Küsitlus |
Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
   |
17% |
Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
   |
40% |
|
Hääli kokku : 91 |
[ Vaata tulemusi ] |
Pildid |
 |
Pildi pealkiri: ee_slax
Postitaja: uniz postitatud: 14.09.2006, 18:46
Vaadatud: 934 Hinnang: pole hinnatud Kommentaare: 0
|
[ Album ] |
|
 |
Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 |  | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 |  | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 |  | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 |  | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 |  | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 |  | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 |  | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 |  | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 |  | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 |  | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 |  | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
Viimased teemad foorumis |
 | Linux Mint 22.2 Zara väljas |
overflow | 07.09.2025, 00:08 |
 | Debian 13 “trixie” |
jaan513 | 20.08.2025, 21:46 |
 | wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
 | Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
 | Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
 | Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
 | Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
 | Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
 | Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
 | Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
 | Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
 | buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
 | Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
 | Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
 | Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
postitatud 08.07.2006, 18:48 - spott |
Kuna Firefoxil osutus väga edukaks kommuuni toel tehtud reklaamikampaania, siis nüüd on grupp OpenOffice-i fänne otsustanud sama OpenOffice-iga teha. Praegu kogutakse annetusi, et OpenOffice-i reklaam panna New Yorgi tasuta päevalehte Metro. Metrod loeb ligi 450 000 inimest päevas ja sellega loodetakse populariseerida OpenOffice-t. Küsitav on muidugi, kas ainult ajalehe reklaamist piisab, sest Firefox reklaamis ennast kommuuni abil paljudes erinevates kanalites mitmel erineval moel. Peamised olid ja on kindlasti veebireklaamid. Lisaks muud erinevad kampaaniad. Seega peaks ka OpenOffice oma kampaania paremini läbi mõtlema. Vähemalt selline on siinkirjutaja arvamus. Lähemalt OpenOffice-i lehe kampaaniast võite lugeda TECTONIC-u lehelt.
|
|
|
|
postitatud 08.07.2006, 10:24 - spott |
Mida kõike võib teha poliitika ja viletsad suhted kooli juhtkonnaga. Nimelt suleti hiljuti Kanadas, Toronto Monarch Parki ülikoolis Linuxiga varustatud arvutiklass. Nimetatud klassi juhtis Ed Montgomery. Mais sai ta teate, et tema Linuxiga varustatud klass tahetakse sulgeda ja asendada Microsofti Classroom Migration Technology Initiative (CTMI) tehnikaga. 21. juunil oli Montgomery lõunal ja sellel ajal hakkas juhtkond tegutsema. Lõunalt tagasi tulles võis Montgomery ainult tõdeda, et kõik arvutid klassis jooksevad nüüd Windowsil. Otseloomulikult hakkas õpetaja õiglust taga nõudma ja soovis teada saada, mis põhjustel Linuxid välja vahetati. Kuid nagu ikka sellistel puhkudel - vastused on ümmargused. Nii põhjendati seda õpilaste vähese huviga Linuxi ja Open Source-i vastu, klassiruumide kitsikusega jne. Montgomery aga üritab veel päästa, mis päästa annab, ta võttis ühendust nii haridusministeeriumiga, kui ka The Canadian Association for Open Source (CLUE)-ga. Eks ole näha, kuidas õnnestub õpetajal ennast maksma panna või kas üldse õnnestub. Kahju, et selliseid üritusi salaja läbi viiakse. Lähemalt võite veel lugeda ITBusinessi vahendusel.
|
|
|
|
postitatud 05.07.2006, 22:38 - spott |
Taas vahelduseks mõni uudis edukast Linuxi kasutamisele võtust. Nimelt otsustati Inglismaal Kentis võtta kasutusele Novell Open Enterprise Server. Lisaks sellele vahetati välja ka vanemad serverid. Nendega koliti nüüd Delli peale üle, mis andis samuti märgatavalt võitu võrreldes Inteli masinatega. Politsei töös vajaminevad kriminaaljälituse programmid koliti aga edukalt Linuxi peale üle. Tänu nendele sammudele on Kenti politsei IT kulutused kriminaaljälituses nüüd 90% võrra kukkunud. Tegu on taas hea näitega, kuidas Open Source, ärilahendused ja avalik sektor koos võivad töötada. Lähemalt võite lugeda veel LinuxToday lehelt.
|
|
|
|
postitatud 05.07.2006, 22:30 - spott |
Kindlasti on kõik meist kokku puutunud erinevate naljakate juhtumitega, mis seotud teiste inimeste abistamisega. Mõni ajab lihtsalt muigama, mõne puhul tekib aga alati küsimus - palju selle inimese IQ küll on. Kõige rohkem puutuvad taoliste juhtumitega kokku erinevat tehnilist tuge pakkuvad isikud. Nüüd on the Register valinud omakorda mõningad värvikamad juhtumid välja ja korraldas konkursi, et teha kindlaks parim tõestisündinud nali, mis tehnilise toe personaliga juhtunud. Tegu on igati väärt lugemisega, seega kes inglise keelt küllaldaselt mõistab, võib vastavaid lugusid lugeda the Registeri vahendusel, kus Teil on samuti võimalus oma hääl anda.
|
|
|
|
postitatud 03.07.2006, 20:13 - spott |
Välja on lastud tasuta Linuxi online ajakirja Linux Gazette juuli 2006 number. Käesolevas numbris on käsitletud mitmeid huvitavaid teemasid, nagu erinevad fondid X serveri ja tema klientidega, kuidas luua Kioski süsteem FVWM-i kasutades. Lisaks sisaldab palju muid nippe ja trikke. Kellele asi huvi pakub, võiks kindlasti eelnevalt antud lingil ajakirja sirvida.
|
|
|
|
postitatud 30.06.2006, 21:27 - spott |
Algajatele üritatakse igal võimalikul moodusel õpetada, kuidas hakata kasutama Linuxit. Küll kirjutatakse selleks raamatuid, küll artikleid, siis tehakse piltidega pikad õpetused jne. Nüüd on otsustatud teha isegi videod, kuidas leida üles veebileht, kust Linux (Ubuntu antud näite puhul) alla laadida, siis plaadile põletada, BIOS-i seadeid muuta ja lõpuks üles buutida. Kui kedagi antud videomaterjal huvitab, siis võib neid vaadata Linux.com lehelt.
|
|
|
|
postitatud 30.06.2006, 21:10 - spott |
Miks Linux algajatele tihti raskusi põhjustab? See on kindlasti küsimus, mis paljudel meeles mõlgub. Eriti raske on seda mõista kindlasti juba pikaajalisematel Linuxi kasutajatel. Nende jaoks on kogu süsteem nii lihtne ja loogiline ja neil on raske mõista, mis on põhjused, miks uued kasutajad ikka ja jälle hätta jäävad. OSWeekly on võtnud selle küsimuse vaatluse alla ja kirjutanud oma arvamuse selle kohta. Nende arvates on põhjuseid mitmeid - üheks kõige suuremaks puuduseks peavad nad Linuxit arendavate ja Linuxiga tegelevate firmade omavahelist väga vähest koostööd. Iga üks nokitseb oma asjaga ja loodetakse nii kiiresti naabrist paremaks saada. Lisaks on kindlasti suur miinus erinevate distributsioonide erinev riistvara toetus. Printerite osas on Linux kõvasti edasi arendanud ja nende paigaldamine on isegi lihtsam, kui Windowsis. Kuid uus suund on nüüd WiFi. Iseenesest ei valmista erinevad WiFi kaardid Linuxile mingit muret. Enamus nendest saab tööle - ja tegelikult üsna lihtsalt, kuid... Kuid sellegi poolest nõuab see vahest kasutajalt rohkem teadmisi. Sest nn algajatele sobivad distributsioonid pole kaasanud kõiki vajalike mooduleid ja muid vajaminevaid asju (näiteks ndiswrapperi jaoks windowsi draiverid). Kindlasti on oma põhjus selles GPL-i liiga agresiivsed litsentsitingimused. Kuid algajal on seda raske mõista - tema tahab, et saaks asja kiiresti tööle.
Igatahes, ked antud arutlus rohkem huvitab, võib lähemalt lugeda OSWeekly.com lehet.
|
|
|
|
postitatud 30.06.2006, 19:07 - spott |
Juba praegu kogub erinevatel mobiiltelefonidel, pihuarvutitel ja muudel mobiilsetel seadmetel Linuxi kasutamine. Seda kõrvuti Windowsi vastavate rakenduste, Symbiani ja mõnede teistega. Kuna antud turg kasvab väga kiiresti, siis lähevad ka lahingud seal erinevate tarkvarade vahel järjest tugevamaks. Linux annab tootjatele tunduvalt suuremad võimalused, kui Windows või Symbian. Viimased lahendused on kallid, mida on raske kasutada niigi väikeste marginaalidega mobiilseadmete turul. Lisaks on Linuxi puhul tootjal endal võimalik kohandada tarkvara oma platvormile, Symbiani ja Windowsi puhul on aga vastupidine olukord. Trolltechist Eirik Chambe-Eng usub, et Linux tugevdab oma positsioone veelgi ja põhi lahingud sellel turul on alles ees. Samas on Linux hästi selleks sõjaks valmistunud ja head võimalused võita. Lähemalt Trolltechi Eirik Chambe-Eng arvamusest võite lugeda ZDNeti vahendusel.
|
|
|
|
postitatud 29.06.2006, 18:52 - spott |
Linux on muutunud kõvasti aastate jooksul. Enam pole Linux ülinohikute mängukann, kellel nädalavahetustel muud pole teha, kui Kernelit kompileerida. Pigem on Linux muutunud paljudele igapäevaseks operatsioonisüsteemiks, mis oma võimalustelt ei jää konkurentidele millegi poolest alla. Kuid sellegi poolest on osadel kindlasti üleval küsimus - kas luua oma distributsioon või kasutada juba olemasolevaid. Mõlemal versioonil on omad plussid ja miinused.
Oma distributsiooni loomise suurim pluss on kindlasti võimalus valida, mis tarkvara peale panna. Lisaks sellele saate vastavalt oma arvutile seadistada Kernelit. Näiteks eemaldada mittevajalikud moodulid. Kindlasti on see väga hea ja õigustatud lahendus, kui sarnaseid arvuteid on palju. Lisaks on see süsteemi administraatoritele tööd lihtsustav omadus. Juhtub midagi ühe arvutiga - paigaldame uuesti - kõik läheb kohe peale, mis tahetakse ja mis on vajalik. Töö mittevajaliku eemaldamiseks jääb ära.
Vastu on aga kindlasti võimalus, et olete näiteks loonud oma väikse distributsiooni. Ja nüüd soovite sellele paigaldada k3b - te peate alla laadima veel eraldi sadu megasid erinevaid Qt teeke. Sama kehtib ka muude programmide kohta.
Juhul, kui Teil ikka on jäänud huvi küsimuse vastu, kas luua oma distributsioon või mitte, siis võite lähemalt veel selle kohta lugeda www.apcstart.com lehelt, kust leiate ka lingid erinevatele juhenditele, kuidas luua oma distributsiooni.
|
|
|
|
postitatud 28.06.2006, 21:02 - spott |
Järjest rohkem kerkib paljudel Linuxi kasutajatel küsimus - kas ikka desktop klassi distributsioonid liiguvad õiges suunas? Järjest rohkem ja rohkem arendatakse erinevaid graafilisi vidinaid, mille kasutegur on aga küsitav. Pigem üritatakse olla ikka enam ja enam OS X ja Windows Vista moodi. Samas sellega arendatakse tohutuid ressursinõudlike süsteeme nagu Aero Glass, XGL/Compiz jne. Kuid need töötavad korralikult ainult uuemate videokartide ja nende tootjate suletud lähtekoodiga draiveritega. Samas - esitame nüüd küsimuse - mida head see XGL meile annab? On ilus - nu maitse asi. Kuid on tal ka praktiline väärtus - vaevalt. Kas see parandab mängude kiirust - ei. Töölaudade peamiseks eesmärgiks peab olema ikka funktsionaalsus, koos mõõõduka iluga. Uued tehnoloogiad aga seavad tähtsamale kohale välimuse. Lähemalt sellest suunast ja arvamustest võite lugeda the Jem Report lehelt.
|
|
|
|