Pole midagi teha, kui raha on laialt käes. Töötasin isegi ühes sellises asutuses, kus põhimõtteliselt ei kasutata open-source tarkvara.

docx-i kasutuselevõtt toob MS-ile miljardilisi kasumeid just sellesama mõttelaadi arvelt.

justnimelt, see on soovituslik. seda enam et viidatud tekst on alles tööversioon. kontoritarkvara kasutusest selgub, et mida lähemal toompeale asuv riigiasutus on, seda kindlakäelisem on ms office kasutus. ilmselt on neil ka raha ja võimu ka vabamalt käes. kirjutatagu koosvõime raamistikus mida tahes.
selle kujukas näide kasvõi sellesuvine riigikogu kantselei hange. aga õige kopsakas tarkvaralitsentside ost on alles ees, sest ministeeriumid ja muud ülemised asutused saadavad juba päris usinasti docx-e jms teistesse asutustesse laiali.
pealegi pole sellised hanked (reeglina) mitte it valdkonna esindajate vaid ikka juhtkonna otsus.

See ei saa olla võimalik, mida silmad loevad. Me saame sellisest arengust rääkida võibolla 15 aasta pärast, mitte praegu.

timglus kirjutas:

Tsiteerides aadressil http://www.riso.ee/et/koosvoime/internet/veebid asuvat Riigi IT koosvõime raamistikku, siis selgub et Eestis on rangelt soovituslik: 4.1.4 ODF, PDF ja teised avatud dokumendiformaadid Seoses ODF (Open Document Format) ja PDF/A spetsifikatsioonide ISO standardi staatuse saavutamisega on tekkinud juurde 2 uut avatud dokumendiformaati. Riigi IT arhitektuuri dokument on samas andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides avatud dokumendiformaati "ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0". Redigeerimist mittevajavate dokumentide puhul on sobiv kasutada PDF formaati. Seega peavad avaliku sektori veebidest allalaaditavad failid olema esitatud avatud formaatides näiteks ODF, PDF, PNG, SVG, RTF, või nende pakitud versioonid ZIP formaadis. Firmapõhiseid formaatide (nagu näiteks .doc, .xls, .ppt, %u2026) kasutamist piiratakse ning võimalusel välditakse. Veebis avaldatud failid peavad olema kasutajale loetavad (ja vajadusel redigeeritavad) vabavaraliste vahenditega. Ja praktika näitab, et eraettevõtjad järgivad riigieeskuju.

Kuid soovitan teil lugeda sellist huvitavad dokumenti nagu: http://www.riso.ee/et/files/Kontoritarkvara_alternatiivide_analyys.pdf

Tsiteerides aadressil http://www.riso.ee/et/koosvoime/internet/veebid asuvat Riigi IT koosvõime raamistikku, siis selgub et Eestis on rangelt soovituslik:

4.1.4 ODF, PDF ja teised avatud dokumendiformaadid
Seoses ODF (Open Document Format) ja PDF/A spetsifikatsioonide ISO standardi staatuse
saavutamisega on tekkinud juurde 2 uut avatud dokumendiformaati. Riigi IT arhitektuuri
dokument on samas andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates
dokumentides avatud dokumendiformaati "ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for
Office Applications (OpenDocument) v1.0". Redigeerimist mittevajavate dokumentide puhul
on sobiv kasutada PDF formaati.
Seega peavad avaliku sektori veebidest allalaaditavad failid olema esitatud avatud formaatides näiteks ODF, PDF, PNG, SVG, RTF, või nende pakitud versioonid ZIP formaadis.
Firmapõhiseid formaatide (nagu näiteks .doc, .xls, .ppt, %u2026) kasutamist piiratakse ning
võimalusel välditakse. Veebis avaldatud failid peavad olema kasutajale loetavad (ja vajadusel
redigeeritavad) vabavaraliste vahenditega.


Ja praktika näitab, et eraettevõtjad järgivad riigieeskuju.

Mind on alati pannud imestama see inimeste arusaamine, et kallis MS-office on parem kui OOo, kuigi kasutatakse vaid 1% võimalustest. Täitsa haige.

No siis on ju maailm hukas, vaevalt Eestis nii kiiresti tunnustama hakatakse. Ametlikult (vist) on aksepteeritud, aga reaalselt on ms office ju ainus kontoritarkvara pakett. Teisi ei ole olemas või ei kõlba need kuskile, olenemata sellest, et need vastavad aksepteeritud standartitele. Seda on Tallinna Ülikooliski näha. Kui IT osakonnal oli karmikäeline juht Marek Kusmin, oli kasutatavaks kontoritarkvaraks openoffice. Tema lahkumisel huvitamatele aladele on osakonnad massiliselt hakanud ostma MS offist.