| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
43% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
18% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 33 ] |
|
37% |
|
| Hääli kokku : 87 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: 20jan
Postitaja: hard_i
postitatud: 20.01.2008, 15:33
Vaadatud: 1116
Hinnang: 3
Kommentaare: 1
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | kali linux ja zenmap. | Algaja küsib | 27.04.2021, 10:53 |  | Kuidas installida id-tarkvara Linux Mint 20-le? | Algaja küsib | 23.03.2021, 21:44 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 19.03.2021, 13:26 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 03.03.2021, 08:56 | | Khmer Unicode 1.2 | Algaja küsib | 27.10.2020, 12:19 | | HDMI kaardi draiverid | Riistvara | 19.10.2020, 04:03 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 01.07.2020, 08:38 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 21.05.2020, 13:23 | | Arch Linux-i Eesti keyboard'il ei tööta ctr+alt nupud | Algaja küsib | 05.05.2020, 00:37 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:20 | | debian-10.3.0-amd64 + ID kaart | Algaja küsib | 07.04.2020, 14:13 | | Creative Sound Blaster X-Fi Surround 5.1 Pro USB + Linux Mint 19 Tara 64Bit | Riistvara | 19.01.2020, 21:13 | | Mis jama selle id kaardiga siis tegelikult on? | Varia | 29.11.2019, 19:46 | | Estobuntu 12.08 ja wifi | Algaja küsib | 09.10.2019, 18:09 | | Mac'i välimus Linuxile | Distributsioonid | 22.05.2019, 20:28 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Stallman astus tagasi |
643 | 29.04.2021, 13:02 |
|
| futex2 ja wine |
643 | 28.04.2021, 19:41 |
|
| sega mängud |
643 | 28.04.2021, 12:00 |
|
| Ubuntu 21.04 (Hirsute Hippo) väljas |
643 | 27.04.2021, 13:06 |
|
| udev ei rakenda buutimisel reeglit USB-serial adapterile |
DaStoned | 23.04.2021, 17:39 |
|
| C64 on tagasi - arendamine linuxi peal |
643 | 21.04.2021, 13:37 |
|
| Skikk - soodsam linuxi laptop |
643 | 20.04.2021, 11:43 |
|
| GNOME - Kernel - turva |
643 | 15.04.2021, 11:20 |
|
| ID tarkvara |
643 | 08.04.2021, 14:19 |
|
| retro-terminal |
643 | 07.04.2021, 14:26 |
|
| Ubuntu kleepekad |
643 | 06.04.2021, 15:21 |
|
| Uue põlvkonna suhtlus |
643 | 31.03.2021, 22:24 |
|
| Apache2 access_log tühi |
akbgf | 31.03.2021, 10:04 |
|
| lihtne skript |
643 | 30.03.2021, 20:26 |
|
| emotet - linuxiga ei |
643 | 24.03.2021, 17:04 |
|
|
 postitatud 11.07.2006, 19:16 - spott |
HP plaanib uue välja tuleva Novell SUSE Linux Enterprise Desktop (SLED) 10-e sertifitseerida mitmel oma PC-l ja läptopil. Esialgu mingeid plaane pole klientidele äriklassi arvuteid veel SLED-iga pakkuda, kuid sertifitseerimine ise on juba suur samm edasi. Sellega testib HP läptopidel uue SUSE ära ja kasutajad võivad teada, et ostes vastavalt sertifitseeritud läptopi, töötab Linux sellel korralikult ja ilma probleemideta. Ühtlasi loodavad mitmed HP distribuutorid siiski uue SLED-iga arvuteid müüma hakata ja näevad sellele suurt turgu. Novell plaanib uue SLED 10-e välja lasta järgmine kuu. Ta erineb mõneti OpenSusest, kuid põhi on kõik sama. See tähendab, et HP poolt testitud läptopid töötavad ilusti ka arvatavasti OpenSusega. Lähemat infot võite leida veel InformationWeeki vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 11.07.2006, 11:14 - zenoni |
Täna 11 juulil (viide) on kätte jõudnud see päev, millal lõppeb igasugune ametlik Microsofti poolne tugi Windows 98/ME platvormi toetuseks. Vaatamata asjaolule, et maailmas on hinnanguliselt kuni 70 miljonit Windows 98/ME kasutajat ehk kuni 70 miljonit vanemat Win 98/ME-le sobivat arvutit, ei ole see Micro$oftile argumendiks, et jätkata platvormi edasist toetamist. kasutajatel soovitatakse teha kallis riistvara ja tarkvara uuendus.
Kui keegi vanemate arvutite omanikest veel kasutab Windows 98-t, siis soovitan paigaldada Unnofficial Windows 98 Second Edition Service Pack'i
Soovitavam on siiski kolida üle Linuxile. Vanematele arvutitele on saadaval mitmeid sobivaid distributsioone STX Linux; Damn Small Linux; Puppy Linux; KateOS
|
|
|
|
|
|
| postitatud 11.07.2006, 06:30 - spott |
Nagu teada on lõpuks Microsoft hakanud arendama oma ODF-i pluginat. Ja nagu Microsoftile kombeks - kui ise ei oska, siis kasutame teiste oma. Iseenesest pole ju asjas midagi halba - see Open Source maailma põhimõte ongi, milleks leiutada jalgratast, kui keegi juba sarnase asja teinud. Lihtsalt Microsoft on teada tuntud Open Source "toetaja". Milles aga probleeme võib tekkida. Nimelt võttis Microsoft kasutusele OpenDocument Fellowship'si programmi, mis konverteerib ODF-i HTML-i ja on kirjutatud J. David Eisenbergi poolt. Programm on litsenseeritud LGPL ja Apache 2.0 litsentside all. Kuid Microsoft plaanib oma plugina välja lasta BSD litsentsi all. Kuidas ta nüüd mõtleb oma pluginat BSD litsentsi alla saada, kui seal juba teise litsentsiga kaitstud koodiosa sees. LGPL-i ei tohi kindlasti BSD-ks teha. Kuidas Apache 2.0 litsentsiga on - ei oska öelda.
Lähemalt võite veel lugeda GrokLawi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 10.07.2006, 21:10 - spott |
Xfce arendus meeskond on välja lasknud teise beeta väljalaske oma uuest varsti valmivast Xfce 4.4-st. Selle väljalaske kõige suuremateks uuendusteks on kindlasti Mousepad ja Thunar. Lisaks on kaasas ka uus Xfce arhiivihaldur Xarchiver. Otse loomulikult on parandatud erinevaid vigasid, mis eelmisest beetast leiti ja mõningaid põhikomponente on uuendatud. Lähema info saamiseks võite lugeda ametliku muudatuste teadet, kus kirjas kõik sellesse versiooni sisse viidud muudatused ja uuendused. Lisaks võite veel lähemalt lugeda OSNewsi vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 10.07.2006, 19:47 - spott |
Välja on lastud uus GPartedi LiveCD, mis nüüdseks kannab numbrit 0.2.5-3. Lisatud on mitmeid vahendeid, mida kasutajad on palunud. Näiteks on lisatud Partimage, GRUB, rsync, fdisk, cfdisk ja sfdisk. Lisaks sellele on lisatud mõningad lingid, et oleks võimalik LiveCD ja LiveUSB sessiooni ajal lugeda LarryT dokumentatsioone. Lisaks on uuendatud kasutatavat tarkvara ja ka Kernel, mis nüüd on 2.6.17.4. Lisaks sellele on kogu failisüsteem viidud üle SquashFS-i. Tänu sellele võideti juurde lisa 5MB, millele mahutati kasutajate soovitud tarkvara. Lähemat informatsiooni saate väljatuleku teatest või siis DistroWatchi lehelt, kust leiate ka otselingi uue GParted LiveCD alla laadimiseks. Tegu on siis peamiselt partitsioonide haldamiseks mõeldud LiveCD-ga.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 10.07.2006, 19:30 - spott |
Lõpuks on välja lastud uus GnuCash 2.0.0. Tegu on esimese GnuCashi versiooniga, mis kasutab GTK2-te. Tegu on siis peamiselt eraisikutele ja väikefirmadele mõeldud raamatupidamise programmiga. Arendajad on selles uues versioonis kõvasti vaeva näinud Gnome Human Interface Guidelinesiga (HIG) integreerimisel ja see on neil siiski õnnestunud. Lähemalt võite uue GnuCashi kohta lugeda LWN.net lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 09.07.2006, 20:08 - spott |
Kuigi ametlik uue Firefox 2.0 beeta väljalaske kuupäev on 11. juuli on juba praegu võimalik kasutajatel uus beeta alla laadida. Nimelt on beeta juba praegu Mozilla serverites saadaval. Uue Fierfoxi Linuxi versiooni beeta võite alla laadida siit lingilt. Kuid hoiatame, et tegu on alles beeta staadiumis oleva tarkavaraga. Seega uuendage oma Firefox ainult juhul, kui te täpselt teate, mida teete. Samas, kellel teadmisi piisavalt ja oskusi ka, siis igasugune abi ja testimine on teretulnud. Eriti aga oma avastustest teada andmine. Sest just nii arendatakse välja järgmise põlvkonna brauser. Ühtlasi tasub uut Firefoxi nüüd testida nendel, kes tahavad näha, miliseid uusi võiamlusi uuendatud brauser kaasa toob. Nimelt on beeta staadiumis nüüdseks valik erinevatest uutest võimalustest tehtud ja need nüüd sisse jäävad. uusi enam plaanis lisada pole. Ainult juba olemasolevate võimaluste lihvimine.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 09.07.2006, 20:01 - spott |
Linuxi maailma häkkerite üheks lemmik pihuarvuti seeriaks peetakse Sharpi Zauruse seeriat. Põhjus sellleks on ülimalt lihtne. Nendes pihuarvutites on operatsioonisüsteemiks Linux. Ja kogu operatsioonisüsteem on loomulikult Open Source. Nüüd on välja lastud uus versioon kasutatavast operatsioonisüsteemist OpenZaurus. OpenZaurus 3.5.4.1 baseerub Linuxi 2.6.16 Kernelil ja võimaldab juba praegu paigaldada umbes 13,000 erinevat tarkvara paketti. Hetkel on toetatud täielikult üheksa erinevat Zauruse mudelit, kuid ka teistele on võimalik uut OpenZaurust paigaldada. Lähemat infot saate LinuxDevices lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 09.07.2006, 19:53 - spott |
Kindlasti on paljudel tekkinud küsimus, miks ikka on Mozilla Firefox nii populaarne. Mõned püüavad sellele küsimusele vastata, enamus aga lihtsalt tõdevad fakti, et nii see lihtsalt on. Antud küsimusele on üritanud nüüd ka vastust leida OSWeekly ajakirjanik Matt Hartley. Tema arvates on põhjuseid mitmeid. Esmalt kindlasti see, et Firefox on hea alternatiiv Internet Explorerile. Järgmine põhjus on Firefoxi töökindlus ja usaldatavus. Erinevad Spywared ohustavad Firefoxi tunduvalt vähem, kui Internet Explorerit. Lisaks teeb Firefoxi edukamaks tema võimalus kasutada erinevate kasutajate loodud liideseid. Vahet pole, kas nad on Open Source või mitte. Näiteks Netscape üks probleem ongi selles, et teiste osapoolte loodud liideseid kasutada ei saa. Firefox on aga sellele uksed avanud.
Ka on Firefoxile suureks plussiks tema töö erinevatel platvormidel. Ta töötab ilusti nii Linuxis, BSD-s, Mac OS X-s, kui ka Windowsis. Tänu sellele on näiteks veebimeistritel kasulik luua erinevad veebilehed Firefoxiga töötavaks, sest siis on kindel, et neid on võimalik vaadata pea erinevate enamkasutatavate operatsioonisüsteemidega.
Kuid see pole veel kõik. Mozilla Sihtasutus on saavutanud olulise võidu, tänu millele näiteks Dell lisab oma arvutitele kohe ka Firefoxi. Kasutaja saab teha ise valiku, millist brauserit ta eelistab vaikimisi brauserina. Kuid vähemalt on kohe alguses Firefox kaasas.
Lähemalt erinevatest Firefoxi edu põhjustest võite lugeda OSWeekly vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 09.07.2006, 07:23 - zenoni |
Phoronix LCH on välja lasknud testitud loetelu Linuxiga ühilduvast riistvarast. Phoronix LCH toimib kommuuni baasil, mille eesmärk on luua ülevaade Linuxiga töötavast riistvarast. Loetelu hõlmab üksikkomponente, kui ka erinevaid sülearvuteid, mille töötamist on teistitud Linuxiga. Ülevaate leiab Phoronix veebilehelt, uudis ise on pärit Linuxtoday.com portaalist.
|
|
|
|
|
