| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Open Suse Desk
Postitaja: spott
postitatud: 19.03.2006, 11:11
Vaadatud: 2643
Hinnang: 8.67
Kommentaare: 4
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Debian 13 “trixie” |
paadikapten | 10.09.2025, 02:24 |
|
| Linux Mint 22.2 Zara väljas |
overflow | 07.09.2025, 00:08 |
|
| wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
|
 postitatud 01.09.2006, 21:37 - spott |
India Kerala osariik on otsustanud kolida oma kõrgkoolid üle Linuxile. Praegu on seal valdavalt Windowsiga arvutid, kuid peale kaks nädalat tagasi toimunud Richard Stallmani külaskäiku Keralasse võeti vastu otsus loobuda suletud lähtekoodiga tarkvarast. Kas nüüüd Free Software Foundationi asutaja üksi suutis osariiki mõjutada on loomulikult kahtlane. Pigem oli tema külaskäik kulminatsiooniks kohalike pingutustele ja tänu tema teadmistele õnnestus ka ametnikele Linuxile kolimise eelised selgeks teha. Loodetavasti võib selliseid uudiseid rohkemgi kuulda üle maailma. Lähemalt võite lugeda LWN.net lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.08.2006, 20:41 - spott |
Häid uudiseid ka Linspire kasutajatele. Selle distributsiooni üks parimaid omadusi on olnud kindlasti CNR ("Click 'N Run") teenus, mis võimaldas lihtsalt tarkvara paigaldada. Senini oli see teenus tasuline ja moodustas Linspire peamise osa sissetulekutest. Kuid nüüd otsustati põhiline osa teenusest tasuta kasutamiseks anda. Nimelt teatas firma, et nende muudelt aladelt tulevad sissetulekud on niipalju suurenenud, et nad võivad põhilise osa CNR-ist rahvale tasuta kasutamiseks teha. Kindlasti kaasneb sellega ka Linspire (või siis tema tasuta versiooni Freespire) kasutajate kasv. Samas jääb siiski alles ka tasuline versioon CNR-ist, kus on siis võimalik paigaldada erinevaid tasulisi tarkvarasid. Lähemalt võite lugeda veel DesktopLinux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.08.2006, 18:15 - spott |
GPL Litsents on üks kõige enam kasutatavaid litsentse avatud lähtekoodiga maailmas. Kuid sellegipoolest on enamusele kasutajatest siiski GPL litsentsi põhitõed arusaamatuks jäänud. Ja nii levivadki erinevad müüdid üle maailma. Nüüd on püütud IT Managers Journalis seda olukorda natuke parandada ja selgitada kümmet peamist müüti, mis rahva seas käibel on. Ühtlasi on mitmel juhul püütud lahata ka seda, kust sellised müüdid käibele on läinud. Ja üllatus üllatus - mitmete nende müütide taga on tegelikult taas üks firma. Firma, mille nime me siin praegu ei maini. Mõned levinud müüdid aga, mille kohta võite leida selgitusi:
* Iga GPL tarkvaraga kokku puutuv tarkvara tuleb samuti välja lasta GPL litsentsi all
* GPL litsents on jõuetu suurfirmade vastu
* GPL tarkvara tuleb tasuta jagada
* Distribuutorid peavad ainult selle tarkvara lähtekoodi jagama, mida nad on muutnud
* Lähtekood tuleb avaldada ainult oma klientidele
* Distribuutorid ei pea pakkuma oma lähtekoodi kaasa
jne
Loodetavasti said ikka kõik aru, et üleval pool toodud väited on valed. Mitte ei hakata kunagi mind süüdistama, et levitan vale informatsiooni 
Kuid keda GPL litsentsi küsimused edasi huvitavad, siis tuleks läbi lugeda IT Managers Journal-i artikkel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 30.08.2006, 17:41 - spott |
YouTube on üks huvitav leht, kust võib leida hulgaliselt erinevaid pisikesi filmiklippe. Kahjuks on aga kõik need filmid flash formaadis. Ja nendega võib Linuxis tekkida probleeme. Lisaks sellele puudub ka võimalus neid näiteks oma eraldi asetsevast DVD mängjast vaadata. Sama probleemi otsa sattus ka Linux.com lehe üks kirjutajatest ja ta otsustas muuta endale meelepärased filmid DivX formati. Tänu Linuxi võimalustele polegi see eriti raske. Nimelt tuleb esmalt endale tarvilik film alla tõmmata. Firefoxil on selle jaoks isegi mõned spetsiaalsed liidesed olemas. Ja siis üks pisike skript luua (kopeerimise ja kleepimise vaev), mille abil saab ilusti endale meelepärased klipid DivX formaati konverteeritud. Keda lähemalt see võimalus huvitab, siis Linux.com lehel on selle kohta üsna põhjalik juhend.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.08.2006, 22:09 - spott |
Juba pikka aega üritatakse kuidagi ühildada Linuxi erinevaid töölaudasid. Just peamiselt tarkvara poolt, et GTK-s loodud tarkvara töötaks sama moodi ja ilusti ka Qt põhisel töölaual. Ühtlasi on praegune killustatus üks probleemidest, miks paljud tarkvara firmad pole soovinud Linuxile oma programme portida. Nüüd on mõnda aega juba töös olnud Portlandi projekt, mis on jõudnud juba ka esimeste tulemusteni. Kuid Linux.com lehe artiklite kirjutajad suhtuvad sellesse projekti siiski skeptiliselt. Nad toovad välja erinevad ajaloost juba varem sarnased üritused, mis kõik on hääbunud. On üritanud siin Red Hat luua universaalset teemade süsteemi, Novell teatas kunagi, et ühendab Gnome ja KDE parimad omadused, loodud on freedesktop.org veebileht jne. Kuid ometigi liigub karavan endist viisi edasi. Mitte et nendest eelmistest üritustest midagi kasu poleks olnud - nad on omamoodi edasi arendanud Linuxit, kuid nende esialgne eesmärk on siiski jäänud saavutamata. Keda lähemalt huvitab, miks Linux.com lehe artikli kirjutaja skeptiliselt Portlandi suhtub, siis võib seda ise lugeda Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 28.08.2006, 21:18 - spott |
Sveitsi Ark Linuxi arendajad on võtnud Ark Linuxi arendamisel üsna jäiga hoiaku. Distributsiooni lisatakse ainult hädavajalik, mis tarvis tavalisele kasutajale. Ark Linux püütakse hoida võimalikult puhtana ja tõesti sellise distributsioonina, kus ainult kaasas hädavajalik. Kuid alati on kasutajaid, kes soovivad rohkem. Lisaks on palju kasutajaid, kes soovivad näiteks erinevaid LiveCD-sid oma toodete tutvustamiseks. Ja nii käivitatigi ka YOLD (Your Own Linux Distribution) projekt. Kus siis kasutajad, kellel on mõni erisoov saavad lasta endale teha just neile sobiliku distributsiooni. Kuna enamus soovidest, mis Ark Linuxile on saabunud, et mõni muudatus sisse viia on tulnud just ettevõtetelt, siis leitigi, et see oleks hea võimalus tuua Ark-i rohkem raha. Samas muutmata distributsiooni teiste kasutajate jaoks halvemaks. Keda lähemalt Ark Linuxi uus rahateenimise võimalus huvitab, siis võib sellest rohkem lugeda Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.08.2006, 13:41 - spott |
Palju on juttu olnud läbi aegade elektroonilistest raamatutest. Väiksed läptopid, mis on tavalise raamatu mõõtu ja peaksid siis välja vahetama tavalised raamatud. Aastate jooksul see aga õnnestunud pole ja paljud arvavad, et eks ta nii ka veel väga pikaks ajaks jääb. Kasutajad on harjunud tavalise paberiga ja nii jätkub metsade mahavõtmine veel mõnda aega. Kuid sellegipoolest arendatakse elektroonilisi raamatuid üha edasi ja välistatud pole tõesti olukord, kus ühel hetkel nende kasutamine hoogustub. Järjekordne elektroonilise raamatu versioon on nüüd turule lastud. Tarkvarana on kasutusele võetud Linux ja teised avatud lähtekoodiga tarkvarad ja on loodud üsnagi tõepärane ja päris paberit jäljendav seade. Arendajate sõnul peaks seda raamatut olema üsna hõlbus lugeda nii toas kui väljas, teda on võimalik mitut moodi käes hoida ja vastravalt vajadusele siis ka pilti pöörata. Lisaks tavalisele erinevate elektrooniliste dokumentide lugemisele on võimalik kuulata näiteks mp3 muusikat ja ka ise käsitsi midagi kirjutada. Probleemiks aga loomulikult on taas hind - seadme hind on umbes 650EUR ja lisatarkvara veel kirjutamiseks umbes 60EUR. Selliste hindadega jäävad siiski enamus veel tavaliste raamatute juurde. Arvatavasti võib ennustada elektrooniliste raamatute suuremat edu, kui nende hind langeb umbes 100EUR juurde ja ka ilmub rohkem erinevates keeltes internetis levivaid raamatuid. Lähemalt aga uuest elektroonilisest raamatust võite lugeda LinuxDevices.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.08.2006, 09:27 - spott |
Bangkoki firma NorhTec on välja töötanud ja müügile lasknud uue pisikese PC tüüpi arvuti. Arvuti on tõsiselt väike (mahub peopesale) ja mõeldud ta erinevate Kiosk tüüpi seadmetele, kliendiks tööstusseadmetele või siis ka odavaks personaalarvutiks. Loomulikult ei suuda sellist pisikest kompaktset arvutit käivitada Microsoft - nemad tahaksid, et iga arvuti omaks varsti kümmet protsessorit, kaheksat videokaarti ja metsikul hulgal mälu. See pisike arvuti on kohe disainitud erinevatele väikestele Linuxitele ja ametlikult tulebki ta kohe Puppy Linuxiga. Kuid loomulikult töötavad nad ka teiste Linuxitega, mis ette nähtud nõrkadel arvutitel töötama. Töölauaks soovitatakse sellele arvutile FWM95, ICEWM, XFce või Fluxboxi. Lähemat infot NorhTeci välja töötatud pisikese arvuti kohta võite lugeda DesktopLinuxi lehelt, kust leiate ka mitmeid pilte uuest miniarvutist. Huvitav, kas keegi seda ka Eestisse tooma hakkab?
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.08.2006, 10:56 - spott |
Free Software Foundation (FSF) võttis oma palgale pikaajalise vabatahtliku Brett Smithi GPL litsentsi vastavuse kontrolli inseneriks (GPL compliance engineer). Smith asub tööle David Turner asemel, kes tegi seda tööd pea viis aastat. GPL-i vastavuse kontroll on üks kõige paremini tuntud FSF tegevusi, sest just need insenerid tagavad selle, et keegi ei kasutaks kurjasti ära GPL litsensti ja sellele põhinevat tarkvara. Nende peamine tegevus on kontrollida vihjeid juhtumitest, kus kasutajad kaebavad GPL litsentsi tingimuste rikkumise üle. Selline asi võib lihtsalt juhtuda, kui keegi kasutab oma suletud lähtekoodiga tarkvaras GPL litsentsiga tarkvara osasid. Enamasti tehakse seda kiire rikastumise lootuses, müües teiste tööd enda oma pähe. Seega soovime FSF uuele liikmele edu ja jaksu selles töös, sest kerge see pole. Lähemalt võite lugeda Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.08.2006, 21:31 - spott |
Leidsin taas netist ühe huvitava artikli, kus Linuxi kasutaja on kirjeldanud oma elu Windowsi maailmas. Iseenesest on ju kõik lihtne, ehitate (või ostate) endale arvuti, paigaldate omale Linuxi, seadistate selle täielikult oma järgi ära ja kasutate seda rõõmsalt. Kuid on üks aga - 90% inimesi ümberringi kasutab ikka Microsofti tooteid. Ja enamus nendest ei ole kuulnudki või ei taha kuulda millestki muust. Nad saadavad Teile dokumente doc formaadis, külvavad meilikasti üle viirustest kubisevate meilidega, valmistavad veebilehti ainult Internet Explorerile ja vigases HTML keeles jne. Kuid sellegi poolest Linuxi kasutajad suudavad selles toime tulla. Hugh Esco ongi kirja pannud oma kogemused ja võimalused, kuidas sellega toime tulla. Lisaks ka tema muud kogemused Linuxi kasutamisel. Keda lähemalt antud teema huvitab, siis võib sellest lugeda Linux Forumsi lehelt.
|
|
|
|
|
