| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: MS miljoneid maksev turvasüsteem kasutu
Postitaja: zeratul
postitatud: 19.06.2007, 15:34
Vaadatud: 1111
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 1
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 29.06.2006, 20:17 - spott |
Free Software Foundation on kuulutanud eriti oluliseks projektiks vabavaralise flash playeri välja töötamisele. Selleks on Gnash. Kui veel mõni aeg tagasi oli projekt üsna algus järgus, siis nüüd on kõvasti edasi arendatud. Praegune versioon Gnash 0.7.1 toetab juba tunduvalt rohkem distributsioone ja ka erinevaid BSD versioone. Lisaks sellele on olemas ka 64bitiste Linuxite toetus. Kuna areng on olnud märgatav, siis võttis asja uuesti vaatluse alla NewsForge, et testida, mis tavakasutaja jaoks muutunud on. Gnashi testiti paljude erinevate flash lahendustega. Jõuti järeldusele, et praegune lahendus töötab ilusti flashidega, mis on loodud Macromedia Flash 6 ja vanematega. Uuematega aga tekib siiski probleeme. Versioon 7 omad avanevad veel vahest, kuid 8-ga pole hetkel Gnashiga küll midagi teha. Keda vabavaraline flashi lahenduse areng lähemalt huvitab, võib lugeda ülevaadet NewsForge lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.06.2006, 18:52 - spott |
Linux on muutunud kõvasti aastate jooksul. Enam pole Linux ülinohikute mängukann, kellel nädalavahetustel muud pole teha, kui Kernelit kompileerida. Pigem on Linux muutunud paljudele igapäevaseks operatsioonisüsteemiks, mis oma võimalustelt ei jää konkurentidele millegi poolest alla. Kuid sellegi poolest on osadel kindlasti üleval küsimus - kas luua oma distributsioon või kasutada juba olemasolevaid. Mõlemal versioonil on omad plussid ja miinused.
Oma distributsiooni loomise suurim pluss on kindlasti võimalus valida, mis tarkvara peale panna. Lisaks sellele saate vastavalt oma arvutile seadistada Kernelit. Näiteks eemaldada mittevajalikud moodulid. Kindlasti on see väga hea ja õigustatud lahendus, kui sarnaseid arvuteid on palju. Lisaks on see süsteemi administraatoritele tööd lihtsustav omadus. Juhtub midagi ühe arvutiga - paigaldame uuesti - kõik läheb kohe peale, mis tahetakse ja mis on vajalik. Töö mittevajaliku eemaldamiseks jääb ära.
Vastu on aga kindlasti võimalus, et olete näiteks loonud oma väikse distributsiooni. Ja nüüd soovite sellele paigaldada k3b - te peate alla laadima veel eraldi sadu megasid erinevaid Qt teeke. Sama kehtib ka muude programmide kohta.
Juhul, kui Teil ikka on jäänud huvi küsimuse vastu, kas luua oma distributsioon või mitte, siis võite lähemalt veel selle kohta lugeda www.apcstart.com lehelt, kust leiate ka lingid erinevatele juhenditele, kuidas luua oma distributsiooni.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.06.2006, 21:02 - spott |
Järjest rohkem kerkib paljudel Linuxi kasutajatel küsimus - kas ikka desktop klassi distributsioonid liiguvad õiges suunas? Järjest rohkem ja rohkem arendatakse erinevaid graafilisi vidinaid, mille kasutegur on aga küsitav. Pigem üritatakse olla ikka enam ja enam OS X ja Windows Vista moodi. Samas sellega arendatakse tohutuid ressursinõudlike süsteeme nagu Aero Glass, XGL/Compiz jne. Kuid need töötavad korralikult ainult uuemate videokartide ja nende tootjate suletud lähtekoodiga draiveritega. Samas - esitame nüüd küsimuse - mida head see XGL meile annab? On ilus - nu maitse asi. Kuid on tal ka praktiline väärtus - vaevalt. Kas see parandab mängude kiirust - ei. Töölaudade peamiseks eesmärgiks peab olema ikka funktsionaalsus, koos mõõõduka iluga. Uued tehnoloogiad aga seavad tähtsamale kohale välimuse. Lähemalt sellest suunast ja arvamustest võite lugeda the Jem Report lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.06.2006, 19:56 - spott |
Nagu teada ähvardab Microsofti 2 miljoni euro suurune trahv päevas, kui ta ei anna piisavalt informatsiooni, mis võimaldaks kõigil luua sama head tarkvara Microsoft Windowsile nagu seda MS ise loob. Praegu on see paljudel tootjatel raskendatud, kuna Microsoft lihtsalt ei anna piisavalt infot ja püüab igale poole oma tooteid suruda. Nüüd on aga asjad nii kaugele jõudnud, et Euroopa Komisjon on valmis trahvi kasutusele võtma. Sellele vastuseks hakkas esmaspäeval taas kiiruga Microsoft andmeid tilgutama ja kinnitas, et ta töötab pale higis, et täita EU nõudmisi. EU teatas aga, et aeg on otsa lõppenud. Järgmised istungid toimuvad nüüd 30 juunil (juba sellel reedel) ja siis 18 juulil. Kui nendel taas kokkuleppele ei jõuta tuleb Microsoftil hakata oma kukurt kergendama.
Lähemalt konflikti ajaloost. 2004 aastal leidis EU, et Microsoft on omandanud domineeriva rolli desktop arvutite turul ja muutub ohtlikuks vabale konkurentsile. Siis esitati nõudmine, et Microsoft peab eemaldama Media Playeri Windowsist. Lisaks sellele esitati nõudmine, et Microsoft peab andma piisavalt infot teistele tarkvara tootjatele, et viimased saaksid luua korrralikult toimivaid rakendusi Windowsi platvormile. Ja sellest ajast on üks pidev vaidlus alanud. Vahepeal lubati isegi Windowsi lähtekood avaldada. EU seisukoht oli aga, et lähtekoodi avaldamisest pole kasu. See oleks seotud liiga suurte piirangutega ja arendajatel oleks sellest ikka vähe abi. Tooks hoopis lisa tööd juurde selle info läbi uurimine ja katsetamine. Lisaks sellele on Microsoft avaldanud kümmneid tuhandeid lehekülgi erinevaid "abistavaid" tekste. EU seisukoht oli, et neeed abitekstid on lihtsalt erinevate manualide kokku pandud kogum, mis pole ikka veel piisav. Sest nii nagu kogu Microsofti help failide süsteem on - nad ei paku tegelikult mingit infot vaid lõpuks sooovitavad ikka ühendust võtta Microsoftiga.
Nii siis ongi Microsoft vaevelnud EU nõuete käes ja pidevalt lubanud, et need nõuded täidetakse. Kuid mida pole - tulemused. Äkki on vaja tulemuste ilmumiseks ikka natuke reaalset karistust ka kanda?
Lähemalt võite veel lugeda BBC vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.06.2006, 19:12 - spott |
KIndlasti mäletavad mitmed alles hiljuti ilmunud uudist, et Taani hakkab toetama avatud standardeid (uudis ise siin), kuid nüüd on ilmunud uued huvitavad asjaolud. Nimelt selgus, et kohe peale Taani vastavat avaldust käis Taani peaminister isiklikult Bill Catesi juures Redmondis. Antud külaskäik tekitas Taanis loomulikult hulgaliselt küsimusi. Seda nii rahva, kui ka parlamendi seas. Kas Taanil on sõlmitud mingid salakokkulepped Microsoftiga, mille puhul siis peaminister kutsuti aru andma? Endise idabloki riigid (eesti ei kuulu siis hulka - meil käis asi lihtsamalt - me olimegi Moskva käsu all) peaksid mäletama, kuidas nende võimuesindajad kunagi "vaibal" käisid. Ametlikult sõbralikud külastusvisiidid aga tegelikult jagati neile Moskvast käske, kuidas maailma jagada ja mis seadusi vastu võtta.
Kas tõesti on samad suhted Taanil Microsoftiga? Loodame, et mitte. Igatahes pole hetkel tulnud ka ühtegi ärevat teadet, et Taani plaaniks oma kavast loobuda. Või pole seda lihtsalt avaldatud?
Igatahes võite lähemalt veel lugeda Groklawi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.06.2006, 18:34 - spott |
Taas on lahvatanud uus skandaal GPL litsentsi üle. Nimelt on kerkinud üles küsimus - kas distribuutorid peavad tagama ka selle tarkvara lähtekoodid, mida nad oma distributsioonis kasutavad, kuid millesse nad mingeid muudatusi sisse pole viinud. Näiteks süüdistatakse ka Warren Woodfordi, MEPIS-e asutajat, et tema distributsioon rikub GPL litsentsi tingimusi. Nimelt ei jaga MEPIS hetkel välja mitte kõigi pakettide lähtekoode vaid ainult nende, millesse nad mingid muudatused sisse on viinud. Teiste pakettide puhul on aga eeldatud, et neid saab kas siis otse Debiani või nüüd Ubuntu serveritest. GPL litsentsi haldajad aga selle lahendusega nõus pole. Nemad on seisukohal, et selline lahendus seab ohtu väikese distributsiooni kasutajad juhul, kui pea distributsioon näiteks oma lähtekoode muudab või neid uuendab. Kasutajatel peab ikka olema võimalus kasutada just selles versioonis kasutatavat koodi. Lisaks paneb GPL tingimuseks, et lähtekoodi tuleb levitada kolme aasta jooksul. Kuid ei täpsusta, mis kujul. See aga tähendab, et enamus väikeseid distributsioone rikuvad praegu GPL-i tingimusi, sest vähesed levitavad ka kogu distributsioonis kasutusel oleva tarkvara lähtekoodi. Lähemalt antud vaidlusest võite lugeda NewsForge vahendusel.
Ühtlasi võib öelda, et seoses antud vahejuhtumiga on nüüd paljud distributsioonid alustanud lähtekoodi repositooriumide loomisele. Kas see on aga mõttekas iga pisikese distributsiooni puhul, see on küsitav.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.06.2006, 20:25 - spott |
Kindlasti teab enamus Pingviini Webi ja Linuxi kasutajatest, et Debian on üks maailma suurimaid Linuxi distributsioone. Ja seda just tänu oma suurele arvule temast sõltuvatele distributsioonile. Ubuntu ja Knoppix on vast ühed kõige tuntumad. Kuigi Debian pole veel suutnud ametlikult suurel hulgal äriringkondadesse tungida nagu seda on Red Hat, SUSE ja Mandriva (kõik RPM baasiga distributsioonid) on tal siiski väga suur kasutajaskond. Seda nii firmades kui ka kodukasutusel. Keda huvitab aga enam vähem täielik nimekiri Debianil baseeruvatest distributsioonidest ja LiveCD-dest, siis selle nimekirja võite leida DebianHelp lehelt. Muidugi pole see nimekiri täielik ja palju väga pisikesi distributsioone ja LiveCD-sid on puudu. Sest Debian on andnud just selle kõige parema võimaluse omale parimate võimalustega distributsiooni loomiseks ja miks ka mitte oma toodete tutvustamiseks LiveCD abil.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.06.2006, 20:09 - spott |
Kindlasti on paljud Windowsi kasutajad juhtunud kokku mõne Microsofti vihkajaga. Mõne võhikuga, kes ikka istub kusagil keldris mõne mõttetu süsteemi (Linux näiteks) taga ja loobib Microsofti poriga. Süüdistades teda alusetult. Microsoft võib küll olla maailma tuntumaid brände, kuid see ei tähenda veel, et kõik teda armastaksid. Nüüd on ilmunud spetsiaalne juhend, kuidas tulla toime selliste kitsarinnaliste inimestega. Kuidas vastata nende põhi küsimustele ja muuta nende meelsust. Et ka nemad hakkaksid Microsofti tooteid ostma või loobuksid oma "standardite" kehtestamisest*
Ehk siis ilmunud on huvitav artikkel, kuidas tulla toime Microsofti vihkajatega. Tegu on igati huvitava lugemisega, mis tasuks igal ühel läbi lugeda, kes peab kokku puutuma Windowsi kasutajatega, kelle meelest on avatud lähtekood üks iganesti paha asi. Ehk - tunne oma vastast. Lugemise enda leiate aga www.mcpmag.com lehelt.
Muideks - tegu pole siiski minu teada ametliku Microsofti tekstiga vaid hoopis tema partneri valmis kirjutatud asjaga. Seega kohe pole mõttet Microsofti süüdistama tormata.
*Käesolev jutt on näitlik ja välja mõeldud antud artikkli ilustamiseks
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.06.2006, 19:03 - spott |
Google pürib järgmistele turgudele. Nüüd kavatsetakse nagu näha PayPal-ile tuul saba alla teha ja ka see turg hõivata. Nimelt on käiku lastud esimene test versioon GPayst, mis on nagu PayPalgi mõeldud online raha ülekanneteks. Täpsemat infot uue süsteemi toimimise kohta võite lugeda aga Slashdoti lehelt. Täpsemat infot Google veel pole avaldanud uue teenuse kohta, sest arvavad, et selle toimimise põhimõtted võivad veel muutuda arendamise jooksul.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.06.2006, 18:53 - spott |
Välja on lastud uus Solaris 10 6/06, mis on mõnes mõttes revolutsiooniline samm edasi Solarisele. Nimelt on võetud kasutusele uus failisüsteem ZFS, lisaks sellele veel mitmed muud uuendused. Nagu näiteks parem PCI Expressi toetus x86 süsteemidel, Xorg 6.9 ja palju muud. Ja nagu teada - kõik see on vabalt alla laetav ja kasutatav. Ka Solarise lähtekood on saadaval. Lähemalt aga võite lugeda SUN-i enda kodulehelt.
|
|
|
|
|
