suse, Fedora). Unustame lihtsuse huvides ära eri töölauad, kernelimuutused ja versiooni lühikese eluea, seega saame iga suurema distro osakaaluks kasutajaskonnas 0,2-0,4%. Seega 100 korda vähem kasutajaid ühe toote kohta.

Ja kasutajad on sageli Linuxi valinud sellepärast, et see on tasuta. Seega neile tasulise teenuse pakkumine on keeruline.

Lisaks on tuge vajavad kasutajad valdavalt eraisikud, kes on väga hinnatundlikumad, kui ettevõtted ja organisatsioonid.

Selleks, et tuge pakkuda tuleks tugevalt panustada ühele distrole, et see saavutaks mingi nimetamisväärse kandepinna. Mis juhtub, kui üks distro saavutab suurema populaarsuse? See valatakse kommuunis endas kõntsaga üle ja öeldakse, et see ei kõlba kuhugi.

Quo vadis?

nääh, kui ei soovi kasutada, siis põhjuse leiab alati. inimesed on nii ebaadekvaatsed oma ootustes ja eeldustes linuxi suhtes, sellest ka enamik põhjuseid.

kummalisel kombel loodetakse juba esimesest hetkest kõike ja täpselt sellisena nagu harjunud ollakse või näha tahetakse. kuidas on see võimalik ? kus on siin loogika ? iga uus asi, olgu nii hea, kui tahes, nõuab teatud tundma õppimise perioodi, harjumist ja endale meelepäraseks seadistamist. sisuliselt loodetakse juba LIVE-CD -st tihti nagu mingit imet ja kui seda ei tule, siis tehakse sellest kohe nii põhjapanevad järeldused, et võtab lausa sõnatuks.

jah, windowsis paljud asjad töötavad, kui imeväel ja muist inimesi ei hooligi kuidas see on saavutatud. neile on väga raske selgitada, miks nad hoolima peakski. ignorantsus on õnnistus, nagu tavatsetakse sellisel juhul öelda.

loomulikult kõik töötab, kui iga komponendi töötamine on kõva rahaga kinni makstud. linux endale paraku seda luksust lubada ei saa ja nii paradoksaalne, kui see ka ei kõla, minu jaoks on see aga hoopis põhjus, miks ma windowsile linuxit eelistan. mulle meeldib mõelda, et linuxi arengut suunavad selle kasutajad, mitte raha. teinekord tuleb küll ise nii mõnegi asjaga tõsiselt vaeva näha, kuid minu silmis on see vaeva väärt sest ma hindan võimalust ise endale meelepärane keskkond luua ja omada täit vabandust selle kasutamisel.

loomulikult mitte aga näidake palun rahvamasse kes ostab arvutit selle järgi,kas see linuxit võimaldab...mina ostsin arvuti ilma DOS-ita eeldusel et sellest ppisab linuxi kasutamiseks...paraku eksisin mis on muidugi minu viga. nii et esmaspäeval wini järgi.

parimmax kirjutas:

alternatiiv on hea ,vabavara on hea....ainult et mis kasu on vabadusest kui riistvara seda ei toeta?

No üldiselt ikka toetab küll, siiani mis minu kätte on juhtunud on toiminud küll.

Harv juhus kui ei toeta, muidu tuttav tahtis ka oma arvutile XP'd aga ei lähe peale, ei toeta sata vms kuradi kontrollereid, sama teeb välja.

Keegi ei käsi vabavara kasutada kui arvuti võimsust-lisaks muretsetud rauda ei saa kasutada

alternatiiv on hea ,vabavara on hea....ainult et mis kasu on vabadusest kui riistvara seda ei toeta?

Ma ütlen kohe alguses ära, et mitte segadust tekitada: ma ei taha Sind, erku, ega kedagi teist veenda käsureakasutajaks. Ma selgitan lihtsalt pisut tausta.

erku kirjutas:

80. lõpul oli mul jaapanlane kodus, järgi must valge telekas monitriks (sest monitori paraku ei saanud). Aga siis käis kõik terminalina, kus kogu süsteem toimis vaid käsurealt ning graafilisest keskkonnast sai vaid unistada. Sai tookord endale hetkel pähe tuubitud kogu esmaste käskude jne süsteem, millest nüüd vist ükski käsk peale Exit ei sobi.

Eks arvutitel ole oma ajalugu ja millalgi oli ka käsureaga tekstiterminal tõeline unistus. See 80ndate jutt ajas mind pisut segadusse, sest käsurea kasutamine on ikka paarkümmend aastat vanem. Mis puutub käskude pähetuupimist, siis sellest pole ma kunagi aru saanud...

erku kirjutas:

Jutu point. Käsurida- käsud ja sellega seonduv muutub kogu aeg, seda kombinatsioonide jada süviti selgeks õppida tavakasutajal on raske ja ajalugu arvestades kas ongi mõtet. Läheb mõni aasta mööda, või tuleb uus OP-i versioon ja kõik nüansid jällegi on muutunud.

Siin on asjad paraku pigem vastupidi. Tuleb uus graafiline vahend ja kõik asjad on uue koha pääl ja nimetatakse teistpidi jne. Unixiliste shell (käsurida) on ca 40 aastat suhteliselt sama püsinud, ikka need samad käsud ja kataloogistruktuurid ja keskkonnamuutujad. Jah, kogu aeg tuleb käske juurde, aga vana käsustik ei kao kuhugi, vaid täieneb. Jah, eri süsteemides asuvad sarnased failid pisut eri kohtades.

Miks siis Sul 80ndatel olid asjad teistmoodi? Ilmselt oli tegu MSi mõjutustega. Ma pole viitsinud uurida, miks MS nii käitus, arvatavasti oli tegemist intellektuaalse omandi kaitse küsimustega, aga: MS oma süsteemides keeras kogu traditsioonilise käsurea pahempidi. Kui varem oli kataloogipuus eraldaja '/', siis temal '\', kui loendi eraldaja oli ':', siis temal ';', kui varem viidi kõik andmekandjad ühte hierarhilisse puusse, siis tema lõi kettad laiali ja võttis kasutusele tähtede-süsteemi. Lisaks nimetas ta suure osa elementaarkäske ümber (ls -> dir, mv -> move, cp -> copy). Mingil põhjusel oli MSil vaja teha asju teistmoodi ja paljud personaalarvutitele mõeldud süsteemid kasutasid sarnast loogikat.

Nii ei teinud Apple (mis kuni OS X-ini polnud uniksiline) ja nii pole teinud ükski uniksiline, nii et kõigis neis süsteemides on käsurea põhimõtted püsinud ca 40 aastat. See on IT igavik.

Ma saan aru, et kasutajat ei huvita sellised nüansid, aga olukord on äraspidine: MS keeras traditsioonid pää pääle, kohitses paljud asjad ära, ehitas selle peale oma maailma ja nüüd jääb suuremale osale inimestest mulje, et teised süsteemid teevad asju kuidagi valesti...

erku kirjutas:

Ja miks peakski kui on olemas teine keskkond. Täna pool arvutit töötab graafilises ja pool käsurealt.

Arvuti ei tööta käsurealt ega akna seest. Aken ja käsurida annavad ligipääsu mingitele arvuti ressurssidele. See on põhimõtteline vahe. Võib minna käsurealt kusagile kataloogi ja sääl mingeid operatsioone teha (n: faile kustutada). Täpselt sama võib teha graafilise kasutajaliidese abil (Nautilus või Dolphini vmt): vajalikud (tegelikult siis ebavajalikud) failid kustutada. Ja teed seda säält, kust mugavam on.

Ei ole nii, et ühel või teisel juhul pool arvutit teeb midagi ja teine mitte. Kui autoga võrrelda, siis võib taha vaatamiseks olla korraga nii peegel kui ka suumiga kaamera. Kui üks ei sobi kohe kuidagi, kasutad teist. Aga kasulik on osata kasutada mõlemat. Kaamera võib olla mugavam, aga peegel on järeleproovitult töökindlam.

Minu arusaama kohaselt on tavakasutajal käsurida vaja Linuxis umbes sama harva, kui Wini all kasutada regedit-it või sysedit-it vmt.

Mul tööl kasutavad Linuxit 12-15 inimest, neist käsureaga puutub regulaarselt kokku 3 inimest. Ülejäänuil puudub kokkupuude millegi "nii jubedaga" Muide, nende 3 inimese jaoks teeb käsurida elu palju lihtsamaks: nad töötlevad pilte ja saavad paari lihtsa käsuga (rohkemat nad käsureast ei tea ega vaja) hunniku pilte protsessida ja üles laadida.

Põhimõtteliselt oleks võimalik ka nende skriptide käivitamine viia ikoonide alla, aga käsurida tagab ka teatud terviklikkuse/turvalisuse.

erku kirjutas:

JArvan, et kunagi kui asi muutub täis graafilise keskonna kasuks tuleb ka suur läbimurre just kasutajate rohkuse ja programmide toe osas.

Ma pole ilmselt kõige õigem inimene seda ütlema, aga minu arvates on see läbimurre ammu toimunud. Arvuti igapäevaseks kasutamiseks pole ammu käsurida vaja. Jah, mingi osa häälestamist võib vajada käsurida, see võib hirmutada küll. Kas regeditiga Windowsi registry kallale minemine on esimesel korral vähem frustreeriv? Tundmatu hirmutab, selge see. Samas, ei ole ka kuulda olnud, et keegi oleks käsurea kasutamisest jäädavaid tervisekahjustusi saanud...

Veel üks tähelepanek oma kogemusest. Sellest on nüüd juba ca 10 aastat möödas, kui ma põgusalt töötasin arvutiõpetajana. Suurem jagu õpilasi olid tüdrukud kunstikallakuga koolis. Ei julgenud neid eriti käsureaga tüüdata, Aga korra ikka võtsin ette ja õpetasin neid telnettima ja kaugarvutis käske andma ja muud hästi elementaarset käsurealt toimetama. Minu jaoks oli see üks suuremaid õpetajaelamusi: selline lähikontakt pani tõelistel arvutipelguritel silma särama. Täiesti ootamatu!

erku kirjutas:

Lintne näide: Gnome keskkonnas laed teemafaili alla hiireklõps ja ava teemapaigaldajaga ning hetke pärast teade- teema edukalt paigaldatud, elementaarne/ lihtne /nagu lapsemäng.

Just seda ma räägingi, et graafiline kasutajakeskkond on tänaseks põhiline Jah, kõik asjad ei käi graafiliselt. Jah, on palju asju, mis vajavad käsurealt sekkumist. Käsurida ei kao Linuxist kunagi, aga selle osakaal on vähenenud minimaalseks. Näiteks üks viimaseid suuremaid muutusi: kogu X-i häälestamine on muudetud nii automaagiliseks, et väga harva on vaja käsitsi hakata looma ja tsurkima xorg.conf-i.

Minu arvates pole käsurida tänapäeva Linuxis enam ammu sundus. See on võimalus. Kes õpib asja kasutama, avastab võimaluse mingeid asju ootamatult mõnusalt ja efektiivselt toimetada. Tegemist pole mingi relikti ega ripatsiga aastakümnete tagant. Tegemist on elujõulise ja olulise süsteemi osaga, mida üha vähem ja vähem on tavakasutajale pääle surutud.

Sander85 alustas vikisse ühe olulise teksti tõlkimist:
http://viki.pingviin.org/Käsurida/Sissejuhatus
selle originaal on siin:
http://en.flossmanuals.net/CommandLineIntro/Introduction
Hääd näited, kuidas tüütuid asju efektiivsemalt toimetada. Paraku, ilma süvenemiseta võib tegemist olla tõesti peavaluga

parimmax kirjutas:

vähemalt esialgu on tehniline tugi linuxil vajalik sest nagu foorumis on näha probleeme on hunnikutega...mis omakorda tuleneb jällegi sellest et mitte kõik arvutid - tegelikult suurem osa ei kannata linuxit,vähemalt selles osas et kõik funktsioonid toimiksid millega ollakse winis harjunud

Samasuguseid appikarjed windowsi kohta on kõik foorumid täis.
Harjumus win järgi ei nõua tehnilise toe olemasolu.
Ümberharjumine on inimese enda teha ning teh. tugi ei saa siinkohal kuidagi abiks olla.
Kordan igaks juhuks kunagi väljaöeldut - Linux ei ole/peagi olema selline nagu Windowsi.
Linuxi ei ole Windowsi tasuta asendusvariant!!

Tsitaat:

Ausalt öeldes ma ei tea kedagi kes oleks kunagi Microsofti tehnilisele toele helistanud.

MS dealer firma tuge on tarvitatud küll. kahel korral. see oli 12 aastat tagasi. win95 oli siis masinas ja agfa scanner oli käima vaja saada

teisel korral tuli vanale brändi monitori kaablile s-vga ots joota.