Slackware ja arch linux puhul saad Nvidia lihtsalt paigaldada.
Nagu iga teist pakki.
Antakse teada lihtsalt, et sa pead nõus olemalitsensi tingimustega.

Kororaa probleem oli muus - nad tituleerisid, et kogu nende distributsioon on GPL-i all. Kuid seda ta polnud.

GPL -il ei ole eelpool mainitud mõttes viga midagi, saab teha tasulist softi. Ainult tingimus oli, et lähtekoodi pead kaasa andma.
Mis jama punkt on, et ei saa teha kasutajatele mõistliku ( kergkasutatavat ) linuxit. Kuna suletud lähtekoodiga ei tohi teda koos kinkida. Millise jura otsa sattuski Kororaa team. Ei olnud see paha Microsoft. Ei olnud see paha NVidia või ATI. Tegemist oli paha FSF -iga. Kes hakkas appi karjuma, et Kororaa livecd sisaldab NVidia draivereid mis on koheselt kasutamisvalmis. Ei ole vaja eraldi installida. Sellepärast tulebki linuxi distrodes käsitsi soperdada. Ehk inimene ei saa mugavat - by default töötavat linuxit. GPL vaja ümber vaadata ja alles siis hakkab tast tavalise inimese jaoks asja saama...

Sestap, kui ei muutu GPL - jääb ta alatiseks hackers 4 hackers

Aga ütle - miks ei saaks raketti GPL litsentsi all välja töötada? Järjest enam levib riistvara GPL-i alla andmine. Asi sellega väga lihtne - arendamiskulusid on võimalik kokku hoida.

spott kirjutas:

uniz - tegelikult oled sa natuke valesti GPL litsentsist aru saanud. Ja muideks - kui BSD litsents nii hea on - miks siis Linux on populaarsem, kui BSD? Ja kui palju on jäänud suuri BSD arendamisega tegelevaid firmasid? Linuxi omadel on suured lipulaevad nagu Red Hat, Novell, Mandriva olemas.

Töölaualinux on alati teretulnud.

Ootan poodidesse linuxruutereid GPL, ja linux mobiiltelefone GPL. Linux Raketid GPL- mida saaks koos arendada-- hii.

uniz - tegelikult oled sa natuke valesti GPL litsentsist aru saanud.
Keegi ei keela sul seda tarkvara müüa. Sa võid vabalt näiteks oma distributsiooni binaarfaile müüa. Ja muideks - just sellel põhjusel paljud firmad levitavadki kahte versiooni oma toodetest. GPL versioon - kasutaja võib selel osta/alla laadida ja teha sellesse muudatusi. Kuid ta peab oma muudatusi ka jagama - firma saab endale täiendavaid ideid ja võimalusi.
Teine versioon on aga osaliselt suletud lähtekoodiga.

Ja muideks - kui BSD litsents nii hea on - miks siis Linux on populaarsem, kui BSD? Ja kui palju on jäänud suuri BSD arendamisega tegelevaid firmasid? Linuxi omadel on suured lipulaevad nagu Red Hat, Novell, Mandriva olemas.

või tellin bsd'lt mõned koodid ja ehitan aken 1.0
aga kui teen linux aken 1.0 siis pean jagama - kõiki koode.
Loodan, et saate aru-

ok.

v6sa kirjutas:

uniz mida sa lahmid siin igal pool, ise pooli asju ei teagi. rahva mõistes Linux = GNU utiliidid + Kernel aka Linux. Asi jõuab otsapidi mõneti anarhistlikkesse/kommunistlikkesse ideedesse. Windowsile loodud tarkvara ja riistvara EI PEA minema tööle Linuxiga, nad ..

Seega- linux jääb mustaks käsureaks- nagu ka BSD. Neid ühendab ainult fluxboxid, kde-d ja gnomed.

GPL litsents nõuab, et linux oleks vaba lähtekoodiga ja äriliselt on ta pea kõlbmatu. Segadus tekkiski just sellest, et linux annab välja kahte asja- kommertsiaalset ja poogitud distributsioone (tasuta).
BSD litsents võimaldab teha kommertsi, anda välja selgelt piiritletud rahalist või tasuta varjanti.
Küsimus on, mis jääb linuxil puudu? Normaalne litsents.
Linux jookseb omadega rappa. Uskuge mind. Distrosi on nagu seeni ja nad on täielikult kõlbmatud- konkureerima poodidesse ja arvutitesse-

Raha määrab asja.

Kui tahan ehitada endale nt. Nimi Linux 0.1 - siis pean ma selle koode jagama- ja hiljem on selles probleemid- kuna mul ei ole mõttet edasi arendada- KUI KÕIK TEISED kommunistid/anarhistid mult selle piiramatult ära võtavad- tahan teha midagi uut - juba jälle- võetud- lõpuks ei jõua konkureerida KVALITEEDILT.
BSD-s ma ei pea nii tegema. Kindel meeskond- usaldus ja edu.

X386 1.1 1990? First version by Thomas Roell, ported from X11R4.

X386 1.2 August 29, 1991 Included with X11R5.

X386 1.2e 0.0 May 7, 1992 First pre-XFree86 code by eventual team members.

XFree86 1.0m September 2, 1992 First version named "XFree86".

Peale 1992 tekkisid alles kõlbulikud graafilised linuxi distrod.

uniz mida sa lahmid siin igal pool, ise pooli asju ei teagi. rahva mõistes Linux = GNU utiliidid + Kernel aka Linux.

Mis puudu jääb? Asi on tegelikult terve maailma ühiskonnakorralduses - osta odavalt ja müü kallilt sitta. Keegi ju ei reklaami Linuxit - kas peakski? Linux on tehtud kõigi poolt kõigile kasutamiseks tasuta, ühisomand, mitte kellegi oma. Asi jõuab otsapidi mõneti anarhistlikkesse/kommunistlikkesse ideedesse.

Windowsile loodud tarkvara ja riistvara EI PEA minema tööle Linuxiga, nad peavadki olema loodud algusest saati portable-d. Mis mängudesse puutub siis tegu on kõige ehtsama ELEKTRIENERGIA raiskamisega. Mina isiklikult loobusin mängimisest väga ammu ja ei kotigi et mängud linuxi peal ei tööta