Windowsi puu:
http://www.levenez.com/windows/history.html#08

linuxi ja windowsi võrdlus:

Bill gates - oma väikese pundiga lihtsalt elas sellel ajal- masinad muutusid majast väiksemaks- ülikooli lõpetanud ja entuastid ja nende hobiks oli programmeerimine.

1964 aastal leiutati Basic keel ja 1975 aastal bill ja tema sõbrad täiendasid seda ja tegid oma versiooni basic microsoft, mille nad tegid oma esimesele altairile.
Litsentseeris oma Basicu jne.

Bill oli hea müügimees- The Legend of Micro-Kid- kellel olid arusaamad, et personaalarvuti ajad saabuvad.

Linus'it saab võrrelda nii:

1991

Ka noormees ülikoolist- tegi linuxi. Minix (tasuta unix) oli tema õppevahendiks.
Jällegi andekas- tegi gnu gpl-i alla ja kõigile tasuta saadavaks.

Microsofti ajalugu:
http://www.thocp.net/companies/microsoft/microsoft_company.htm

Linuxi ja unixi puu:
http://www.levenez.com/unix/history.html#12

HP on väga tore tootja - kasutan. Kui loodad ise hakkama saada - HP saidil on vigade detector olemas. Lased 1 HP Active X julla installida ja OK. Näitab milles asi. http://h50203.www5.hp.com/hpisweb/customer/AdviceDisclaimer.aspx?option=selfhelp&callfrom=ispehomepage

Teiseks kui uhiuus läpakas. On sul alati võimalus esindusse pöörduda ja ajavad tööle. Või annavad raha tagasi, eriti kui oled ostnud kasti ja XP pundis.

Ps. HP support on omaette teema - millest võiks lugusid kirjutada. Mu vana läpakas Armada V300 siiani on olemas draiverid, ehk passiivne support.

» Microsoft Windows XP Home Edition
» Microsoft Windows XP Professional
» Microsoft Windows 2000
» Microsoft Windows 98
» Microsoft Windows 95
» Microsoft Windows for Workgroups 3.11
» Microsoft Windows 3.1
» Microsoft Windows NT 4.0
» Microsoft Windows NT 3.51
» Microsoft MS-DOS
» IBM OS/2

Ostan ainult HP kama. Aga firmadele mõeldud tooteid.

Eile seadistasin ühte uut läpakat. Tutikas. Alles pakendist võetud. HP poolt ilusti Windows XP peale pandud ja ka kleeps, et läpakas Windows XP Compantiibel....
Pidin selle läpaka ära seadistama ja vajalikud rakendused paigaldama (muideks - OpenOffce, thunderbird ja firefox. Lisaks viskasin välja kaasas oleva Nortoni ja asendasin selle tunduvalt sõbralikuma AVG-ga)

Kuid asjast - kes pakub, mitu korda viskas see kupatus mulle erinevaid erroreid? Mitu korda Explorer kokku jooksis Windows Update ajal? Kas Files and Settings Wizard töötas, kas õnnestus luua vajalikud Rescue HP enda vahendiga?

Ja kordan veel üle - tegu oli tutika masinaga, tutika Windows XP-ga. Milleks ma peaksin maksma mitu tuhat krooni staffi eest, mis sellegi poolest ei tööta kohe?

IBM T22: Kui ma aru saan asjast, siis draiverid tekivad peale läpaka valmistamist. Draiveri suppordist selgub, et mingid olid olemas juba 2000 aastal. Tegemist "rauk-läpakaga". Nendes pole ime, kui 100% Linux ära tunneb. Mul vanas Compaq V300 tundis ka XP 100% ära. Modemid, videod, võrgukad jne.

Kui võtta aga uhiuus raud - võib Linuxiga sigu visata. Linuxi probleem - tekib raud, tekib mõne aja pärast draiver. Kuna tootja ei suppordi Linuxi draivereid ametlikult. Aga Windowsi draiver on kohe olemas.
Samuti kaasneb Windoosa draiveritega sageli rohkem lisavõimalusi...

Üks lugupill veel. Võtad mobla ja datakaabli. Mida saab teha ntx Samasa ja Windowsi draiveriga ( ja mobla softiga ) ja mida sinihamba ja Linuxiga. Oma helinate ja piltidega saad hakkama. Aga Liinuxi all pead "teadust" aretama hakkama. Näituseks tahad netist tõmmatud filmitrailerit ( mov )pista moblasse mp4 formaati ja Ja nii, et ta ikke töötaks ja oleks formaadis ja ei võtaks ülipalju ruumi. Windowsi all oleva Samsa softiga teed paar korda next - next ja olemas. Ei ole vaja mõelda, et millega mis formaat ja mis suurus jne. Kontaktide sünkroniseerimine meilikliendiga, sõnumi (MMS) saatmine otse arvutist, GPRS. Väga heal juhul saad selle kõik tööle Linuxi all ainult läbi pisarate
Et kui sa ikke ühendad palju peeneid välisseadmid masinale - unusta Linux

Startmenüü:
1. KDE - tulles Windowsi tagant, jube pa..meri vaatab vastu. Miljoneid jullasid, mida kunagi ei kasuta.
2. Gnome - tihtipeale ei teki installitud proge üldse startmenüüsse

Mitte et mulle Win rohkem meeldiks, aga reaalselt kaasneb suurem mugavus ikkagi Windoosega. Ja kui kasti on kokku pannud kvaliteetarvuti tootja ei ole sinise ekraani jamasid, ega midagi.

Et ei maksa vaenlast "si..aga" loopida
Selle kohta oli kena lause:" Jeesus Kristus ütles variseridele, et see, kes nende seast on patuta, visaku esimesena kivi, mispeale variserid lahkusid... "

kustutatud

Inimesed on lihtsalt harjumuse ohvrid, harjunud Start menüüga ei taheta muud aksepteerida jne. Linux ei ole hetkel keerulisem kui Windows pigem lihtsam ja seda ka algajale. Ubuntu 6.06 ei vajanud mingeid draivereid ja sellist kraami IBM T22 läpakale peale topides. Windowsi puhul oleksin pidanud vähemalt Wifi omasid lisama.

Mind paneb aga hoopis imestama see asi et linux peab olema idealne puudustest vaba kuid Windowsile ei heideta vigasid ette. Vingutakse spyware ja viiruste rohkuse kallal kuid mitte kasutaja mugavuse osas.

Vaadakem või Start menüüd iga lisatud mitt MS rakendus loob sinna paar alam menüüd. Soovides käivitada vajaliku rakendust tuleb hiirega pool ekraani läbi kihutada. Linuxi on selles suhtes organiseeritum. Vähem spämmi sest need lisatud liigsed menüüd ju muud pole.

Desktopist pole mõtet rääkida reeglina ilutseb Windowsis hulgim igasuguseid pildikesi. Mõned vajalikud kuid suur osa lihtsalt satuvad sinna kasutaja tahtest hoolimata. Linuxil reeglina leidub desktopil kasutaja jaoks vajalik kraam muidugi võib ka linuxi ära risustada aga see on juba iga ühe eralõbu.

Ja öeldakse et linux on keeruline, minuarust on windows samasugune võibolla isegi raskem kuna nõuab suurelhulgal käsitööd. Arusaamatu on et inimesed viitsivad raisata oma aega sellistele asjadele ja kiidavad ka veel oma orjatööd.

[quote="spott"]

pacho kirjutas:

spott kirjutas: Surim pluss - sa saad paigaldada kohe out-of-the-box endale meili/veebi/failiserveri, mis töötab ilusti Windowsi seisevõrgus. Kasutajad saavad rahus ühiskalendrit vahetada, faile serverisse talletada, meilindusega tegeleda. Sellele vaste hetkel Linuxis puudub.... Kolab, Open-Xchange, eGroupware jne. omadustest piisaks enamustele firmadele. Aga mehed kes selle ülesse paneksid on endiselt puudu

Kolab - puudub failihaldus
Open-Xchange - GPL versioon nuditud
eGroupWare - hetkel ainuke, millest ehk midagi annab teha....

Kristo jutuga olen ma täiesti nõus. Paljude silmaring on piiratud. Kui mina nüüd 7. klassi lähen, siis üleüldse on üks punt kes ei taha "Linux"-ist kuulda, koos minuga on veel üks klassikaaslane kes selle julge sammu julges teha. Kuigi ta pole vist veel siiani võrku käima saanud on ta vähemalt selle peale lasknud ning oma silmaga ära näinud. Samas ainult tööasjus vanemad õpivad linuxile üle, kuigi tööoskuste juures võiksid nõuda arvutioskuse juures ka head OpenOffice ja Linuxi kasutusoskust.

Üheks põhjuseks, miks linux levinud pole on distrode rohkus. Suur valikuvõimalus on muidugi pluss, kuid nn tavakasutajale jääb see mõistmatuks(miks valida lugematute linuxi distrode vahel, kui on olemas see üks ja ainuõige Windows).
Ta ei tea oma arvuti võimalusi kuigi põhjalikult ning ilmselt ei oska ka oma vajadusi õigesti hinnata. Mistõttu tekib segadus õige distro valikul.
Meile - linuxi kasutajatele on erinevad distrod loomulik ja tervitatav nähtus ja oskame täpselt oma vajadustele õige valida ning seda ka seadistada/optimeerida(gentoo on hea näide).
Kuid ürita nüüd seda selgeks teha inimesele, kes ei tee monitoril ja arvutil(nad kutsuvad seda tavaliselt protsessoriks ) vahet ning satub paanikasse, kui ei leia start menüüd ja IE'd üles.

Siinkohal tuleb mängu eelpool nimetatud laiskus. Inimene ei viitsi ümber õppida, eriti kui sõbrad-tuttavad kasutavad ka windowsi. Veel enam, kui tööl on kasutuses Windows.
Ma tegin oma emale selgeks, kuidas Ubuntus ühenduda SA TÜK'i terminalserverisse. Kogu prtsess on minu arust palju lihtsam ja kasutajasõbralikum kui windowsis ning ta sai sellega suurepäraselt hakkama. Kahjuks kasutab ta seda vaid siis, kui mina olen eelnevalt Ubuntusse buutinud. Iseseisvalt ta ei üritagi Ubuntut kasutada.

Olen üritanud linuxit levitada ka oma sõprade seas. Paljud on väga kangekaelsed - nad ei taha sõna linux kuuldagi vaid soiuvad omaette: "Windows on parim, Windows..." Noorte inimeste silmaring kisub mõneti päris kitsaks.

Enamus inimesi on oma esimese kokkupuute arvutiga saanud mõnes ettevõttes või koolis, kus oli ja on ka praegu valdavalt kasutuses Windows. Eks sealt see paha harjumus tuleb.

Ilmselt on kõige mõtekam linuxiga harjutada lapsi, kes teevad esimesi samme arvuti tundmaõppimiseks. Nõnda ei teki vast hiljem tõrget "non mikisoft" OS'ide kasutamisel või on hoopis vastupidine efekt - Windowsi ei taheta proovidagi.

Lõpetuseks ütlen, et linuxi ebapopulaarsuse põhjusi võib korrata lõpmatuseni. Mina kardan, et Windows ei kao nii pea, isegi kui linux tehakse ülimalt kasutajasõbralikuks.