| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: ubuntu+gDesk..3v
Postitaja: uniz
postitatud: 09.10.2006, 10:38
Vaadatud: 802
Hinnang: 7
Kommentaare: 2
|
| [ Album ] |
|
 |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
| quiet - privaatne chat |
643 | 27.08.2024, 09:50 |
|
| Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
643 | 22.08.2024, 10:00 |
|
|
 postitatud 11.04.2008, 19:28 - spott |
Red Hat ja ESP (End Software Patents) - Free Software Foundationi vastav projekt koondavad hetkel jõudusid, et alustada rünnakut tarkvara patentide vastu. Eesmärgiks on viia asi kohtusse ja tunnistada lõpuks, et tarkvara ei saa patenteerida. USA-s on asi jõudnud üsna absurdsuse tipuni ja üritatakse patente saada iga asja peale. Seoses sellega puudub tegelikult igasugune ülevaade, mis on patenteeritud ja kuidas. Kuid just see on kogu patentide üks põhialuseid. Lisaks on tekkinud olukord, kus palju firmasid on kohtusse kaevatud, kuigi nende tegevus pole üldse tarkvara arendusega seotud. Kuid keegi on leidnud, et nende veebileht kasutab mõnda huvitavat hiirekliki (lihtsalt näide) võimalust, mille firma patenti omab firma X.
Kuidas ja mis meetodeid kasutades Red Hat ja ESP kavatsevad tarkvara patendid kahtluse alla USA-s panna, selle kohta saate juba lugeda LinuxWatchi lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 08.04.2008, 08:26 - spott |
Brasiilia valimiskomisjon (Tribunal Superior Eleitoral - TSE) andis teada, et 430 tuhat valimismasinat kolitakse üle GNU/Linuxile ja vabale tarkvarale. Praegu on nendes seadmetes kasutusel VirtuOS ja Windows CE, kuid TSE hinnangul ei suuda antud lahendus tagada piisavalt korraliku ja sõltumatut kontrolli. Nii otsustatigi antud masinad kolida üle Linuxile. Täpsemalt pole teada antud, mis Linuxi distributsioon kasutusele võetakse ja mis tarkvara täpsemalt. Kuid nagu arvata võib, siis osa tarkvarast töötatakse spetsiaalselt välja antud ameti jaoks ja võimalik, et luuakse ka eraldi distributsioon. Küll on aga kindel, et kogu süsteem saab korralikult sertifitseeritud ja igas valimispunktis on edaspidi lihtne kontrollida, kas vastavasse seadmesse on paigaldatud veel mingit tarkvara või mitte.
Allikas Linux Blog
|
|
|
|
|
|
| postitatud 27.03.2008, 22:50 - spott |
Väikse hilinemisega, kuid siiski. Nimelt tähistati eile 26 märtsil maailma esimest Document Freedom päeva. Päeva pidamine sai inspiratsiooni Software Freedom Day üritusest,mida korraldatud juba viis aastat. Document Freedom Day eesmärgiks on siis tutvustada rahvale vabu dokumendi formaate ja vorminguid. Lähemat infot saab kindlasti ürituse kodulehelt.
DFD eesotsas on Serbia aktivistid Ivan Jelic ja Marko Milenovic, kes on ka ühtlasi Free Software Foundation Europe liikmed. Viimane pakub DFD projektile kodulehe majutust.
Peale esimest vastavat teadet 20 veebruaril on DFD programmiga kokku liitunud pea 170 erinevat meeskonda 54 riigist. Ühtegi Eesti meeskonda antud nimekirjas veel pole, kuid loodetavasti tekib ka see sinna kunagi. Ehk juba järgmine aasta.
Allikas Linux.com
|
|
|
|
|
|
| postitatud 18.03.2008, 08:37 - spott |
Creative Commons lasi välja spetsiaalse LiveDVD nimega LiveContent 2.0. Tegu on sisuliselt Fedora LiveDVD-ga, millele on kaasa pandud suurel hulgal erinevat Creative Commons litsentsiga kaitstud materjale. Näiteks on kaasas erinevaid tekste ja jutte, muusikat ja videosid. Lisaks ka loomulikult graafikat ja õpetusi. Kõik kaasa pandud materjalid kasutavad mõnda Creative Comons litsentsi (kokku kuus erinevat versiooni). Live Content DVD saate alla laadida Fedora kodulehelt, tema suurus on pea 2,3GB.
Allikas, koos täpsema nimekirjaga kaasasolevatest asjadest.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 17.03.2008, 14:46 - spott |
Analüütikud on kokku pannud ennustuse, mille kohaselt Linuxiga serverite ja tööjaamade arv kolmekordistub ajavahemikul 2007 kuni 2012. Hinnatud on just seda turu osakaalu, mis hõlmab uusi servereid ja tugiteenuse pakette, mida klientidele pakutakse. Seega võib eeldada, et Linuxi osakaal massides võib veelgi enam suureneda. Põhjus, miks vaatluse alla võeti just serverite osa on lihtne - nimelt moodustab hetkel Linuxi müüginumbritest üle 80% just serveritega seotud lahendused.
Allikas
ITJungle
|
|
|
|
|
|
| postitatud 12.03.2008, 11:48 - spott |
Wal-Mart andis teada, et lõpetab oma poodides Ubuntul baseeruva gOS Linuxiga odavarvutite pakkumise. Edaspidi on võimalik gOS-iga Everexi poolt toodetud arvuteid osta veel vaid Wal-Marti online poest. Tavakauplustest neid enam ei leia. Põhjuseks on asjaolu, et Wal-Marti sõnul ei pälvinud Linuxiga odavarvutid piisavalt inimeste huvi ja neil puudus eelis võrreldes Windowsiga odavarvutite puhul. Pigem on uus trend, et inimesed huvituvad uutsetest lahendustest ja võimalustest, mida Linux pakub. Selles osas on heaks näiteks Asuse EeePC. Lisaks muud taolised väikearvutid, mis odava hinnaga üle maailma poelettidele jõuavad. Tegu ei ole enam mingitest vananenud juppidest kokku pandud arvutiga, vaid tegelikult uudsete lahendustega.
Allikas TechCrunch
|
|
|
|
|
|
| postitatud 10.03.2008, 20:39 - spott |
Canonicali poolt loodud ja arendamist toetatud Bazaar on nüüd ametlikult GNU projekti liige. Otsus antud projekt GNU projektiga liitmiseks tehti peale Bazaari arendajate, Canonicali juhtide ja Richard Stallmani vahelisi läbirääkimisi.
Bazaari arendajate sõnul saavad nad nüüd aidata ka teistel GNU projektidel paremini oma projekte hallata ja edasi arendada.
Bazaar on versioonikontrolli süsteem, mida kasutatakse laialdaselt tarkvara arenduse juures. Tuntumaks projektiks, mis kasutab oma arenduses Bazaari on kindlasti Launchpad, kus asub ka Ubuntu ja tema peamiste derivaatide arendus.
Allikas FreeSoftNews
|
|
|
|
|
|
| postitatud 24.02.2008, 13:16 - spott |
LinuxQuestions.org korraldas oma kasutajate seas küsitluse, et välja selgitada erinevaid programme, operatsioonisüsteeme jne, mis kasutajatele kõige rohkem 2007 aastal meeldisid ja mis nende meelest edasi arenesid. Näiteks uuriti, milline on kõige parem Linuxi distributsioon, milline on parim andmebaas, töölaud jne jne. Nimekiri on üsna pikk. Siinkohal ei hakka kõiki tulemusi ära tõlkima vaid kopeerin need siia:
Desktop Distribution of the Year - Ubuntu (30.83%)
Server Distribution of the Year - Debian (30.30%)
Live Distribution of the Year - KNOPPIX (22.88%)
Database of the Year - MySQL (54.36%)
Office Suite of the Year - OpenOffice.org (89.50%)
Browser of the Year - Firefox (74.03%)
Desktop Environment of the Year - KDE (52.08%)
Window Manager of the Year - Compiz (33.65%)
Messaging App of the Year - Pidgin (53.90%)
Mail Client of the Year - Thunderbird (53.72%)
Virtualization Product of the Year - VirtualBox (41.58%)
Audio Media Player Application of the Year - Amarok (57.37%)
Audio Authoring Application of the Year - Audacity (68.24%)
Video Media Player Application of the Year - mplayer (41.78%)
Video Authoring Application of the Year - mencoder (24.21%)
Multimedia Utility of the Year - K3b (63.34%)
Graphics Application of the Year - GIMP (69.15%)
Network Security Application of the Year - nmap (24.95%)
Host Security Application of the Year - SELinux (30.69%)
Monitoring Application of the Year - Nagios (38.58%)
Windows on Linux App of the Year - Wine (84.76%)
IDE/Web Development Editor of the Year - Eclipse (22.29%)
Shell of the Year - bash (87.33%)
Text Editor of the Year - vi/vim (36.37%)
File Manager of the Year - Konqueror (38.00%)
Open Source Game of the Year - Battle for Wesnoth (21.74%)
Programming Language of the Year - Python (21.78%)
Kellel lähemalt huvi, siis saab lugeda juba LinuxQuestions.org lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 22.02.2008, 09:22 - spott |
Kes veel ei tea, siis viimaste Wine versioonide puhul on suurt tähelepanu pööratud Adobe Photoshopi ühilduvusele. Et Linuxi ja BSD kasutajad saaksid samuti rahulikult Photoshopi kasutada. Vanemate Photoshopi versioonidega probleeme polnud, kuid just uuemad versioonid tõrkusid Wine all töötamisel.
Nagu hiljuti Google teada andis, siis nad maksid eraldi Codeweaversile (firma, kes põhiliselt tegeleb Wine arendamisega oma kommerts versiooni CrossOver kõrval), et viimane parandaks Photoshopi tuge Wines.
Google sõnul on just Photoshop see rakendus, millest paljud kasutajad Linuxi all puudust tunnevad ja nii otsustasid nad aidata selle toe parandamist. Sest Adobe asjast ise eriti huvitatud pole.
Allikas APC
|
|
|
|
|
