| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
42% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 36 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 90 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Linnahalli Statoili pangaautomaat
Postitaja: Mefistofeles
postitatud: 30.08.2007, 22:00
Vaadatud: 2718
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 3
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Ei saa vastata postitustele ega teha uusi postitusi pingviin.org'is enam. | Varia | 28.07.2021, 12:29 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 18.07.2021, 20:37 | | Ununenud parooliga irdketta failidele ligipääsemine | Tarkvara | 18.05.2021, 21:22 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
overflow | 26.04.2024, 12:29 |
|
| ID tarkvara |
643 | 18.04.2024, 06:38 |
|
| Openssh tagauks, mis loodi uue xz 5.6.0/5.6.1 kaudu |
643 | 06.04.2024, 21:23 |
|
| Linux Mint 21.2 on väljas |
overflow | 06.04.2024, 21:17 |
|
| Vabavara talgud 2024 |
zeroconf | 13.03.2024, 17:47 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 15.02.2024, 12:41 |
|
| rhino linux (ubuntu, rolling) |
643 | 10.01.2024, 23:03 |
|
| wubuntu |
643 | 07.01.2024, 14:04 |
|
| tõlkenali |
643 | 03.12.2023, 14:13 |
|
| Milline on Sinu desktop? |
643 | 19.11.2023, 16:36 |
|
| Ubuntu 22.04 Beelink SER6 MAX kõlaritesse ei saa heli |
Meelis | 14.11.2023, 17:05 |
|
| Süsteemiinfo (python) veebiserveri pealt |
643 | 12.11.2023, 15:03 |
|
| 500 ja refresh php-s |
643 | 11.11.2023, 11:52 |
|
| Veebibrauseritesse lisatakse riiklik nuhkvara |
643 | 10.11.2023, 11:59 |
|
| Ikka veel DDoS? |
643 | 04.11.2023, 13:22 |
|
|
 postitatud 06.09.2006, 20:30 - spott |
Maailma suurimaid arvuti kiipide tootjaid Intel andis teada oma plaanist viia läbi suured koondamised. Kokku plaanitakse koondada pea 10% töötajatest 2007. aasta lõpuks. See on üle kümmne tuhande töötaja. Sellega loodetakse kokku hoida mitmeid miljardeid. Kuid koondamise põhjusteks pole mitte kokkuhoiupoliitika, vaid firma juhatuse plaan muuta Intel veelgi efektiivsemaks. Ja efektiivsust on Intelil vaja tõsta, sest AMD ja VIA tungivad peale ja Intel on hakkanud neile vaikselt turuosa kaotama. Nüüd liitusid veel ATI ja AMD ka - ja olukord võib Inteli jaoks veelgi raskemaks minna. Meil jääb üle ainult loota, et koondamised ei mõjuta Inteli Open Source draiverite toetust. Lähemalt Inteli koondamisest võite lugeda eWeeki vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 06.09.2006, 19:51 - spott |
Linuxi maailmas on üheks tähtsamaks paketiks CD-de kirjutamisel cdrtools. Enamus kirjutamisprogramme on tegelikult vaid graafilised väljundid cdrtoolsile. Tegelikult koosneb see omakorda veel mitmest paketist - cdrecord, mkisofs ja cdda2wav. Kuid nüüd on Debian otsustanud sellest oma versiooni välja arendada. Nimeks on uuele tarkvara paketile pandud cdrkit ja nüüd kutsutakse kõiki üles uut versiooni testima. Nii tavakasutajaid, kui ka nende programmide arendajaid, mis on sõltuvuses cdrtools paketiga. Miks siis otsustas Debian oma versiooni laialt kasutatavast tarkvarast luua? Põhjuseks polnud ei uhkus, soov midagi "ise" teha vaid taas probleem GPL litsentsiga. Nimelt avaldas cdrtoolsi arendaja oma viimase versiooni CDDL litsentsi all. Mis pole aga ühilduv hetkel GPL litsentsiga. Ja kuna Debian soovib oma kasutajatele pakkuda ainult GPL tarkvara, siis sellest ka see lahku löömine.
Hetkel pole veel teada, kas ka teised Debianist sõltuvad distributsioonid sammuga kaasa lähevad. Kindlasti oodatakse Ubuntu arvamust antud käigust. Viimane pole veel oma seisukohta nagu näha võtnud. Lähemalt aga cdrkit-i arendamisest võite lugeda MadPenguini lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 06.09.2006, 18:57 - spott |
Praktiliselt kõik tänapäeva läptopid kannavad ühte koledat kleepsu - "Designed for Windows XP". Seda kleepsu on muideks üsna raske ka ära saada - isiklikult järgi proovitud  . Kuid sellegi poolest on võimalik paljudele nendest läptopidest paigaldada ka korralikult teisi operatsioonisüsteeme. Ehk meie puhul konkreetselt Linuxile. polishlinux.org lehel on ilmunud nüüüd lühike artikkel, kuidas valida endale läptopi, sellele sobivat distributsiooni ja kõike muud. Esmalt soovitatakse mõelda distributsiooni valiku peale. Eesmärgiks pole mitte tekitada mõnda uut distributsiooni sõda vaid pakkuda välja uutele kasutajatele lihtsamaid võimalusi. Näiteks openSusel on üsna hea läptopide toetus. Temale järgneb Ubuntu. Lisaks on ka osadele läptopidele üsna hea toetus Fedoral, Mandrival ja Auroxil.
Edasi tuleb vaadata, mis riistvaraga läptop on. Läbi aegade loetakse hea Linuxi toega läptopideks Aceri, Lenovo (endine IBM) ja ka viimased HP-d. Kaugelt tasuks Linuxi kasutajatel mööda minna näiteks Sony läptopidest, sest need on üsna halvasti toetatud.
Kuid läptopi valikul tuleks alati tähelepanu pöörata ka järgmisele riistvarale:
* WiFi kaart - väga tihti on tegu selliste kiibistikega, millel halb Linuxi toetus. Kuid õnneks on tänu ndiswrapperile on õnneks toetatud kaartide hulk kõvasti suurenenud.
* Graafika kaart - seda tuleb kindlasti vaadata, et ka läptopi graafika kaart oleks korralikult draiveritega toetatud. Usaldada ei tasu isegi mitte tuntud tootjate kaarte, sest nad ei lisa sugugi mitte kõigi oma kaartide toetust Linuxile mõeldud draiveritesse. Hetkel loetakse kõige paremini toetatuks Inteli graafika kaarte.
* Heli kaart - nendega on õnneks tänapäeval suht vähe probleeme ja enamus on toetatud.
* Emaplaat - siin on olukord enam vähem sama, mis helikaartide puhul. Kuid sellegi poolest võib kaasas olle mõningaid kontrollereid, millega probleeme võib tekkida.
* Protsessor - GNU/Linux toetab kõiki tuntumaid protsessoreid. Tähele tuleb lihtsalt panna, et erinevad protsessorid nõuavad erinevaid paigaldus CD-sid.
Lähemalt võite lugeda endale läptopi valiku kohta http://polishlinux.org/choose/laptop/ lingilt, kus on ka erinevaid edasisi näpunäiteid, kuidas toime tulla kõige tihedamini esinevate probleemidega.
|
|
|
|
|
