| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
42% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 36 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 90 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Selgesilmne
Postitaja: kessu
postitatud: 05.02.2010, 20:51
Vaadatud: 1879
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 2
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Ei saa vastata postitustele ega teha uusi postitusi pingviin.org'is enam. | Varia | 28.07.2021, 12:29 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 18.07.2021, 20:37 | | Ununenud parooliga irdketta failidele ligipääsemine | Tarkvara | 18.05.2021, 21:22 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Wine turvariskid |
643 | 07.05.2024, 20:07 |
|
| Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
DaStoned | 03.05.2024, 13:58 |
|
| Vabavara talgud 2024 |
zeroconf | 30.04.2024, 10:01 |
|
| ID tarkvara |
643 | 18.04.2024, 06:38 |
|
| Openssh tagauks, mis loodi uue xz 5.6.0/5.6.1 kaudu |
643 | 06.04.2024, 21:23 |
|
| Linux Mint 21.2 on väljas |
overflow | 06.04.2024, 21:17 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 15.02.2024, 12:41 |
|
| rhino linux (ubuntu, rolling) |
643 | 10.01.2024, 23:03 |
|
| wubuntu |
643 | 07.01.2024, 14:04 |
|
| tõlkenali |
643 | 03.12.2023, 14:13 |
|
| Milline on Sinu desktop? |
643 | 19.11.2023, 16:36 |
|
| Ubuntu 22.04 Beelink SER6 MAX kõlaritesse ei saa heli |
Meelis | 14.11.2023, 17:05 |
|
| Süsteemiinfo (python) veebiserveri pealt |
643 | 12.11.2023, 15:03 |
|
| 500 ja refresh php-s |
643 | 11.11.2023, 11:52 |
|
| Veebibrauseritesse lisatakse riiklik nuhkvara |
643 | 10.11.2023, 11:59 |
|
|
 postitatud 03.12.2006, 22:08 - spott |
Ilmunud on järgmine teooria, miks võis Microsoft soovida Novelliga koostöölepingut. Nimelt on jõutud järeldusele, et Microsoft võib kasutada seda ODF-i hävitamiseks. Nimelt on Novell üks peamiseid OpenOffice.org arendajaid. Ühe punktina Novelli ja Microsofti vahelisest lepingust peaks Novell looma tunduvalt parema Microsofti formaatide toe OpenOffice.org-ile. See omakorda tähendab aga Microsofti positsioonide tugevnemist taas ODF-i vastu. Välistatud ei ole ka hilisemad kokkulepped, et üldse eemaldada OpenOffice.org-ist ODF-i tugi. Hetkel on need küll kuulujuttude baasil, kuid eks näis, mis aeg edasi toob. Igatahes lähemalt nendest hirmudest võite lugeda Boycott Novelli veebilehelt, mille nimigi ütleb, et midagi head sealt Novelli kohta lugeda ei ole.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.11.2006, 14:24 - spott |
Paistab, et Microsofti pudrulõuad on taas saanud innustust hiljutisest kokkuleppest Novelliga. Nimelt võtavad nad seda kui tõestust, et Linux kasutab Microsofti vara ja kahjustab tema huve. Microsofti Steve Ballmer ütles, et ainult Novelli Suse Linuxi kasutajad võivad ennast hetkel kindlalt tunda, et Microsoft neid kohtusse ei kaeba. Microsofti sõnul kasutatakse Linuxi kernelis 283 patendeeritud lahendust, millest 27 on Microsofti omad. Samas - otse loomulikult nimekirja nendest patentidest ei avaldata. Pigem teeb Microsoft suurt lobitööd selle abil erinevate riikite valitsuste juures. Ähvardades neid kohtuasjadega ja rõhudes patentide kehtivusele WTO maades. Viimane selline rünnak (mis aga jälle ainult sõnade peale jäi ja ainult Linuxi mainet kahjustas) toimus Microsofti poolt kahe aasta eest. Eks ole näha, kuidas seekord läheb. Novell on kindlalt teatanud, et nende kokkuleppe ei tähenda mingilgi määral seda, et Linuxi kernel rikub mingeid patente. Lähemat Microsofti uuest tembutamisest võite lugeda LinuxWorldi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 15.11.2006, 22:36 - spott |
Novelli ja Microsofti partnerlus on tekitanud suurel hulgal küsimusi üle maailma. Ja käiakse välja ka erinevaid teooriaid, mida kumbki osapool püüab saavutada. Ühe ideena on välja käidud, et Microsoft kasutab oma ammu tuntud nippi turule sisenemiseks. Esmalt sõlmitakse erinevaid kokkuleppeid firmadega, kes juba antud turuosas tegutsevad - turuosas, kuhu Microsoft tahab trügida. Ning seejärel alustatakse üliagresiivse kampaaniaga, et konkurendid lihtsalt hävitada. Microsoftil on selleks raha ja võimu ja ega seadused teda ka ei takista. Firmasid, kes Microsofti tõttu pankrotti on läinud - neid on sadasid. Parimad näited Microsofti takitikast on kindlasti sõda Netscapega, Sony Playstationi turult välja tõrjumine (Xboxe müüakse alla omahinna) ja praegu hoogu koguv sõda Apple iPodidega (Microsofti vaste siis Zune). Kas äkki püüab Microsoft sama taktikat kasutada ka Linuxi puhul? Kas tal on selleks põhjust? Kas on võimalik, et varsti võime kohata poelettidel Microsoft Linux versioone? Nendele küsimustele ei oska arvatavasti hetkel veel enamus vastata. Kuid keda lähemalt taoline arutelu huvitab, siis tasuks lugeda Techhawkingi lehte.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 03.11.2006, 16:44 - spott |
Nii uskumatu kui see ka pole, Novell ja Microsoft on otsustanud omavahel koostööd tegema hakata. Nimelt avalikustati mitu kuud saladuses olnud läbirääkimised täna San Fransiscos Microsoft CEO Steve Ballmer ja Novell CEO Ron Hovsepiani ühisavalduses, kus anti teada, et firmad asuvad koostööd tegema erinevatel aladel. Nende sõnul peaks antud kokkulepe parandama tunduvalt Open Source ja omandusliku tarkvara omavahelist läbisaamist. Peamised koostöö suunad on virtualiseerimine, haldus ja dokumentatsioonide ühtlus. Eks ole näha, mida antud lepe endaga kaasa toob ja kas see võib tõesti Microsofti Open Source koolkonnale lähemale tuua. Lähemalt võite lugeda Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.10.2006, 21:00 - spott |
Nagu juba kõigile teada, Microsoft arendab oma uut Windows Vistat. Üle kivide ja kändude see küll läheb, kuid palju tööd on siiski juba ära tehtud ja välja ta varsti tuleb. Kuid lisaks riistvara toetusele, uuendatud kasutajaliidese ja turvalisusega seotud muredele on nüüd üles kerkinud juba hoopis uus mure. Nimelt on ju ka enamus rakendusprogramme sobimatud. Tegelikult on tegu vägagi suure probleemiga, sest kui kasutaja on endale kalli raha eest ostnud uue Windowsi - siis võib tekkida olukord, et ega ta teha sellega ikka midagi ei saa. Kui varem oli juba Microsoft kutsunud Mozilla arendajaid appi, siis nüüd pole jäänud muud üle, kui kutsuda ka kõiki teisi avatud lähtekoodiga tarkvara tootjaid arendama tarkvara Vistale. Et viimase väljatuleku ajaks oleks saada olevate programmide arv võimalikult suur.
Seega - kas keegi tahab aidata Microsofti?
Lähemat infot saate Linux-Watchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 18.10.2006, 20:26 - spott |
Microsofti uus üllitis on juba praegu paljusid pannud muretsema, sest tuleks uuendada suurel hulgal riistvara. Enamus praegustest arvutitest ei suudaks toime tulla uue Vistaga. Nüüd on ilmunud uus hoiatus - nimelt on keegi hakanud mõtlema ka sülearvutite peale. Keegi võib nüüd väita, et milles probleem - sülearvutid on tänapäeval juba sama võimsad, kui lauaarvutid. Tõsi ta on - protsessorid on sama võimsad, graafikakaart ka, kõvakettad sama suured jne. Kuid sellegi poolest on sülearvutitel üks väga nõrk koht, mida eriti parandada pole suudetud. Need on akud. Ja sellega tekib suur oht, et Vista koormab süsteemi nii, et sülearvuteid eriti akudelt kasutada ei saa. Kui just enamust Vista graafikast välja ei lülita. Ehk - kindlasti on Vista tuleku üle üliõnnelikud kõik riistvara tootjad, kuid tarbijad kannatavad. Keda lähemalt antud tees huvitab, siis lähemat infot saab theINQUIRERi vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 11.10.2006, 20:26 - spott |
Microsofti teatakse, kui ühte suurimat tarkvarafirmat maailmas. Paljud firmad võtavad teda kui eeskuju ja püüavad oma tehnoloogiafirmasid samal põhimõttel üles ehitada. Sest see on ju edukas ja tulutoov ja kliendid just seda tahavadki. Kuid kas see ikka on nii. Kas keegi on kunagi juurelnud, kui palju on kasutaja otsustada, mis operatsioonisüsteem tema uues arvutis on? Kogu Microsofti tuludest pea 80% tuleb hoopis OEM litsentside müügist. Ja seal pole kasutajal midagi kaasa öelda. Tehases pannakse Windows arvutisse ja kõik. Lisaks sellele on arvuteid valmistavatel firmadel tihti Microsoftiga väga piiravad lepingud, mis ei luba neil teisi operatsioonisüsteeme üldse pakkuda klientidele, sest muidu kaotavad nad oma OEM litsentside allahindlused.
Seega on väga tubli Apple väike turuosa, mis baseerub täiesti kliendi enda valikust. Seal pole seda võimalust, et keegi kusagil on suured kokkulepped juba ära teinud.
Nüüd võib keegi küsida, et mis saladus see siis ikka on, et Microsofti tarkvara keegi ise valida ei saa. Kuid vaatame, kuidas läheb Microsofti nendel aladel, kus tal tuleb ausas konkurentsis püsida:
Telefonid ja PDA-d. Kuigi paljude arvates on Windows CE ennast enamustesse pihuarvutitesse surunud, on tegu täieliku valega. Lihtsalt meie kaupmehed toovad ainult neid maale. Tegelikult on maailmas olukord hoopis teistsugune. Kui Microsoft turule tuli, pidi ta võistlema ainult Palmiga, kes aga oli ideedest tühjaks jooksnud. Ja praegust turgu valitsevad - Symbian ja Linux. Microsoft on ainult 5% kasutajate eelistus.
Microsofti tahvelarvutid - palju kära ja müra. Bill Gates lubas kunagi, et neist saavad uued elektroonilised raamatud. Kui palju neist siis müüdud on? Nad on kallid, ebamugavad - ja rahvas ei taha neid. Võibolla on tõesti Microsoft ajast ette jõudnud oma toodetega, kuid ka sellisel juhul on tegu tootearendusliku ämbriga. Sest pole mõtet luua toodet, millele turgu pole.
WebTV, Ultimate TV ja MSN TV - kas tegu on edukate toodetega? Kas on tekkinud miljoneid kasutajaid hõlmav turg? Endiselt mitte - rahvas eelistab ikka vaadata saateid oma telekast.
Xbox - Microsofti üks edukamaid projekte, kui nii võib nimetada. Tegu on tõesti tootega, millele on turgu. Kuid ka siin on üks aga - kuigi müüdud on pea 24 miljonit Xboxi pole Microsoft ikka selle projektiga veel kasumisse jõudnud. Erinevalt oma rivaalidest.
Ehk Microsofti varjatud tõde - juhul, kui nad peavad konkureerima tavalistel tingimustel, siis ei lähe neil sugugi hästi. See firma eksisteerib ainult tänu oma monopoolsele seisundile.
Lähemalt võite veel lugeda www.roughlydrafted.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 05.10.2006, 20:46 - spott |
Kes enam ei mäleta, siis mõni aeg tagasi ilmus esimene osa Põhjused, miks vahetada Windows Linuxi vastu. Siis vaadati kolme põhjust, mida põhjalikult ka lahati. Nendeks olid:
1) Linuxi parem vaikimisi seadete turvalisus ja kogu süsteemi uuendatavus. Paari hiireklikiga on uuendatud kogu süsteem - ka kõik paigaldatud tarkvarad (kui need loomulikult paketihalduriga paigaldatud)
2) Linuxi töölaudade parem üles ehitus ja funktsionaalsus. Gnome ja KDE teevad Windowsile ikka paljudes asjades ära.
3) Lihtne tarkvara paigaldamine. Kuigi Windowsit kiidetakse alati, et ka tavakasutaja suudab sinna alati tarkvara paigaldada, siis Linuxis on see tänu paketihalduritele siiski tunduvalt lihtsam.
Nüüüd on valmis saanud ka teine osa. Ja esitatud on järgnevad kolm põhjust:
4) Süsteemi uuendamine - kui miski Linuxis hästi on korraldatud, siis see on paketihaldurite uuednamise süsteem. Windowsis on küll ilusa nimega Windows Update, kuid tegelikult suurt kasu tast pole. Kui kasutajal on ka teiste tootjate tarkvarasid (ja seda on tal kindlasti palju), siis nende uuendamise eest peab ta ise hea seisma. Otsides ja uurides pidevalt, kas tema kasutatavale tarkvarale on uuendusi välja lastud, kas on avastatud ohtlike vigu jne.
5) Süsteemi logid ja teated vigadest. Iga desktop arvuti jookseb vahest kokku. Põhjuseid võib olla mitmeid ja siis on alati oluline saada infot, mis juhtus. Kuid Windows näitab ainult kentsakaid numbrite ja tähtede jadasid. Konsooli pole võimalik korralikult kasutada ja suuremal jaol juhtudel tuleb kasutajal ainult kohvipaksult ennustada, mis ta süsteemil ikka viga on.
6) Süsteemi jõudlus - ka sellel on Windowsiga probleeme. Loomulikult kõik asjad arenevad ja ka operatsioonisüsteemid nõuavad järjest võimsamaid arvuteid. Kuid Windows nõuab oma vaikimisi seadistustega peaaegu kohe peale paigaldamist juba arvuti uuendamist. Küll on mälu vähe, küll om protsessor aeglane jne. Ja isegi, kui alguses kõik töötab korralikult - läheb natuke aega mööda - ja nagu vähk on Windows hõlmanud kõik, mis saab ja tahab taas riistvara uuendamist.
Linux on aga suudab töötada vabalt ka vanema riistvaraga, kasutada isegi arvuteid, mille tegelik kasutamise aeg oleks ammu läbi. Kuid nad on siiski veel võimelised töötama.
Keda antud põhjendused rohkem huvitavad, siis tasub kindlasti lugeda PolishLinux.org lehet. Kuna hetkel on riistvara rikke tõttu nende pea leht maas, siis saate artiklit ikka lugeda varuserverilt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 01.10.2006, 11:59 - spott |
Ikka leidub veel tarkpäid, kelle jaoks ainuke brauser on Microsofti Internet Explorer. Lisaks sellele on kindlasti vaja ka veebiprogejatel testida oma loomingut võimalikult paljude brauseritega. Ka varem on ilmunud netis erinevaid õpetusi, kuidas Internet Explorer oma Linuxiga tööle saada, kuid nüüd on valmis saadud ühe eriti mõnusa skriptiga, mis tõesti ka töö ise korralikult ära teeb. Hetkel paigaldatakse küll ainult IE 6 (lisaks võib paigaldada ka IE 5.5 ja IE 5.01) ja Flash 9, kuid loodetavasti saab sinna lisada ka Windows Media Playeri ja Java toe. Ise katsetasin skripti ära ja see tõesti toimib. Seega kellel huvi on, siis tasuks kindlasti pilk peale visata IEs 4 Linux lehel, kus ka korralikud õpetused olemas, kuidas skripti kasutada.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 12.09.2006, 21:30 - spott |
Microsofti ODF (Open Document Format) toega läheb veel aega. Kui alguses oli tunne, et tugi MS Officile tuleb kohe varsti, siis nüüd on kindel, et sellel aastal seda välja ei lasta. Uueks tähtajaks on hetkel pandud 2007 aasta jaanuar, kuid ka see võib edasi lükkuda. Praeguse seisuga on midagi juba valmis tehtud ja see on vanematel MS Officitel ka juba rahuldavalt tööle saadud. Kuid siiski ainult rahuldavalt ja uutega on endiselt probleeme. Välja töötatav liides peaks võimaldama rahulikult avada ODF faile MS Offices ja ühtlasi ka MS Offices salvestada faile ODF formaatidesse. Praegu on selle toe puudumine üks suurimaid miinuseid MS Offices, kuid tänu erinevate asutuste survele on lõpuks ka sellel rindel ennast liigutama hakatud.
Lähemalt võite lugeda LinuxWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
