-ordi- kirjutas:

Tsitaat: webct/blackboard/moodle õppekeskkonnad, mis isegi windowsis viskavad erroreid ette ja linuksis osades testides lihtsalt kategooriliselt keelduvad töötamast. Kaks aastat tagasi oli seal veel standardiks võetud ie6 ja firefox 1.5. Uuemad asjad lihtsalt andsid erroreid ja polnud kunagi kindel kas sisse logides asi töötab või mitte. Webct/blackboard on küll vananenud aga töötavad küll. Kuna need põhinevad javal, siis ei tohiks see platvormist sõltuda. Ise kasutan seda keskkonda sügisest ja ei ole veel ühtegi errorit näinud.

Kui nad on selle korda saanud, siis minu sügav kiitus neile. Paari aasta eest oli nii, et kuigi õppematerjale sai enamasti lugeda ka firefoxis, siis aja peale testide tegemiseks tuli reeglina ie-d kasutada. põhjus: firefox ei näidanud millegipärast osasid küsimusi ning aegajalt jooksis kokku mille vastu aitas ainult brauser kinni-lahti sisselogimine ja osasid küsimusi ikka ei näidanud. Testi aeg oli ainus mis ilusasti edasi asinult jooksis. Antud probleem esines inimestel üsna tihti ning valikuvõimalus oligi ie. Linuxis esinesid samad probleemid, ainult paar astet hullemini.

Tsitaat:

webct/blackboard/moodle õppekeskkonnad, mis isegi windowsis viskavad erroreid ette ja linuksis osades testides lihtsalt kategooriliselt keelduvad töötamast. Kaks aastat tagasi oli seal veel standardiks võetud ie6 ja firefox 1.5. Uuemad asjad lihtsalt andsid erroreid ja polnud kunagi kindel kas sisse logides asi töötab või mitte.

Webct/blackboard on küll vananenud aga töötavad küll.

Kuna need põhinevad javal, siis ei tohiks see platvormist sõltuda.

Ise kasutan seda keskkonda sügisest ja ei ole veel ühtegi errorit näinud.

Teemast käis läbi mõiste tehniline tugi. Asi oleneb loomulikult inimestest kes seda pakuvad.
http://www.youtube.com/watch?v=tG7hYnMyxyY

Aga, üks asi on minu meelest teemas välja toomata ja see on mugavus. Kõik tahavad võimalikult mugavalt läbi ajada, elada, et ei peaks oma pead vaevama ja miskit juurde õppida, kui see talle otsest kasu ei too. Kui inimene on olude sunnil ühe asja koolis või töö juures selgeks saanud ning selleks on MS, siis tegelikult on suht raske talle selgeks teha et väikese ümberõppe käigus võiks hakata kasutama ka Linuxit. Küsitakse kohe süvenemata, aga milleks mulle seda vaja on. Teine asi oleks siis kui koolist peale oleks ilmakodanik kursis nii MS, Linux kui Mac süsteemiga, ehk kui on omandatud kooli lõputunnistus siis on kinnitus et on omandatud ka elementaarsed algteadmised OP süsteemidega ümberkäimisel.

Mina pole tea-mis guru, aga panin kodus ka laste arvutisse Linuxi jooksma. Just selle mõttega et las avardavad silmaringi. Noh, alguses olid näod pikad, aga tegelikult saavad kasutaja tasemel kõigega kenasti hakkama.

Täpsustaksin ühte punkti:

Programm, mille kasutamist mult nõutakse, ei tööta linuksis.

See on suhteliselt suur probleem kõigil tudengitel, kes õpivad Tartu Ülikoolis tehnilistel erialadel(füüsika, keemia, materjaliteadus). Kokku on ainuüksi nende kolme õppekava inimesi mitmesaja ringis ning kuigi nende seas on tehnilises mõttes keskmiselt taibukamaid inimesi ning linuksiteadmised tulevad väga tihti kasuks (väga tihti tuleb eksperiment nullist üles ehitada ning välja mõelda meetodid arvutiga juhtimiseks või mõõtmiseks sest pole olemas lihtsalt antud otstarbeks tehtud programme), ei ole võimalik minna üle puhtalt linuksile.

Ülikool on ostnud Mathcadi litsentsining sunnib praksides ka tudengeid oma töid selles vormistama. Võimalused: istuda pidevalt õhtuti kuskil arvutiklassis, pirada või osta mitmesajakroonine litsents.

Teine superjunn on webct/blackboard/moodle õppekeskkonnad, mis isegi windowsis viskavad erroreid ette ja linuksis osades testides lihtsalt kategooriliselt keelduvad töötamast. Kaks aastat tagasi oli seal veel standardiks võetud ie6 ja firefox 1.5. Uuemad asjad lihtsalt andsid erroreid ja polnud kunagi kindel kas sisse logides asi töötab või mitte.

Kurb on see et ega muutuma ka midagi ei hakka. MS ja muud asutused pakuvad üllikoolile odavaid litsentse, ülikool on õnnelik ja tudengid saavad kogu nussi enda kaela.
Teine

sips kirjutas:

Neid seitset põjhust lugedes, tuleb kuidagi väga tuttav ette?! Et miks ma windowsit ei kasuta. 1. Programm, mida ma kasutan, et tööta Windowsis’is 2. Windows’it installeerides ei töötanud minu arvuti “see”, “see” ja “veel need” seadmed 3. Windowsis ei saa ju käsklusi isegi mitte käsurealt sisestada. 4. Ma tegin “seda” ja juhtus “see”. Linux nii ei tee 5. Ma palusin Linux’i foorumist abi, aga selle peale oldi pahased 6. Mulle lihtsalt ei meeldi Windows 7. Windows’i installeerimise käigus läks kõik täiesti valesti

+1

Neid seitset põjhust lugedes, tuleb kuidagi väga tuttav ette?! Et miks ma windowsit ei kasuta.
1. Programm, mida ma kasutan, et tööta Windowsis’is
2. Windows’it installeerides ei töötanud minu arvuti “see”, “see” ja “veel need” seadmed
3. Windowsis ei saa ju käsklusi isegi mitte käsurealt sisestada.
4. Ma tegin “seda” ja juhtus “see”. Linux nii ei tee
5. Ma palusin Linux’i foorumist abi, aga selle peale oldi pahased
6. Mulle lihtsalt ei meeldi Windows
7. Windows’i installeerimise käigus läks kõik täiesti valesti

Tsitaat:

mängude mängimine, msn, rate, piltide/videode vahtimine

see on jah põhiline mida arvutitega tehakse. asjalikku on väga vähe.

aasias ülipopp http://www.geocities.jp/higuchuu4/index_e.htm

kas eestis üldse keegi teabki ja kasutab?

-ordi- kirjutas:

kessu kirjutas: Inimene ei tea Linuxist ja selle käsureast midagi. Pea kõik inimesed (on erandeid) saavad arvuti õppe wini-ga. Olgu see koolist või tänu töökohale. Nende arusaam arvutist on Windows. Teate peale, et minul Windowsi pole küsitakse: kuidas? Millega su arvuti käib siis. Kusjuures inimesed ei tea jah Linuxist midagi.

TEADMATUS!
Koolides tehtav arvutiõpetus vajab uuenduskuuri.
See ei ole normaalne, et pärast tunnitööd on vaba aeg, mida saab surnuks lüüa (mängude mängimine, msn, rate, piltide/videode vahtimine), sest kool on õppimise koht, kus ei ole aega lulli lüüa.
Inimeste erinev tempo on paratamatu ja teadmatusest tulenev lollus on põhjendatav. Kooli õpilane ei tea, mida võiks arvutitunnis ajaviiteks teha.
Sügavat mõttetööd ei saa teha, sest arvutite vendid undavad. Enda mullis töö tegemine on ka out, sest käepärast ei ole heli tekitavaid seadmeid ja klassikaaslaste mula häirib.
Arvutiõpetaja võiks suunata tunnisisesel vabal ajal distrorallile või anda valikuvõimalust vaba aja effektiivseks veetmiseks.

Ma arvan ise ka et asi on rohkem kõrvade vahel kui tehnikas. Kui ikka inimesel tahtmist on saab ta linuxi selgeks küll.
Põhjustest häirib 3-mas punkt. Kasutan ise windowsi kõrvalt ubuntut ja olen siiamaani kõigega hakkama saanud ilma käsureata.

saturn kirjutas:

olavsu1 kirjutas: Multimeediaga oli sedasi. Seda EAÜ kinnitas, tõmbasid faili, kõrvetasid selle eestist ostetud toorikule, said legaalse koopia. Ära ole nii kindel. Kui ainult alla laed, siis on jah nii, AGA kustkohast sa nii laadida saad??!! Sellised otselaadimis lehed või ftp serverid pannakse sama ruttu kinni kui tehakse lahti. Seega jääb torrent. Ja kui torrentiga alla laed, laed ju ka samal ajal üles. Seega võib sind ikka # taha istuma panna

torrent ikka ja suletud koht. liiklus on ühe suunaline. mujalt tirides on liiklus kahesuunaline, kuid pole mida tirida.

mihhkel kirjutas:

olavsu1 kirjutas: wk kirjutas: Ma arvan, et ideaalis ei peakski arvutikasutaja teadma, millist OSi ta parasjagu kasutab. See pole mõeldav, juba ainuüksi selle pärast, et ühes on nii "\" ja teises süsteemis "/" see tekitab probleeme. Kas Windows failihalduri aadressiväljale kirjutatud "õigetpidi" kaldkriipsu mitte automaagiliselt 30° vastupäeva ei keeranud? Ei ole hetkel kuskil kontrollida, aga mu meelest vähemalt mingis Win'is vähemalt mingi failihaldur seda oskas...

Ma olen jamasid kohanud kus programm ei suuda vajalikke failile leida mujalt kui iseenda kaustast.
Teine rakendus "sambar server" suutis seadistus faile leida vaid kahe kataloogi sügavuselt, kolme kataloogi sügavusel teatas et faili ei ole ja käima ei läinud kuid fail oli olemas.