Microsofti üheks suurimaks äritrumbiks loetakse seda, et internetis on palju liikvel MS Office-i vormingus dokumente. See omakorda tähendab seda, et kasutatakse MS Office-it palju, mis omakorda tähendab, et seda ostetakse palju ning õpetatakse palju.
Kui Eesti riik suudaks õppust võtta hiinlastest, kes riiklikul tasemel keelasid Microsofti tarkvara kasutamise üldse riigis ära siis oleks asi korras. Samas on Microsoft ka Hiinas tegemas osavat lobitööd ja praktiliselt tasuta andmas oma tarkvara... Kui Eesti suudaks endale kindlaks jääda siis vast seda ei juhtuks...

Olen seal töörühmas ja viimane ümarlaud kujunes üsna kõrgel kohal oleva Microsofti esindaja esinemiseks... Kusjuures väärib märkimist, et selle 02.06.2009 toimunud ümarlaua protokolli ei ole Märt Ibrus miskipärast üles pannud...
Peale üritust sõidutas üks üsna kõrgel kohal olev asjapulk mind kesklinna oma autoga ja teel olles läks vestlus selle peale, et kuidas ikkagi vaba tarkvara võiks Eestis au sisse tõusta. Siis mulle anti mõista, et ega vastuvoolu ei saa ju ujuda - Microsoft oli/on/jääb ja nii see olemagi peab. Mina ei nõustunud sellega kuidagi ja vaidlesin vastu ning andsin mõista, et kui otsustajad lasevad ennast mõjutada ning ei mõtle kainelt - siis on tõesti oht, et Eesti riigi raha raisatakse USA jt riikide suurfirmade tarkvarale liialt palju olukorras kus on olemas tõsiseltvõetavad vabatarkvaralised analoogid.
Juttu on olnud ka sellest, et kas 100% vabatarkvaralised lahendused veavad välja? Eriti on jutt olnud andmebaaside teemadel. On kiidetud Oracle baase ja mõnede kodanike arvates vabatarkvara seal vastu ei saa... Vihjatakse ISKE nõudmistele. Samas teavad teadjad rääkida PostgreSQL-i vägitegudest ja sobivusest Oracle-it edukalt asendama. Eks tõde on kuskil vahepeal ja kui keegi teab kommenteerida siis lasku käia.
Viimasel ajal on Microsofti üheks argumendiks ka "aegunud tarkvara" ütlemine näiteks OpenOffice.org-i kohta. Ma ise vaidlesin siin mõned ajad tagasi ribade tuleku üle OpenOffice.org-i koosseisu. Nüüdseks olen aru saanud, et see on kõigest üks valik ja paljud programmid kasutavad ka seda juba. Seetõttu on hea kui see ribatehnoloogia ka OpenOffice.org-ile tuleb ühe valikuna - siis on ka Microsofti suu selle koha pealt kinni pandud.

Kogu materjal on üleval RISO wikis.

Asutustesse? Meie asutuses see läbi ei lähe, kui vastavat teenust pakkuv teine asutus (ei hakka siin nimesid nimetama aga IT -ga tegelev ettevõte SIM valitsemisalas) meie palve peale pakkuda tuge / võimalust ODF vormingus failidele, ütlesid nemad, et kahjuks pole neil pädevust ja nad ei saa seda teha.

See on sama raamistiku uuem versioon millega on jõutud nüüd niikaugele et see on saadetud asutustele kooskõlastamiseks.

Noh riso enne ka selliseid "raamistikke" üllitanud aga tolku pole midagi olnud siiani.

Tundub, et masu teeb linuxi ja vaba tarkvara levikule ainult head.