| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
   |
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
   |
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: bt
Postitaja: backtracker postitatud: 22.10.2007, 07:10
Vaadatud: 7808 Hinnang: 8 Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 |  | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 |  | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 |  | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 |  | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 |  | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 |  | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 |  | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 |  | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 |  | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 |  | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 |  | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Videokaart Linux Mint 22.2 Cinnamon |
smuggle | 05.11.2025, 12:32 |
 | luanti (endine Minetest) |
643 | 12.10.2025, 17:59 |
 | Ubuntu 25.10, koodnimega Questing Quokka |
spott | 09.10.2025, 12:38 |
 | Debian 13 “trixie” |
ottmaaten20 | 30.09.2025, 12:55 |
 | Linux Mint 22.2 Zara väljas |
overflow | 06.09.2025, 23:08 |
 | wubuntu |
643 | 14.06.2025, 15:09 |
 | Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 11:51 |
 | Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 05:48 |
 | Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 07:40 |
 | Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 18:38 |
 | Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 18:37 |
 | Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 12:05 |
 | Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 22:41 |
 | Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 16:35 |
 | buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 18:42 |
|
|
postitatud 28.06.2006, 17:34 - spott |
Taas on lahvatanud uus skandaal GPL litsentsi üle. Nimelt on kerkinud üles küsimus - kas distribuutorid peavad tagama ka selle tarkvara lähtekoodid, mida nad oma distributsioonis kasutavad, kuid millesse nad mingeid muudatusi sisse pole viinud. Näiteks süüdistatakse ka Warren Woodfordi, MEPIS-e asutajat, et tema distributsioon rikub GPL litsentsi tingimusi. Nimelt ei jaga MEPIS hetkel välja mitte kõigi pakettide lähtekoode vaid ainult nende, millesse nad mingid muudatused sisse on viinud. Teiste pakettide puhul on aga eeldatud, et neid saab kas siis otse Debiani või nüüd Ubuntu serveritest. GPL litsentsi haldajad aga selle lahendusega nõus pole. Nemad on seisukohal, et selline lahendus seab ohtu väikese distributsiooni kasutajad juhul, kui pea distributsioon näiteks oma lähtekoode muudab või neid uuendab. Kasutajatel peab ikka olema võimalus kasutada just selles versioonis kasutatavat koodi. Lisaks paneb GPL tingimuseks, et lähtekoodi tuleb levitada kolme aasta jooksul. Kuid ei täpsusta, mis kujul. See aga tähendab, et enamus väikeseid distributsioone rikuvad praegu GPL-i tingimusi, sest vähesed levitavad ka kogu distributsioonis kasutusel oleva tarkvara lähtekoodi. Lähemalt antud vaidlusest võite lugeda NewsForge vahendusel.
Ühtlasi võib öelda, et seoses antud vahejuhtumiga on nüüd paljud distributsioonid alustanud lähtekoodi repositooriumide loomisele. Kas see on aga mõttekas iga pisikese distributsiooni puhul, see on küsitav.
|
|
|
|
|
|
postitatud 27.06.2006, 19:25 - spott |
Kindlasti teab enamus Pingviini Webi ja Linuxi kasutajatest, et Debian on üks maailma suurimaid Linuxi distributsioone. Ja seda just tänu oma suurele arvule temast sõltuvatele distributsioonile. Ubuntu ja Knoppix on vast ühed kõige tuntumad. Kuigi Debian pole veel suutnud ametlikult suurel hulgal äriringkondadesse tungida nagu seda on Red Hat, SUSE ja Mandriva (kõik RPM baasiga distributsioonid) on tal siiski väga suur kasutajaskond. Seda nii firmades kui ka kodukasutusel. Keda huvitab aga enam vähem täielik nimekiri Debianil baseeruvatest distributsioonidest ja LiveCD-dest, siis selle nimekirja võite leida DebianHelp lehelt. Muidugi pole see nimekiri täielik ja palju väga pisikesi distributsioone ja LiveCD-sid on puudu. Sest Debian on andnud just selle kõige parema võimaluse omale parimate võimalustega distributsiooni loomiseks ja miks ka mitte oma toodete tutvustamiseks LiveCD abil.
|
|
|
|
|
|
postitatud 27.06.2006, 19:09 - spott |
Kindlasti on paljud Windowsi kasutajad juhtunud kokku mõne Microsofti vihkajaga. Mõne võhikuga, kes ikka istub kusagil keldris mõne mõttetu süsteemi (Linux näiteks) taga ja loobib Microsofti poriga. Süüdistades teda alusetult. Microsoft võib küll olla maailma tuntumaid brände, kuid see ei tähenda veel, et kõik teda armastaksid. Nüüd on ilmunud spetsiaalne juhend, kuidas tulla toime selliste kitsarinnaliste inimestega. Kuidas vastata nende põhi küsimustele ja muuta nende meelsust. Et ka nemad hakkaksid Microsofti tooteid ostma või loobuksid oma "standardite" kehtestamisest*
Ehk siis ilmunud on huvitav artikkel, kuidas tulla toime Microsofti vihkajatega. Tegu on igati huvitava lugemisega, mis tasuks igal ühel läbi lugeda, kes peab kokku puutuma Windowsi kasutajatega, kelle meelest on avatud lähtekood üks iganesti paha asi. Ehk - tunne oma vastast. Lugemise enda leiate aga www.mcpmag.com lehelt.
Muideks - tegu pole siiski minu teada ametliku Microsofti tekstiga vaid hoopis tema partneri valmis kirjutatud asjaga. Seega kohe pole mõttet Microsofti süüdistama tormata.
*Käesolev jutt on näitlik ja välja mõeldud antud artikkli ilustamiseks
|
|
|
|
|
|
postitatud 27.06.2006, 18:03 - spott |
Google pürib järgmistele turgudele. Nüüd kavatsetakse nagu näha PayPal-ile tuul saba alla teha ja ka see turg hõivata. Nimelt on käiku lastud esimene test versioon GPayst, mis on nagu PayPalgi mõeldud online raha ülekanneteks. Täpsemat infot uue süsteemi toimimise kohta võite lugeda aga Slashdoti lehelt. Täpsemat infot Google veel pole avaldanud uue teenuse kohta, sest arvavad, et selle toimimise põhimõtted võivad veel muutuda arendamise jooksul.
|
|
|
|
|
|
postitatud 27.06.2006, 17:53 - spott |
Välja on lastud uus Solaris 10 6/06, mis on mõnes mõttes revolutsiooniline samm edasi Solarisele. Nimelt on võetud kasutusele uus failisüsteem ZFS, lisaks sellele veel mitmed muud uuendused. Nagu näiteks parem PCI Expressi toetus x86 süsteemidel, Xorg 6.9 ja palju muud. Ja nagu teada - kõik see on vabalt alla laetav ja kasutatav. Ka Solarise lähtekood on saadaval. Lähemalt aga võite lugeda SUN-i enda kodulehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 27.06.2006, 17:12 - spott |
Microsoft on katsetamiseks avalikuks teinud oma uue MS Office versiooni. Mis teeb selle Office aga eriliseks - kasutajad ei pea oma praegust versiooni arvutist eemaldama, nad ei pea seda isegi üldse oma arvutisse paigaldama. Kogu Office kasutamine toimub läbi brauseri (ehk siis Microsofti puhul ainukese võimalusena Internet Explorer). Kas tegu on täiesmahus kasutamist võimaldava Officiga - ei oska hetkel öelda. Kuid paistab, et Microsoft võtab tõsiselt oma plaani luua tulevikuks süsteemid, mis jooksevad kusagil keskuses. Ehk me jõuame tagasi terminalide juurde. Open Source tarkvara kasutajatele tähendab see aga ühte - kõigepealt Open Officele või muule tarkvarale samad võimalused luua. Ja teiseks - tagada vastav brauseri tugi teistes brauserites. Sellega muutub lihtsalt võimalikuks MS Office kasutamine paljudes Linuxi arvutites. Ehk operatsioonisüsteemid ei seo enam nii palju tarkvaraga.
Aga noh - see võibolla vaid siinkirjutaja unistus...
Igatahes aga lähemalt uuest Microsoft Office veebi versioonist võite lugeda OSNewsi vahendusel.
|
|
|
|
|
|
postitatud 26.06.2006, 21:33 - jrepan |
Uued Ati draiverid Linuxile on väljas. Versiooniks on neil 8.26.18. Enam pole toetatud XFree86 4.1 ja 4.2. Lisatud pole TV-out toetus X1000 seeria kaartidele ja pole parandatud viga, et Radeon 9000/9100/9200/9250 kaartidega ei saa 3D programme kävitada. Lähemalt võite lugeda Phoronixi lehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 26.06.2006, 19:53 - spott |
Jaapanis viidi läbi huvitav küsitlus erinevate inseneride seas (peamiselt arvatavasti siiski tarkvara insenerid). Nimelt uuriti, kui paljud neist kasutavad Linuxit ja kui paljud neist koliksid Linuxile üle, kui neil selleks võimalus oleks. Ühtlasi uuriti ka, mis on peamised põhjused, miks pole kolitud Linuxile. Tulemused olid mõneti üllatavad. Selgus, et rohkem kui 30% inseneridest sooviks kolida Linuxile, kuid nad arvavad, et neil pole selleks võimalust. Samuti vaadates toodud põhjendusi võib näha, et paljudel aladel on puuduseks hoopis avatud lähtekoodiga tarkvara arendajate liiga nõrk lobitöö. Või siis vastupidi - ühe M tähega firma liiga suur lobitöö. Lähemalt aga küsitlusest võite lugeda What Japan Thinks lehelt või siis juba koos kommentaaridega Linux-Watch lehelt.
|
|
|
|
|
|
postitatud 26.06.2006, 18:52 - spott |
Nagu teada andis Taiwan hiljuti teada, et edaspidi tuleb valitsusasutustesse muretseda arvuteid, millel saab korralikult kasutada ka Linuxit. Seda selleks, et ostetud riistvara ei seoks neid Microsoftiga. Arvutite testimisega tegeleb aga eraldi asutus The Central Trust of China, mis peab kindlaks tegema erinevate tootjate arvutite Linuxi sobivuse. Juhul, kui tootja arvuti läbib ilusti antud testid, siis talle antakse välja vastav sertifikaat. Praeguse hetkeni on Linuxi sertifikaadi saanud 33 erinevat PC-d, erinevatelt tootjatelt Acer, Asustek, Lenovo ja Hewlett-Packard. Seega võetakse ikka Linuxi tuge tõsiselt ja loodetavasti paneb see ka teisi valitsusi selliste sammude peale mõtlema. See omakorda tagab Linuxile parema riistvara toe tootjate poolelt - sest neil endil on seda vaja. Ja tagajärjeks on taas parem Linux suurema komuuniga.
Lähemalt võite aga lugeda LWN.net vahendusel.
|
|
|
|
|
|
postitatud 26.06.2006, 17:01 - spott |
Kas Gentoo projekt on probleemides? Vähemalt sellise küsimuse on esitanud mitmed kasutajad ja arendajad. Põhjus nimelt selles, et järjest lahkub arendajaid Gentoo meeskonnast. Kas projekt elab üle ühte oma eluetappi või milles asi?
Näiteks otsustas eelmine nädal lahkuda projektist Jochen Maes, kes kaua aega Gentoo arendamise juures olnud. Tema põhjendused leiate tema blogist. Lisaks lahkus ka Joshua Jackson, kelle põhjuseid võib lugeda siit. Kas tegu on lihtsalt kokkusattumisega ja ajutise nähtusega - sellele ei oska kindlasti praegu keegi vastata. Kuid eks aeg näitab edasi. Kindlasti ei tähenda see aga Gentoo projekti sulgemisohtu - arendajaid on veel ja kindlasti mõjub väike vere vahetus ka nendele hästi. Igatahes püütakse aga püütakse vastust leida ja kutsutakse näiteks Gentoo arendajaid DistroWatchi foorumis asju selgitama.
Lähemalt võite veel lugeda DistroWatchi lehelt.
|
|
|
|
|