| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: Just Gentoo ...
Postitaja: zaxon
postitatud: 09.05.2010, 13:34
Vaadatud: 1073
Hinnang: 10
Kommentaare: 1
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
| quiet - privaatne chat |
643 | 27.08.2024, 09:50 |
|
| Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
643 | 22.08.2024, 10:00 |
|
|
 postitatud 27.02.2007, 20:58 - spott |
Microsofti Ballmer on peale Novelli-Microsofti lepingut taas hakanud Linuxit süüdistama Microsofti intellektuaalse omandi kasutamises. Kuigi senini mingeid konkreetseid näiteid toodud pole. Kuid süüdistatakse Linuxit ikka. Nüüd on siis püsti pandud kampaania Showusthecode.com, mille eesmärgiks on kutsuda kõiki Linuxi arendajaid ja teenuste osutajaid sundima Microsofti näitama neid osasid koodist, mis olevat Microsofti omand. Kui Microsoft näitab neid osasid enne 1. maid, siis kirjutatakse kood ümber, nii et vaba tarkvara säilitaks oma tähenduse igas mõttes. Kui aga ei - siis hakatakse Microsofti omakorda süüdistama valetamises. Lähemat infot saate Linuxlookupi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 23.02.2007, 21:29 - spott |
Lõuna Aafrika Vabariigi valitsus võttis vastu otsuse, mille kohaselt kiideti heaks vaba tarkvara kasutamise strateegia riiklikes asutustes. See tähendab, et valitsus kolib oma kasutuses olevad arvutid ja serverid üle vabale tarkvarale. Ja ka muudel aladel (näiteks dokumentatsioon) võetakse kasutusele avatud standardid. Tegu on taas järjekordse võiduga vaba tarkvara arendajate poolt. Kuigi antud kolimine võtab kaua aega on algus siiski tehtud ja nii astub LAV sama sammu Brasiilia, Hiina, India ja mõnede teiste riikidega. Kus valitsus on võtnud strateegiaks kasutada kas täielikult või suuremalt jaolt FOSS-i lahendusi. Lähemat infot saate Tectonicu lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.02.2007, 17:30 - spott |
Kui keegi veel mäletab, siis mõnda aega tagasi süüdistas Linus, et Gnome arendajad on idioodid ja soovitas kõigil kasutajatel võtta kasutusele hoopis KDE. (meeldetuletuseks vana Slasdoti artikkel, sest Pingviini oma pole säilinud). Nüüd tundub, et sõda on uuesti alanud. Meilinglistides algas taas sõnasõda, kus mõlemad pooled süüdistavad taas üksteist. Sõda sai alguse ühest Gnome printimis dialoogist, mis vigane on. Praeguse sõnasõja viimane lask on tulnud Linuselt, kes parandas ise antud vea, kuid sellegi poolest jättis oma meiliga piisavalt põhjust sõnasõja jätkuks. Nimelt oli see taas üsna mürgise tooniga Gnome arendajate suunas, kes väidetavalt ei soovi mitte vigade parandamist vaid lihtsalt nende unustamist. Lähemalt praegusest vaidlusest saate lugeda Linux.com lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.02.2007, 17:21 - spott |
Google lükas käima 2007 aasta Google Summer of Code projekti, millega kutsutakse siis suvevaheajal olevaid tudengeid osalema erinevates vaba tarkvara arendus projektides. Eelmine aasta osales projektis 600 tudengit 93 erinevast riigist, kes töötasid ligi 100 erineva vaba tarkvara arendusprojekti juures. Google panus on kindlasti tudengitele väikse tasu maksmine. Loodetavasti tuleb see aasta veelgi suurema mahulisem ja suvepuhkusel olevad tudengid annavad oma panuse erinevate vaba tarkvara projektide arendamisele. Lähemat infot saate Google Blogist.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 15.02.2007, 01:02 - -raul- |
Kui tarkvara puhul on kaks peamisist definitsiooni (FSF ja OSI omad) määratlemaks, mis on vaba tarkvara ja mis mitte. Siis muu vaba sisu - kirjatükid, juhendid, kunstiteosed jne - jaoks on puudunud üldlevinud definitsioon aitamaks määratleda vabaduse piire. Mis on vaba sisu ja mis mitte.
Üks taoline sisu vabaduse standardi leidmise initsiatiiv algatati 2006 aastal mitme Wikimedia projekti käimalükkaja Erik Mölleri ja Debiani häkkeri Benjamin Mako Hilli poolt. Lisaks algatajatele modereerivad definitsiooni kirjutamist Mia Garlick Creative Commonsist ning Angela Beesley Wikimedia Foundationist. Äsja avaldati definitsiooni esmaversioon Free Cultural Works 1.0 .
Väljalasketeadaanne
Siin saad aidata definitsiooni eestindada
|
|
|
|
|
|
| postitatud 14.02.2007, 22:53 - spott |
Täna anti teada, et kümme firmat on loonud uue Open Solutions Alliance (OSA). Tegu on siis mitte tulundusliku ühinguga, mille eesmärgiks on juurutada vabal tarkvaral põhinevaid ärilahendusi. OSA plaanib hakata koostööd tegema erinevate süsteemi integraatoritega ja vaba tarkvara loojatega. Seda selleks, et suurendada ärimaailmas vaba tarkvara kasutamist. OSA asutasid Adaptive Planning, Centric CRM, CollabNet, EnterpriseDB, Hyperic, JasperSoft, Openbravo, SourceForge.net, SpikeSource ja Talend. Samas on kõik huvilised oodatud samuti liituma ühinguga.
Loodetavasti on antud ühingu tegemistest ka praktiliselt kasu ja varsti võivad üha uued ja uued firmad võtta kasutusele vabal tarkvaral põhinevaid lahendusi. OSA-st aga lähemalt võite lugeda Linuxlookupi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 13.02.2007, 22:59 - spott |
Brasiilia valitsus on käivitanud projekti “Computers For All”, mille eesmärgiks on siis rahva teadlikust arvutite alal parandada. Nüüd on esimesed 50000 Linuxiga varustatud tööjaama Brasiilia valitsusele tarnitud. 10000 tuleb veel tarnida. Kõik arvutid on varustatud Linux XP Desktop nimelise distributsiooniga, mis on täielikult ühilduv Red Hatiga. Tarkvara paketist on kaasas kohe OpenOffice.org, Firefoxi veebibrauser, Gaimi suhtlustarkvara, Evolution meili klient ja palju muud. Loodetavasti toob antud projekt taas juurde suurel hulgal uusi Linuxi kasutajaid. Lähemalt aga tarnitud arvutitest võite lugeda EnabledPeople lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 08.02.2007, 21:03 - spott |
Venemaa koolid on paljuski hirmul, sest kardetakse Microsofti reide koolidesse. Rahval on hästi veel meeles Gulagi laagrid ja nii kardetakse ka nüüd, et kui neilt leitakse piraat tarkvara, siis ootab neid sama saatus. Nii ongi Permi regiooni haridusministeeriumi asutused otsustanud, et edaspidi kuskilt tarkvara ei osteta vaid hakatakse kasutama hoopis Linuxit. Tarkvara ostu kardetakse just selle tõttu, et Venemaal ei või kunagi kindel olla, kas sa ikka saad legaalse tarkvara koopia. Kuigi õpetajad natuke kardavad operatsioonisüsteemi vahetust, siis loodetavasti see asi siiski muutub ja Linux võetakse laialdaselt sealmail kasutusele. Lähemat infot saate MOSNEWS lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 05.02.2007, 19:06 - spott |
IBM arendajad on pead kokku pannud ja esitanud oma arvamuse - millised peaksid olema need põhilised suunad, mida viie aasta jooksul kõige rohkem infotehnoloogia alal arendatakse. Selles nimekirjas ei ole James Bondi reaktiivseljakotti vaid hoopis lahendused, mille kallal juba praegu tööd tehakse ja mille järgi ka reaalne vajadus on. Nendeks on siis:
* reaalajas toimiv tõlkeprogramm - antud prooviversioon on hetkel kasutusel näiteks Iraagis USA vägede käes, kes üritavad sellega kohalikega suhelda.
* meditsiiniline monitooring mobiilsete lahendustega - taoliste lahenduste arendamisega tegeletakse ka meil Eestis.
* nanotehnoloogilised filtrid näiteks vee filtreerimiseks
* kolmemõõtmeline internet - tulevikus peaks olema näiteks võimalik Pekingi Keelatu Linna vaadata 3D kujutisena internetist.
* kohaloleku lahendused, mille kohaselt võib näiteks inimene saada endale teate poe eripakkumistest, kui poodi sisse astub. Või tehes muuseumis pilti maalist kuvatakse kohe ka kogu info maali kohta.
Lähemalt võite veel lugeda
LinuxWorld News lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 03.02.2007, 23:33 - spott |
Populaarse tasuta Linuxi ajakirja Linux Gazette veebruari kuu number on taas kasutajateni jõudnud. Selles numbris on kajastatud järgmiseid teemasid: Nomachine NX server, IPCop tulemüüri seadistamine (raamatu ülevaade), TCP ja Linuxi lisatavad kongestiooni algoritmid, vigade kõrvaldamine WiFi-st ja palju muud huvitavat. Keda antud teemad lähemalt huvitavad, siis tasub kindlasti vaadata Linux Gazette online versiooni.
|
|
|
|
|
