| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Estoβuntu 11.06 64-bit
Postitaja: natsa
postitatud: 25.06.2011, 20:44
Vaadatud: 493
Hinnang: 6
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Linux Mint 22.2 Zara väljas |
overflow | 07.09.2025, 00:08 |
|
| Debian 13 “trixie” |
jaan513 | 20.08.2025, 21:46 |
|
| wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
|
 postitatud 30.07.2006, 12:23 - spott |
Hispaania Extremadura omavalitsus võttis vastu otsuse kolida kogu oma haldusala IT süsteemid üle avatud lähtekoodil ja avatud standarditel põhinevatele lahendustele aasta jooksul. Peamiseks operatsioonisüsteemiks saab gnuLinEx, mis on just Hispaania oludeks kohandatud Debianil põhinev Linux. Lisaks sellele peavad kõik ametkonnad aasta jooksul võtma kasutusele avatud dokumendi standardid. Ühtlasi antakse kõigile ametkondadele tuge, et ümber kolimine võimalikult kiire ja valutu oleks. Lähemat infot selle Hispaania omavalitsuse Linuxile kolimise kohta saate veel LWN.net lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.07.2006, 20:29 - spott |
Vastusena Microsofti otsusele lõpetada Windows 98, 98SE ja ME tugiteenus otsustas Xandros pakkuda suuri allahindlusi kõigile kasutajatele, kes "uuendavad" oma vana Windowsi Xandros Desktopiks. Xandros Desktop Home Edition või Home Edition Premiumi kasutusele võtvad endised Windowsi kasutajad saavad 50% allahindluse. Muidu maksab Xandros Desktop Home Edition 39,99$ ja Home Edition Premium 79,99$. Xandros püüab ühtlasi tagada, et kasutajatel poleks vaja mingeid riistvaralisi uuendusi oma arvutites teha. Ühtlasi on kasutajatel võimalus peale uuendamist hallata täielikult edasi oma vanu faile ja dokumente, mis nad kasutasid ka Windowsis. Lisaks sellele on võimalik kasutusele võtta ka Microsoft Office ja muud varem töös olnud rakendused. Kuidas asi ka tegelikuses välja näeb - pole veel erilist infot. Kuid võimalik, et Xandros on turuosa suurendamiseks välja töötanud mõne nö konverteri, mis kõik kasutajate andmed ja seaded üle toob. Lähemat infot saate aga veel DesktopLinux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.07.2006, 13:43 - spott |
Free Software Foundation (FSF) ja Software Freedom Law Center (SFLC) avaldasid eile teise GNU General Public License (GPL) versioon 3 (GPLv3) mustandi kasutajatele üle vaatamiseks. Tegu on siis ühe populaarseima litsentsiga kogu maailmas, mis annab kasutajatele tarkvara vabaduse. Kuid praegu kasutusel olev teine versioon hakkab tõsiselt vananema. Peamine põhjus on USA-s kehtivad tarkvara patendid. Seega tehakse praegu suuri jõupingutusi, et uuendada GPL litsentsi. Lähemat infot uue GPLv3 kohta saate FSF-i ametlikust pressiteatest, lisaks võite ka ise pilgu peale visata praegu välja lastud mustandile siin, lisaks GPLv3-le lasti välja ka LGPLv3 esimene mustand, millele võite pilgu peale visata siin.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.07.2006, 17:01 - spott |
Linuxi maailmas on 99% kogu kasutatavast tarkvarast avatud lähtekoodiga ja tasuta. Kuid sellegi poolest leidub ka hulgaliselt erinevat tarkvara, mis ei ole tasuta või on aga mille lähtekood pole avaldatud. Nüüd on OSNews korraldanud küsitluse, eesmärgiga teha kindlaks, mis siis ikka on kõige tähtsam mitte vabavaraline Linuxi rakendus, mida kasutatakse. Küsitluse leiate siit lingilt ja tegu siis rahvusvahelise küsitlusega. Ühtlasi teen vastava küsitluse ka Pingviini Webi, et näha, millised on siinsete kasutajate eelistused.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.07.2006, 08:41 - spott |
Kes meist ei tahaks teha oma Linuxi kasutamine võimalikult mõnusaks. Nüüd on http://www.geekingear.com/ lehel ilmunud kümmnest punktist koosnev juhis, kuidas uutel kasutajatel oma Linuxi kogemused võimalikult meeldivaks muuta. Tooks siis siin samuti ära need punktid:
1) Valige õige distributsioon endale. Õige distributsiooni all on siin peamiselt ikka mõeldud seda, et valiksite oma oskustele ja tahtmistele vastava distributsiooni. Kui ikka aega ja tahtmist õppida pole, lugeda ei viitsi, siis Gentood pole ju mõtet valida...
2) Liituge oma distributsiooni foorumiga internetis - saate oma kogemusi jagada teiste kasutajatega ja ka ise abi hankida.
3) Kui vajate abi, siis küsige seda korralikult. Pole mõttet karjuda (ainult suurtähti kasutada), infot omateada hoida. Püüdke küsides anda võimalikult palju infot oma probleemi kohta.
4) Tehke natuke otsingut enne oma distributsiooni paigaldamist. See käib küll rohkem esimese punkti juurde, kuid on samuti oliline punkt. Seda selleks, et veenduda oma arvuti sobivuses valitud distributsiooniga ja viia ennast kursi mõnede võimalike tüüpprobleemidega.
5) Tehke regulaarselt backupe - miski siin ilmas pole kindel ega 100% turvaline.Seega tehke oma olilistest failidest pidevalt koopiaid.
6) Tehke märkmeid - kui saate teada midagi uut, kasutate mõnda uut käsku, mõned uued seadistused - tehke nende kohta märkmeid. Nii jäävad need paremini meelde. Ja kui ei jää - nu siis on kust otsida, kui midagi valesti läheb.
7) Lugege Linuxi uudiseid. Nii Pingviini Webist kui ka maailmast. Sellega hoiate ennast kursis uute võimalustega, mis tekivad Open Source maailmas vahest väga kiiresti.
8 ) Liituge ja kasutage Linux User Group (LUG) võimalusi.
9) Avastage ja katsetage uusi võimalusi - ei ole vaja karta mõne uue programmi paigaldamist,
10) Naudi Linuxit - tehke sellega, mida tahate. Katsetage ja proovige uusi asju. Sest karta pole Teil midagi - Teil on olemas ju backupid!!?? Kui ei, siis lugege veelkord punkti 5!
Keda antud 10 punkti rohkem huvitab, siis on võimalik selle kohta infot saada
Geek in Gear lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.07.2006, 21:38 - spott |
Hetkel on käimas kaheksas O'Reilly Open Source Convention (OSCON) - ehk siis Open Source konverents/seminar. Esimesed kaks päeva on keskendunud peamiselt erinevatele vabavara õpetustele ja tutvustustele. Esimesed päevad on seminari jaoks alanud suhteliselt rahulikult - paljud esinejad ja külastajad jõudsid alles nüüd kohale, et kolmapäeval suure hooga alustada. Keda antud seminar lähemalt huvitab, siis NewsForge hoiab meid selle tegemistega kursis. Igatahes peaks sealt midagi huvitavat kindlasti iga avatud lähtekoodi fänn leidma, sest kajastatavate valdkondade ala on väga suur. Lisaks NeswForgele saate kindlasti veel infot ka OSCONi kodulehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.07.2006, 17:05 - spott |
Nigeeria valitsus plaanib oma lastele muretseda miljon 100$ läptopi, et parandada oma rahva haridustaset. Samas tõstab pead ka Microsoft, kes on kokku klopisnud EduWise projekti koostöös Inteli ja teiste suurtega, kelle hinge ei mahu kuidagi odavad arvutid. Praegusel juhul on aga siiski kindel edumaa One Laptop per Child (OLPC) projektil. Aafrikas on mitmed valitsused selle vastu suurt huvi äratanud ja ka Egiptus plaanib teostada suure ostu. Kuna hind on endiselt 100$ lähedal, siis on tegu kahtlemata kõige odavamate uute läptopidega, mida must manner näinud. Maailmale tähendab see aga miljoneid uusi Linuxi kasutajaid, miljoneid ODF standardi kasutajaid. Lähemalt OLPC edust Aafrikas võite lugeda TECTONICu lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.07.2006, 21:09 - spott |
Paljudel on kindlasti küsimus, miks ikka Linux pole teinud veel suurt triumfi ja pole levinud sama kiiresti kui Windows. Vastuseid sellele on üritatud mitmeid anda. Nüüd leidsin NewsForgest uue võiamliku versiooni, mis tundub üsnagi usutav. Nimelt on inimesed suht laisad ja harjunud ühe asja kasutama. Ümber õpitakse ainult vajadusel. Eriti siis, kui näiteks töö seda nõuab. Nüüd jõuamegi järgmise astmeni - kuna enamustel on on tööjuures Windowsiga arvutid, siis kasutatakse seda ka kodus. Miks aga tööl Windowsit kasutatakse? Põhjus on lihtne - enamus süsteemiadministraatoreid on Windowsi peal ja soovitavad seda ka oma ülemustele. Lisaks sellele on Microsoftil olemas ka üks häesti arendatud tarkvara, millele hetkel pole erilist vastet avatud lähtekoodiga tarkvaral. Selleks on Microsoft Exchange. Sellega tulevad ka "spetsialistid" toime väikefirma võrgu püsti panekul. Lisaks kõik muud võimalused, mida Exchange pakub. Muidugi võidakse vastu väita, et Exchangega saab ju ka avatud lähtekoodiga tarkvaraga ühendust võtta - kuid tänu Microsofti poliitikale on need ühendused ise leiutatud ja jäävad oma võimalustelt alla Microsofti tarkvarale. Seega nõuavad ka süsteemi administraatorid tööjaamadesse Windowseid. Ja nii jõuavad ka tavaarvutitesse Windowsid. Ehk üks kurja juur - Exchange tuleks likvideerida ja luua sellele koralikud avatud lähtekoodiga vasted, koos vastavate klientidega. Lähemalt võite lugeda veel NewsForge vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 15.07.2006, 13:35 - spott |
Tihti on kasutajatel see probleem, et nende soovitud tarkvara pole olemas nende kasutatava distributsiooni paketihalduris. Samas on ta olemas mõnes teises distributsiooni paketi süsteemis. Või on probleemiks erinevate peeglite aeglus. Nende probleemidega tegeleb uus lootustandev paketihaldur Smart Package Manager. Kuigi ta on alles beeta staadiumis, on tegu paljude erinevate firmade ja organisatsioonide poolt toetatava üritusega. Arendamist alustas Conectiva, mis nüüd kuulub Mandrivale. Igatahes võib tegu olla tõsise läbimurdega erinevate distributsioonide koostööle ja Linuxi veelgi mugavamaks muutmisel. Lähemalt võite lugeda selle kohta Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 14.07.2006, 16:42 - spott |
Ja taas laieneb ODF (Open Document Format) kasutajate ja toetajate hulk. Nimelt arendab Google oma veebipõhist kontoritarkvara versiooni. Ja ka see tarkvara hakkab toetama ODF formaati. Arvestades senist Google edu, on tegu suure võiduga ODF Alliancile. ODF-i toetajate seas on erinevaid suurfirmasid, valitsusi ja mitmesuguseid organisatsioone. Ainuke, kes endiselt just kõige koostöösõbralikum pole on Microsoft, kes tahaks enda formaadi standardiks kehtestada. Kuid Microsofti "standarditega" on see halb omadus, et seda suudavad korralikult lugeda ja kirjutada ainult Microsofti enda tooted. Kuid ka Microsoft on hakanud tegema tööd, et oma Officile ODF tuge pakkuda. Lähemalt aga Google liitumisest võite lugeda LWN.net lehelt.
|
|
|
|
|
