| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Asus EEE
Postitaja: KristjanS
postitatud: 20.04.2008, 09:48
Vaadatud: 618
Hinnang: 6
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Debian 13 “trixie” |
paadikapten | 10.09.2025, 02:24 |
|
| Linux Mint 22.2 Zara väljas |
overflow | 07.09.2025, 00:08 |
|
| wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
|
 postitatud 30.09.2006, 16:00 - spott |
Paljud on näinud kindlasti erinevatel veebilehtedel hulgaliselt erinevaid GIF pilte ja bännereid. Tegu on suhteliselt levinud pildi formaadiga. Kuid vähesed teavad, et veel mõnda aega tagasi peeti suuri lahinguid GIF formaadi patentide pärast ja just see vaidlus oli aluseks PNG formaadi loomisele. Kuid nüüd tundub, et see vaidlus on lõpuks läbi. Sest homme, 1 oktoobril lõppeb ametlikult viimane GIF formaadiga seotud olnud patent ja see tähendab, et GIF on ametlikult patendivaba. Levivad kuuldused, et Unisys (GIF formaadi looja) kaalub veel mõningate patentide võtmist "täiustustele", kuid see pole veel kindel. Kuid igatahes hommsest on GIF formaat ametlikult erinevatest kitsendavatest patentidest lõpuks prii, sest ka viimase patendi kehtivus lõppeb. Lähemalt võite lugeda Slashdoti vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.09.2006, 22:48 - spott |
Kes uudistest mäletab, siis Indias võetakse ette koolides suur kolimine. Vahetatakse välja Microsofti toodang Linuxi vastu. Paljusid jäi aga kindlasti kummitama küsimus - mis distributsioon siis kasutusele võetakse. Nüüd on avaldatud, et kasutusele võetakse Debiani baasil valmistatud distributsioon, mis kasutab Gnome töölauda. Uue distributsiooni nimeks on "IT@School GNU/Linux."
Kohandatud on ta spetsiaalselt kõrgkoolide õppejõudude ja õpilaste vajadusi silmas pidades. Laialt kasutatavatele rakendustele on näiteks lisatud TuxPaint, Ghemical, Kalzium, DrGeo ja Gcompris. Keda antud distributsioon rohkem huvitab, siis saab selle kohta infot DesktopLinux.com lehelt, kust leiate ka otselingi loodud distributsiooni alla laadimiseks.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 29.09.2006, 22:25 - spott |
Viimased uuringud näitavad, et Linuxi kasutamine kasvab kiiresti maailmas väike ja keskmise suurusega firmades. Kõige rohkem tuntakse huvi erinevate serveri lahenduste vastu. Tänu oma paindlikusele suudab Linux seal edukalt võsitelda Microsofti serveritega. Kuid loomulikult kasvab Linuxi kasutamine ka erinevates tööarvutites. Kuid seal on hetkel veel valdavalt kasutusel Windows. Samas serverite turul tuleb Linux ideaalselt toime ja tema kiire areng ja kasutajate kasv on tõestuseks sellele, et liigutakse õiges suunas. Lähemalt Linuxi leviku kasvamisest erinevates firmades võite lugeda LWN.net vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.09.2006, 21:24 - spott |
Mandriva üks asutajatest ja siis sealt lahkunud Gael Duval lubas luua oma enda uue distributsiooni Ulteo. Kuid senini on kõik suhteliselt vaikne olnud. Ulteo koduleht ei sisalda endas endiselt eriti rohkemat infot, kui mõned kuud tagasi. Kuid nüüd on natukene seda saladuste loori kergitanud LXF ajakiri. Nimelt on nad teinud intervjuu Duvaliga ja avaldanud ka esimesed kuvapildid uuest süsteemist. Tegu võib olla tõesti revolutsioonilise operatsioonisüsteemiga, sest nagu kuvapiltidelt on näha, kasutatakse seda süsteemi läbi brauseri ehk kogu tuum on Duvali serveris. Kasutajad saavad oma süsteemi kasutada suvalisest kohast maailmas, kus nad ainult interneti ligi pääsevad. Kas selline lahendus tõesti maailmas läbi lööb - eks ole näha. Kuid keda asi lähemalt huvitab, siis võib sellest lugeda OSNewsi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 26.09.2006, 21:02 - spott |
Free Software Foundation on kirjutanud vastuse Linuxi Kerneli arendajate arvamusele GPLv3 kohta. Selles püütakse selgitada peamiseid GPLv3 punkte, mis on kõige rohkem vastuseisu tekitanud. Esiteks selgitatakse, et mitte kedagi ei sunnita võtma kasutusele GPLv3-e. Isegi, kui praegu kasutatakse GPLv2, siis võite seda vabalt ka edaspidi kasutada. Lihtsalt panetegi kirja, et kasutate GPLv2 litsentsi. Järgmisena seletatakse lahti punkt, mis käsitleb GPLv3 kasutamise piiranguid. Nimelt on see praeguses versioonis sees ja jääb ka lõppversiooni sisse - GPL litsentsiga tarkvaral ei tohi olla mingeid piiranguid tema kasutamiseks. See punkt on peamiselt sisse pandud selle mõttega, et paljudel juhtudel mõne GPL tarkvara distribuutor paigaldab Teile soovitud tarkvara, kuid sellega kontrollib siiski, mida te sellega teha saate, ehk ei anna kogu infot, mis võimaldaks Teil ise seda tarkvara edasi paigaldada. Linus on kunagi selle punkti kohta toonud lihtsa näite - GPLv2 kohaselt võib keegi kurjam luua lahenduse, kus haidel on peas surmavad laserid. Ta peab avaldama ainult info, kuidas ta seda tegi. GPLv3 kohaselt peab ta aga tagama, et ka teised oskaksid sama teha. Lisaks on lisatud GPLv3 tarkvara patentide küsimusi lahendavad punktid. Ehk kui kellegil on patent XYZ tarkvara peale ja ta levitab GPLv3 programmi, mis võimaldab teha XYZ programmi, siis ta ei või keelata teha teistel XYZ programmist oma versioone.
Lähemalt GPLv3 kohta võite lugeda eWeeki vahendusel. Keda asi rohkem huvitab, võiks seda kindlasti teha, sest väga raske on täpset mõtet edasi anda.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 25.09.2006, 14:26 - kaugeltmaalt |
Distrowatch külastusstatistika märts kuni august 2006. Enim külastajaid miljoni elaniku kohta tuli Eestist.
Allikas: DistroWatch Weekly.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.09.2006, 19:42 - spott |
Marc Light uurib Slashdotis, millised on võimalused Open Source Software (OSS) kasutajaskonna suurendamiseks. Ta tegeleb erinevate arvutite remondiga, et hoida ennast kursis võimalike tehniliste suundadega maailmas. Juhul, kui keegi tuleb tema juurde mõne arvutiga, mis vajab Windowsi uuestipaigaldamist, siis esimesena teeb ta proovi inimesele Ubuntu paigaldada. Kuid see on senini õnnestunud ainult 25% juhtudest. Enamikel juhtudel on mõni riistvara jupp keeldunud töötamast või kasutab inimene sellist riistvara, mida ei saa Linuxis tööle. Kuid kui ka läheb uuesti Windowsi paigaldamiseks, siis paigaldab ta sinna kohe ka Firefoxi, OpenOffice, VLC, Winampi (pole küll OSS tarkvara, kuid selle kasutamisega ei teki hiljem kasutajatel probleeme XMMS-i peale ülekolimisel), lisaks ka CDex. Seda kõike selleks, et näidata kasutajatele ka muid alternatiive peale Microsofti toodangu. Peale selle kulub tal umbes 15-30 minutit kasutajatele uue tarkvara tutvustamiseks. Tagasiside sellelt tegevuselt on ca 80% ulatuses positiivne. Nii esitaski Marc Slashdotis küsimuse - kui palju on tegelikult IT tehnikute käes võimalusi OSS tarkvara kasutamise suurendamiseks? Ühtlasi uuriks ka Pingviini foorumi kasutajate arvamusi. Slashdoti artikli leiate aga siit.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.09.2006, 10:10 - spott |
India on suur maa ning seal elab palju inimesi. Tänu sellele on enamus inimesi ja osariike suhteliselt vaesed. Kuid IT areng on Indias olnud viimasel ajal märkimisväärne. Paljud firmad viivad oma arenduse üle Indiasse, sest seal tekib pidevalt juurde uut oskustega tööjõudu. Lisaks tänu vanadele sidemetele Inglismaaga on ka inglise keele oskus üsna hea. Kuid järjest enam ja enam hoogustub Indias erinevates institutsioonides Open Source tarkvara kasutamine. Põhjus on lihtne - odav ja väga hõlpsasti kohendatav. Viimane omadus on eriti oluline, kuna Indias on erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid väga palju. Praegu käib peamine vahetusprotsess erinevates haridusasutustes. Samas vahetatakse ka muudes valitsusasutustes välja Windows'eid, kuid peamiselt hetkel veel serverites. Kuigi läheb veel palju aega kuni Open Source tarkvara moodustab enamuse kasutatavast tarkvarast Indias, on siiski algus tehtud ja India ise loodab olla üks esimesi riike, kus Open Source kasutajate arv ületab lõpuks omandusliku tarkvara kasutajate arvu. Vähemalt suund on selleks igati õige, sest tänu koolide Linux'ile kolimisele tuleb järjest enam peale uusi arvutikasutajaid, kes on harjunud Linux'iga. Lähemalt India edusammudest Open Source tarkvara juurutamises võite lugeda BusinessWeeki vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.09.2006, 20:58 - spott |
GPL Violations andis teada järjekordsest võidust kohtus. Nimelt käidi seekord kohut Saksamaal D-Linkiga, kes enamustele seostub kindlasti erinevate võrguseadmete tootjana. Nimelt kasutatakse nendes toodetes Linuxi Kerneliga operatsioonisüsteeme. Kuid ei avalda oma muudatuste lähtekoodi ega anna ka infot, kuidas vastavate võrguseadmete süsteeme näiteks enda järgi paremini kohandada. GPL Violations andis asja Saksamaal kohtusse ja kohus otsustas, et D-Link on tõesti tarkvara litsentsitingimusi rikkunud. Ühtlasi tunnustati sellega ka GPL litsentsi ja tema õiguslikust Saksamaal selle sammuga. D-Link peab nüüd kandma kõik GPL Violationsi kulud, mis tekkisid seoses selle juhtumiga. Sinna hulka kuulub ka näiteks testostu sooritamine. Keda lähemalt antud kohtu lahendus huvitab, siis võib sellest lugeda http://gpl-violations.org lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.09.2006, 20:45 - spott |
DesktopLinux.com on koostanud nimekirja A-Z Linuxi distributsioonidest, mille poole peaks vaatama algaja Linuxi kasutaja. See nimekiri, mis loomulikult pole veel lõplik, on loodud just sellistest distributsioonidest, mis on keskendunud desktop arvutitele. Praegusel hetkel kuuluvad sinna nimekirja järgmised distributsioonid:
* Arch Linux
* Damn Small Linux
* Fedora Core
* Foresight Linux
* Freespire
* Gentoo
* Knoppix
* Linspire
* Mandriva
* openSUSE
* PCLinuxOS
* Puppy Linux
* SimplyMEPIS
* SUSE Linux Enterprise Desktop
* Ubuntu
* Xandros
* Zenwalk
Iga distributsioon on varustatud lühikirjeldusega ja muu vajaliku informatsiooniga. Ehk - kui keegi jälle endale distributsiooni valimas - siis tasuks ka sellele kindlasti pilk peale visata. Nimekirja leiate aga DesktopLinux.com lehelt.
|
|
|
|
|
