| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
42% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 36 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 90 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: iPad
Postitaja: countrymees
postitatud: 07.02.2010, 03:48
Vaadatud: 5580
Hinnang: 10
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Ei saa vastata postitustele ega teha uusi postitusi pingviin.org'is enam. | Varia | 28.07.2021, 12:29 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 18.07.2021, 20:37 | | Ununenud parooliga irdketta failidele ligipääsemine | Tarkvara | 18.05.2021, 21:22 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
overflow | 26.04.2024, 12:29 |
|
| ID tarkvara |
643 | 18.04.2024, 06:38 |
|
| Openssh tagauks, mis loodi uue xz 5.6.0/5.6.1 kaudu |
643 | 06.04.2024, 21:23 |
|
| Linux Mint 21.2 on väljas |
overflow | 06.04.2024, 21:17 |
|
| Vabavara talgud 2024 |
zeroconf | 13.03.2024, 17:47 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 15.02.2024, 12:41 |
|
| rhino linux (ubuntu, rolling) |
643 | 10.01.2024, 23:03 |
|
| wubuntu |
643 | 07.01.2024, 14:04 |
|
| tõlkenali |
643 | 03.12.2023, 14:13 |
|
| Milline on Sinu desktop? |
643 | 19.11.2023, 16:36 |
|
| Ubuntu 22.04 Beelink SER6 MAX kõlaritesse ei saa heli |
Meelis | 14.11.2023, 17:05 |
|
| Süsteemiinfo (python) veebiserveri pealt |
643 | 12.11.2023, 15:03 |
|
| 500 ja refresh php-s |
643 | 11.11.2023, 11:52 |
|
| Veebibrauseritesse lisatakse riiklik nuhkvara |
643 | 10.11.2023, 11:59 |
|
| Ikka veel DDoS? |
643 | 04.11.2023, 13:22 |
|
|
 postitatud 08.09.2006, 18:19 - spott |
Microsofti uus üle kivide ja kändude valmiv Windows Vista võib ekspertide arvates põhjustada suurt ülekoormust ka interneti DNS serveritele. Hetkel puudub ekspertide seas üksmeel, et kas liiklus võib muutuda lihtsalt aeglasemaks või õnnestub see kohati täielikult halvata. Milles siis probleem - lihtne - Vista teeb vähemalt kaks korda rohkem päringuid DNS serveritele kui praegused operatsioonisüsteemid. DNS päringud on dubleeritud ja nii tehakse päring nii IPv4 kui ka IPv6 kaudu. Topelt päringud võivad aga halvata peamised DNS serverid, mis juba praegu töötavad piiri peal. Ja kui need on maas, siis ei toimi ka enam internet sellisel kujul, nagu meie oleme seda harjund kasutama. Lähemat infot saate ZDneti vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.08.2006, 18:19 - spott |
Microsoft on aru saanud, et ainult tema enda rakendustest Windows Vistale jääb väheseks. Nii aidatakse ka teistel portida oma tarkvara Vistale. Lisaks oma tavapärastele partneritele on aga pöördutud ka näiteks Mozilla poole, et koos Firefox portida Vistale. Eks kindlasti ole oma põhjus ka selles, et kui Vista väljatulekul oleks ainuke võimalik brauser neile Internet Explorer, siis hakkaks trahve ja kohtuasju Microsoftile kohe hulgaliselt sadama. Naljakas seik on aga veel Microsofti kutse esitamisel. Nimelt esitati see korraga mitmes kohas, sest kardeti, et Mozilla meiliserverid klasifitseerivad kõik microsoft.com lõpuga meiliaadressid spämmiks. Praeguseks on teada, et Mozilla võttis ka vastu Microsofti kutse ja Firefox Vistale tuleb. Lähemalt võite lugeda OSNewsi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.08.2006, 18:24 - spott |
Kõik teavad, et Microsoft laseb regulaarselt välja uuendusi. Enamus nendest on üliolulised ja kriitilised. Kui Windowsis on jäetud automaatne uuendamine välja lülitatuks, siis annab süsteem pidevalt hoiatusi, et Teie arvuti on ohus. Sama kehtib tulemüüri kohta ja loomulikult ka antiviiruste kohta. Palju on kasutajates küsimusi tekitanud - kuidas saab ühes süsteemis nii palju vigu olla? Aga nagu juba tavaks saanud - Microsofti vennad ei vaata, kuidas ja mida nad parandavad. Nii juhtuski taas olukord, et Windows 2000 ja Windows XP-le mõeldud uuendus, mis parandas kaheksa erinevat auku, kuid tekitas koheselt uue augu, mis ikka võimaldab pahalastel arvutisse tungida. Eks ikka vahel juhtub, kuid Microsoftil juhtub liigagi tihti selliseid asju...
Lähemalt võite lugeda MadPenguini lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 13.08.2006, 18:01 - zenoni |
Üllataval kombel on Microsoft loonud korporatiivklientidele avalikkuse eest siiani varjus olnud Windows XP-st nuditud versiooni nimega Windows FLP (Windows Fundamentals for Legacy PCs), mis on ekstra optimiseeritud versioon Windows XP-st töötamaks aegunud riistvaral ja mõeldud eelkõige asendamaks Windows 98/ME-d. Windows FLP-ga luuakse Windows SP SP2 featuuride ja uuenduste toetus, mis puuduvad windows 98/ME keskkonnas. Taustinfoks, et Windows 98/ME täielik toetus lõpetati juunis 2006.
Windows FLP miinimumnõuded on vaid:
* 64MB RAM (128MB Recommended)
* Pentium class processor
* 500MB HDD (1GB recommended)
* 800x600 screen resolution or higher
* Network Interface Card
Windows FLP ei ole mõeldud üldkasutatavaks distributsiooniks ja seda ei saa poest osta ega ole ka kättesaadav OEM kanalite kaudu. Distributsioon on kättesaadav vaid MS Software Assurance programmis osalevatele korporatsioonidele.
Täiendavat infot Windows FLP kohta leiate Wikipedia artiklist ja lisatud foorumi teemast.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 09.08.2006, 15:56 - spott |
Taas on ilmunud uus artikel põhjustest, miks vahetada Microsofti Windows välja Linuxi vastu. Kui paljud sellised arvamused on suhteliselt napisõnalised, siis selle artikli puhul on autor tõesti vaeva näinud selgitamaks, miks ta vahetas Windowsi Linuxi vastu välja. Tegu pole sugugi mitte uue püüdega teha kogu maailmale selgeks, et Windows on jama ja Linux hea. Pigem on püüdnud üks vahetuse teinud inimestest selgeks teha, miks just tema vahetas Windowsi Linuxi vastu. Ja lugedes seda artiklit tuleb temaga tõesti nõustuda. Toon siinkohal ära ka lühidalt need põhjused:
1) Linuxi parem vaikimisi seadete turvalisus ja kogu süsteemi uuendatavus. Paari hiireklikiga on uuendatud kogu süsteem - ka kõik paigaldatud tarkvarad (kui need loomulikult paketihalduriga paigaldatud)
2) Linuxi töölaudade parem üles ehitus ja funktsionaalsus. Gnome ja KDE teevad Windowsile ikka paljudes asjades ära.
3) Lihtne tarkvara paigaldamine. Kuigi Windowsit kiidetakse alati, et ka tavakasutaja suudab sinna alati tarkvara paigaldada, siis Linuxis on see tänu paketihalduritele siiski tunduvalt lihtsam.
Hetkel neid küll põhjuseid kolm, kuid artikli autor lubab seitse põhjust vähemalt veel kirja panna. Igatahes on tegu igati huvitava lugemisega. Mina tõin siin need põhjused ära äärmiselt lühidalt. Seega enne ükskõik milliste kommentaaride kirja panemist tuleb kindlasti läbi lugeda ka originaal allikas. Sest seal on iga punkti tunduvalt rohkem lahti seletatud ja erinevaid võrdlusi kirja pandud.
Artikel ise aga pärit siis jakilinux.org veebilehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.07.2006, 13:11 - spott |
Hiljuti on ilmunud kaks huvitavat artiklit. Esimene neist jagas viis näpunäidet, mida Linux võiks õppida Microsoftilt. Nendeks viieks punktiks oleksid:
1) Microsoft Developer Network (MSDN) - kuigi Linuxi maailmas on palju erinevaid Open Source rakendusi, siis samas on vähe infot ja abi, kuidas luua rakendusi Linuxile. Abi on küll olemas, kuid see on kordineerimata ja laiali üle maailma. Vaja oleks ühte keskset kohta, kuhu saaksid pöörduda uued arendajad, kust nad lihtsalt abi saavad ,et luua oma rakendusi Linuxile.
2) Ühine liides - Linuxi maailmas on tihti probleemiks, et üks programm näeb ühte moodi välja, teine teist moodi. Lisaks sellele on mitmeid erinevaid töölaudasid nagu näiteks KDE ja Gnome. Nende vahel vahetamine võib uutele kasutajatele olla suureks katsumuseks.
3) Ühine formaat - kuigi Linuxi maailm liigub ODF suunas, on praegu siiski paljuski veel erinevad formaadid segamini. Microsofti juures on aga kindel väljakujunenud ühine formaat - DOC. Artikli kirjutaja suhtub endiselt üliskeptiliselt ODF formaati ja väidab, et sellel on liiga väikene toetus.
4) Marketing - Linux peaks suutma sama moodi ennast reklaamida ja üles haipida nagu seda Microsoft teeb.
5) OEM tugi - kui kasutaja tahab endale Windowsit, siis tal piisab endale uue arvuti ostmisest. Artikli kirjutaja arvates peaks Linux ennast rohkem suruma OEM turule, kus koos arvutiga tuleks kohe kaasa ka Linux. Sest enamus kasutajaid ei vaheta kunagi operatsioonisüsteemi.
Lähemalt nendest viiest õpetusest Linuxile võite lugeda
Linux Watchi lehelt. Isiklikult arvan, et artikli kirjutaja on mõnes punktis liiga pealiskaudne olnud ja vähe informeeritud. Linux Developers lehti on mitmeid ja üsna hea tasemega, ODF tuge ei saa kuidagi enam väikeseks lugeda.
Kuid nagu Linuxi maailmale kombeks - nii anti ka sellele kirjale väärikas vastus. Ehk siis viis asja, mida Microsoft võiks õppida Linuxilt:
1) KISS ("keep it simple, stupid") - Microsoft on muutnud kogu oma tarkvara üheks suureks ja keerulisks segaduseks, milles isegi Microsofti enda arendajatel raske orienteeruda. Mis siis veel teistest osapooltest rääkida. Linux aga läheb UNIX-i teed, arendades väikeseid ja sõltumatuid programme, mis aga kõik koos tööle pannakse. Seega peaks Microsoft muutma põhjalikult oma programeerimise aluseid.
2) Avatud lähtekood - ka Microsoft liigub üha enam hoopis teenuste müügi suunas. Sellele viitavad ka erinevad Live lahendused. Siis miks endiselt hoida oma koodi salajas?
3) Lõpetada ära keskastme juhtide ülemvalitsus - kasutajad, kes loevad Dilbertit - sama põhjus. Muidu lugege allpool antud lingil originaal põhjendust.
4) Mängigu lahtiste kaartidega - Microsofti sõnu ei tasu kunagi tõsiselt võtta. Liiga tihti rääkitakse ühte aga mõeldakse teist. Nagu näiteks avatud standardid Microsofti jaoks. Neid toetatakse - kuid nende kohta öeldakse, et nad on liiga viletsad, et neile Microsofti toodete tuge teha. Ja nii öeldaksegi, et nende avatud standard on palju parem. Mis sest, et nende avatud standard on avatud ainult Microsoftile endale.
5) Me elame interneti ajastul - peamised Microsofti turvaprobleemid on tingitud sellest, et Microsoft lähtub oma Windowsi arendamisel endiselt sellest, et nad on eraldi asetsevad tööjaamad, mis ei asu võrgus.
Lähemalt opetustest Microsoftile võite lugeda samuti Linux Watchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 21.07.2006, 20:05 - spott |
Nagu teada arendab Microsoft oma Officile ODF tuge. Selleks on ta võtnud kasutusele mitmeid avatud lähtekoodiga tarkvarasid. Ja ka esimesed versioonid on testimiseks saadaval. Aga tundub, et taas on Microsoftil oma arusaam erinevatest formaatidest. Kuigi neil on kasutada nii Open Dockumendi lähtekood, teiste osapoolte tarkvara (OpenOffice.org, KOffice) lähtekoodid ja loomulikult nende enda Microsoft Office lähtekoodid on esialgne tulemus küll õudne. Võibolla see seletab ka Microsofti pika vaidluse Euroopa Liiduga dokumentatsiooni asjus. Nad lihtsalt ise ka ei tea, mis nende tarkvaras toimub ja kuidas ta töötab. Nii raske ka teistele midagi kirja panna, kuidas asjad töötama peaksid. Igatahes praegu välja töötatud ODF plugin ei ole kuidagi veel töövõimeline. Sellisele järeldusele jõuti ka Groklawis uut pluginat testides. Seega, keda testi tulemused huvitavad võiksid seda vaadata. Tulemused on sellised nagu on.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 13.07.2006, 06:25 - spott |
Kuigi paljud arvasid, et Euroopa Liit ei julge Microsoftiga midagi teha, siis see pole nii. Vastavalt komisjoni otsusele trahvitakse praegu Microsofti 280,5 miljoni euroga. Lisaks sellele, kui Microsoft ikka ei suuda nõudmisi täita tuleb nel mõne kuu pärast hakata maksma 3 miljonit eurot päevas. Seda seni, kuni nad täidavad EU nõuded, mis esitati eelmise aasta märtsist.
Lähemalt konflikti ajaloost. 2004 aastal leidis EU, et Microsoft on omandanud domineeriva rolli desktop arvutite turul ja muutub ohtlikuks vabale konkurentsile. Siis esitati nõudmine, et Microsoft peab eemaldama Media Playeri Windowsist. Lisaks sellele esitati nõudmine, et Microsoft peab andma piisavalt infot teistele tarkvara tootjatele, et viimased saaksid luua korrralikult toimivaid rakendusi Windowsi platvormile. Ja sellest ajast on üks pidev vaidlus alanud. Vahepeal lubati isegi Windowsi lähtekood avaldada. EU seisukoht oli aga, et lähtekoodi avaldamisest pole kasu. See oleks seotud liiga suurte piirangutega ja arendajatel oleks sellest ikka vähe abi. Tooks hoopis lisa tööd juurde selle info läbi uurimine ja katsetamine. Lisaks sellele on Microsoft avaldanud kümmneid tuhandeid lehekülgi erinevaid "abistavaid" tekste. EU seisukoht oli, et neeed abitekstid on lihtsalt erinevate manualide kokku pandud kogum, mis pole ikka veel piisav. Sest nii nagu kogu Microsofti help failide süsteem on - nad ei paku tegelikult mingit infot vaid lõpuks soovitavad ikka ühendust võtta Microsoftiga.
Praegune EU seisukoht on, et Microsoft pole isegi üritanud nende nõudmisi täita. Vaid lihtsalt kogu aeg keerutanud ja üritanud erinevatel moodustel vastutusest kõrvale põigelda. Lähemalt aga trahvimisest ja ametlikust pressiteatest võite lugeda Groklawi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 11.07.2006, 11:14 - zenoni |
Täna 11 juulil (viide) on kätte jõudnud see päev, millal lõppeb igasugune ametlik Microsofti poolne tugi Windows 98/ME platvormi toetuseks. Vaatamata asjaolule, et maailmas on hinnanguliselt kuni 70 miljonit Windows 98/ME kasutajat ehk kuni 70 miljonit vanemat Win 98/ME-le sobivat arvutit, ei ole see Micro$oftile argumendiks, et jätkata platvormi edasist toetamist. kasutajatel soovitatakse teha kallis riistvara ja tarkvara uuendus.
Kui keegi vanemate arvutite omanikest veel kasutab Windows 98-t, siis soovitan paigaldada Unnofficial Windows 98 Second Edition Service Pack'i
Soovitavam on siiski kolida üle Linuxile. Vanematele arvutitele on saadaval mitmeid sobivaid distributsioone STX Linux; Damn Small Linux; Puppy Linux; KateOS
|
|
|
|
|
|
| postitatud 11.07.2006, 06:30 - spott |
Nagu teada on lõpuks Microsoft hakanud arendama oma ODF-i pluginat. Ja nagu Microsoftile kombeks - kui ise ei oska, siis kasutame teiste oma. Iseenesest pole ju asjas midagi halba - see Open Source maailma põhimõte ongi, milleks leiutada jalgratast, kui keegi juba sarnase asja teinud. Lihtsalt Microsoft on teada tuntud Open Source "toetaja". Milles aga probleeme võib tekkida. Nimelt võttis Microsoft kasutusele OpenDocument Fellowship'si programmi, mis konverteerib ODF-i HTML-i ja on kirjutatud J. David Eisenbergi poolt. Programm on litsenseeritud LGPL ja Apache 2.0 litsentside all. Kuid Microsoft plaanib oma plugina välja lasta BSD litsentsi all. Kuidas ta nüüd mõtleb oma pluginat BSD litsentsi alla saada, kui seal juba teise litsentsiga kaitstud koodiosa sees. LGPL-i ei tohi kindlasti BSD-ks teha. Kuidas Apache 2.0 litsentsiga on - ei oska öelda.
Lähemalt võite veel lugeda GrokLawi lehelt.
|
|
|
|
|
