sander85 kirjutas: |
ja linuxigurud teadsid sündimisest saati, kuidas midagi tarka terminaliaknasse kirjutada?
kõik tuleb kogemustega ja ajapikku..
ntx käskude kirjutamise asemel tekstifaili võid osad muutumatud lisada kohe kommentaariga oma kasutaja kodukausta (home/kasutaja) faili .bashrc
seda siis stiilis:
alias haagi_cd="sudo mount ...."
järgmine kord avad sa lihtsalt terminali ja annad käsu haagi_cd
tuleb lihtsalt vähem karta uusi asju ja olla natuke positiivsema suhtumisega.. kui lennata peale pessimistliku mõttega, et ma nii kui nii ei saa hakkama ja olen äpu, siis ei edene ka teised asjad elus kuidagi.. |
Tegelt on see suurepärane näide. Ma nüüd näitaks tulemit klassikalise lollkasutaja seisukohast. Dumbjuuser teeb nii nagu õpetatud, eeldusel et soovitatud käsus on absoluutselt iga tähemärk täpselt seal, kus ta peab olema, sest ta ei ole suuteline ise aru saama kõikide nende tähemärkide positsioonide olulisusest.
Tõenäoliselt läheb paar-kolm tunnikest aega faili .bashrc otsimisega.
Lõpptulemus on see, et kui järgmine kord haakimiseks läheb, kirjutab lollkasutaja terminali "haagi cd". Tõenäoliselt ütleb terminal midagi väga tarka selle peale aga tulemust ei ole. Lollkasutaja proovib uuesti "haagi cd". Tulemus sama. Hakkab koitma arusaam, et käsus on midagi valesti. Nüüd on kaks võimalikku arengustsenaariumi:
variant a) avatakse algne käskudega fail ja kopeeritakse sealt vajaminev.
variant b) proovitakse haakimise käsku mitmes variatsioonis seni, kuni puhtjuhuslikult leitakse alakriips - "haagi_cd". Võimalikke variatsioone võib olla päris mitu.
See ei ole laest võetud situatsioon, vaid pisut teisel kujul personaalne kogemus.
Palun ära kurjusta minuga, et ma kardan uusi asju ja ei ole positiivne jne.
Kui ma tõesti kardaks uusi asju, ei oleks ma Linuxit kunagi installinud ja kuna ma siiski olen positiivse suhtumisega, on linux arvutisse ka jäänud, hoolimata minu tegevust saatvast pidevast ämbrite kolinast.
Ma ei kasuta koduarvutit üksi, peale pikka selgitustööd ja kodust promo on meeldiv näha, et abikaasa on viimase poole aasta vältel hakanud linuxit aktiivsemalt kasutama (varem valiti GRUBist kribinal-krabinal XP). Kuid kui ma soovitaks tal terminali kasutada, tuleks sealt umbes selline vastus: "jah, ma olen kuulnud et siis kui dinosaurused veel sipupükstes olid, kasutati käskude tekstilist sisestamist, aga mees, vaata kalendrisse, mis aastaarv meil praegu on?!"
See ei ole mul mingi püha ristisõda terminali vastu, ma tean, et see on väga võimas ja tõhus tööriist ja teatud sorti probleemide puhul ainuvõimalik lahendus. Lihtsalt praegusel kujul on linux minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ikkagi rohkem entusiastidele ja huvilistele, mitte massidele.
Massid ei ole üldjuhul eriti huvitatud millegi juurde õppimisest. Nende jaoks enam-vähem ainsa võimaliku lahenduse on kirja pannud keegi tark inimene, kelle nime ma praegu ei suuda meenutada, aga kõlas see umbes nõnda: "Sa ei saa teist inimest (tema harjumusi) muuta, kuid sa võid proovida muuta ennast (enda harjumusi) nii, et sa sobiks teise inimesega".