| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Debian Lenny + mingi vana Gnome
Postitaja: KristjanS
postitatud: 05.05.2009, 07:32
Vaadatud: 904
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 1
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | Debian 13 “trixie” |
paadikapten | 10.09.2025, 02:24 |
|
| Linux Mint 22.2 Zara väljas |
overflow | 07.09.2025, 00:08 |
|
| wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
|
 postitatud 24.11.2006, 21:00 - spott |
BluWiki on valmis saanud huvitava riistvara tootjate lehega, kus hinnatakse iga tootja plusse ja miinuseid. Ja seda just Linuxi kasutajate seisukohalt. Ehk on kirja pandud, kui sõbralik on mõni tootja Linuxi suhtes, kas on olemas avatud lähtekoodiga draiverid ja palju muud. Kahjuks pole nimekiri veel kuigi pikk, kuid täieneb loodetavasti pidevalt. Lehe leiate BluWiki lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.11.2006, 00:29 - spott |
Kuigi Google pole ametlikult kinnitanud, et ta tegeleks oma operatsioonisüsteemi välja töötamisega, on sellel teemal palju arutletud. Küll on vahepeal olnud juba üsna "kindlaid" tõendeid, et Google toob turule oma Linuxi distributsiooni, on need senini olnud kõik tavalised kuulujutud. Google on küll väga Linuxi sõbralik firma, kuid mingeid kinnitusi, et ühel hetkel ka Google distributsioon tuleb - veel pole. Nüüd on taas üritatud kirja panna erinevaid võimalusi, milline oleks siis see utoopiline GoogleOS. Käiakse välja kolm võimalust:
1) Google loob enda nö veebi operatsioonisüsteemi. Tegu oleks siis lihtsalt tavalise internetis oleva töölauaga, kus kasutajad saaksid oma tööd teha. Sarnased projektid on eyeOS, YouOS, Xin jne. Googlel on juba praegu midagi sellist, mida teistel vastu pole panna. Nimelt välja töötatud ja hästi toimivad veebi rakendused - seda isegi kontori tarkvara jaoks.
2) Teise võimalusena oleks Google enda Linuxi distributsiooni avaldamine. Pakutakse välja selleks Ubuntut, mis võibolla oleks modifitseeritud nii, et vaikimisi failisüsteem oleks kohe hoopis Google serverites. Kui selline asi juhtub, siis võidakse sellise distributsiooni levitamisel kasutada sarnast võtet nagu Firefoxi puhul. Edu oleks kindlasti märkimisväärne.
3) Kolmandaks võimaluseks oleks aga LinuxBIOS projekt. Tegu oleks siis lahendusega, kus operatsioonisüsteemi eesmärgiks oleks ainult võrgus peaserveriga ühendumine. Ülejäänud kogu haldus ja tegevus toimiks juba üle interneti. Sellised lahendused on näiteks projektid, kus kasutajal avaneb buutides ainult tavaline brauseri aken ja ei midagi muud. Sellise lahendusega võib Google hakata tootma näiteks odavaid arvuteid, mis ühendatakse interneti ja suunaks kõik kasutajad kohe Google toodete juurde. Hea ja lihtne lahendus...
Kas kunagi GoogleOS tuleb või ei - seda ei tea meie. Kuid kindlasti sellised arutelud jätkuvad ka edaspidi. Vähemalt seni, kuni Google peamiseks konkurendiks on Microsoft. Keda vastavad arutelud rohkem huvitavad, siis lähemat infot saab veel ReadWriteWebist.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 20.11.2006, 18:29 - spott |
Vastuseks pidevatele küsimustele kutsub Novell kokku IRC-s toimuva kokkutuleku, kus kõigil on võimalik esitada küsimusi ja saada vastuseid Novelli ja Microsofti kokkuleppe kohta. Kokkutulek toimub sellel neljapäeval (23 november) kell 19.00 meie aja järgi (17.00 GMT). Lisaks palutakse paljudel kasutajatel vaadata juba praegu Novelli poolt avaldatud vastuseid. Kokkutulek toimub #openSUSE-project Freenode IRC kanalil. Seega, kellel samuti huvi ja võimalust, siis võib samal ajal omakorda liituda vastava kanaliga ja uurida, mis seal siis toimub. Ja miks mitte ka siis ise küsimusi esitada. Lähemat infot saate
FreeSoftNews lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 19.11.2006, 17:52 - spott |
MySQL on maailma üks levinumaid Open Source andmebaase, mida kasutavad tuhanded hostingu firmad ja tuhanded erinevad rakendused üle maailma. Võib kindlalt väita, et MySQL on üks kõige populaarsemaid andmebaasi servereid või lausa kõige populaarsem. Kuid iga andmebaasi serveriga on alati just jõudlus see, mida kasutajad hindavad. Kui Teil on väike andmebaas - kuni paarsada mega ja mitte eriti palju päringuid sellele, siis pole probleeme. Kuid kui kasutate juba hiiglasliku süsteemi, kus tehakse sekundis tuhandeid päringuid ja ka mahud võivad olla suured? Siis on igati tähtis tagada andmebaasi võimalikult optimaalne töö. Nüüd on DebianAdmin lehel kokku pandud 84 erinevat nippi, kuidas tõsta oma MySQL serveri jõudlust. Seega, kellel asja vastavate skriptide ja serveritega, siis tasuks kindlasti pilk peale visata. Nipid leiate DebianAdmini lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 18.11.2006, 16:39 - spott |
Paistab, et Novelli/Microsofti paktil on tõesti suur mõju. Nimelt - on ju ammu teada, et Microsoft on teinud igati suurt lobitööd, et selgitada rahvale, kui paha ja halb ikka Linux on ja miks seda ei tohiks mingil juhul kasutada. Näiteid Microsofti lobitööst võib näha nende kodulehel: http://www.microsoft.com/getthefacts. Loomulikult vastasid omakorda Linuxi firmad sellele omapoolse kampaaniaga. Selle kampaania hüüdlauseks sai:
Just the facts Microsoft forgot to mention, kuid teda tunti ka kui
"Get the truth" kampaaniana.
Üheks põhiliseks eestvedajaks oli Novell. Selle kampaania koduleheks oli http://www.novell.com/linux/truth/. Kuid külastades nüüd seda veebilehte, siis teid suunatakse ümber. Pole enam seda lehte Novelli kodulehel. Ja on ka teisi märke, et Novell on hakanud oma Microsofti vastaseid loosungeid kõikjalt eemaldama. Kas tõesti võib see kokkulepe viia ühe suurima ja tublima Linuxi firma kadumiseni? Vähemalt sellisel kujul, nagu meie teda oleme näinud ja lootnud edaspidi näha. Lähemat infot Novelli tegemiste kohta saate siit.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.11.2006, 19:33 - spott |
Palju on erinevaid artikleid juba selle kohta kirjutatud, et mis maksab ikka mingi tarkvara kasutamine. Linuxi kasutajad väidavad, et nende tarkvara on ju tasuta. Microsofti pooldajad rõhuvad aga sellele, et nende tarkvara vajab odavamat tugiteenust jne. Üldjuhul jääb peale ikka see, kelle fänn artikli kirjutas või mis firma selle tellis. Kuid siiski võib suures piiris kokku võtta kaks olulist aspekti, kuidas hinnata tarkvara maksumust. Üheks on TCO (Total Cost of Ownership) ja teiseks ROI (Return on Investment). Ühtlasi on nüüd taas kirjutatud üks artikkel, kus on püütud hinnata, milline tarkvara on siis ikka odavam. Artikli on kirjutanud IT spetsialist, kes kasutab ja haldab juba ammu nii Windowseid kui Linuxeid. Kuigi eelistus kuulub siiski viimastele, kuna töötab paremini (mitte ei saanud märkimata jätta... - spott). Vaatluse alla on võetud olukord, kus mõlemad peavad tööle hakkama sarnases süsteemis samadel masinatel. Igatahes on tegu igati huvitava arvestusega, millele soovitaks kõigil huvilistel pilgu peale visata. Artikli leiate www.enterprisenetworkingplanet.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 15.11.2006, 15:47 - spott |
Ajakiri Times annab pidevalt välja silmapaistnud inimestele kangelase nimetust. Sellest nimistust võib leida Nelson Mandela, Lech Walesa, Margaret Thatcher jne. Ja selles nimistus on ka Linuxi kerneli looja Linus Torvalds, kes on Timesi arvates oma nime ajalukku kinnitanud koos teiste suurtega. Tema otsus jagada tasuta laiali oma loomingut on viinud Linuxi populaarsuse kasvule ja täiesti uue ärisuuna sünnile. Ühtlasi on see arendanud kõvasti konkurentsi. Kuigi Linus ei saa oma saavutust otseselt mõõta dollarites nagu Bill Gates, on tema roll siiski üsna oluline. Lähemalt ajakirja Timesi arvamusest võite lugeda siit lingilt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 15.11.2006, 11:46 - spott |
Nii nagu oligi oodata - lasi Sun Microsystems lõpuks Java lähtekoodi vabaks ja seda GPLv2 litsentsi all. Tegu on ühe maailma suurima tarkvaraga, mis GPL litsentsi alla liigub. Eriti arvestades, et kunagi oli Suni poliitika väga ühene ja koodi kaitsev. Javat kasutatakse väga paljudes erinevatel aladel. Nii mobiiltelefonides, suurarvutites kui ka tavaseadmetes. Praktiliselt kogu Java lähtekood hakkab kasutama GPL litsentsi. GPL litsentsi alla ei lähe ainult mõned üksikud komponendid, mis pole ka Sun-i omad. GPL litsentsi kasutamine tähendab ühtlasi ka seda, et Javat on edaspidi võimalik veelgi lihtsamalt erinevate Linuxi distributsioonidega kaasa panna. Lähemalt Java lähtekoodi avamisest võite lugeda Lycos News vahendusel.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 09.11.2006, 21:45 - spott |
Taas natuke pessimistlike uudiseid Linuxi maailmast. Nimelt on silicon.com lehel ilmunud artikkel, kus maetakse maha desktop Linuxi mõte. Nimelt näitavad viimased uuringud, et hetkel tuleb üks Linuxiga tavaarvuti 300 Windowsiga arvuti vastu erinevates organisatsioonides. Microsoft on parandanud viimasel ajal oma tarkvara ja muutnud ta stabiilsemaks. Ühtlasi on paljudes kohtades juba välja kujunenud armastuse-vihkamise suhe Windowsiga. Linux ei suutvat sinna turule tungida, sest ta pole sugugi nii tasuta nagu räägitud. Tugiteenus on ikka tasuline. Tunduvalt suuremad võimalused Windowsiga võtlemiseks on hoopis Mac OS X-il. Lähemalt sellest arvamusest võite lugeda Silicon.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 08.11.2006, 22:34 - spott |
Viimase seitsme aastaga on printimine Linuxis suure sammu edasi teinud. Kui veel seitse aastat tagasi oli printer Linuxi all tööle saada üsna suur kunst, siis tänapäeval pole see üldjuhul probleemiks. Kuid sellegipoolest on veel palju tootjaid, kes ei kasuta mingeid standardeid ja kelle jaoks Linux on asjatu ajaraisk. Kuid ka see on viimasel ajal hakanud muutuma - kui ettevõte ise pole huvitatud, siis on kommuun sellest ikka huvitatud olnud. Linux.com ongi vaadelnud natuke Linuxi printimise ajalugu ja hetkeolukorda. Sealt saab teada, miks ja kes asutasid LinuxPrinting.org veebilehe, millised riistvara tootjad teevad kõige rohkem koostööd Linuxi arendajatega jne. Näiteks HP printerite puhul on hetkel ainult mõned üksikud, millele pole välja lastud Linuxile mõeldud draivereid. Samas pikka aega kõigi Linuxi kasutajate ühine õudusunenägu Lexmark on samuti hakanud välja töötama draivereid Linuxile. Ühtlasi vaadatakse ka Linux.com artiklis tuleviku suunas, et mida võib tulevik printimise all veel tuua. Keda asi huvitama hakkas, siis tasuks lugeda Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
