Sander kirjutas:

Inimesele ei saagi korraga kogu faktihunnikut pähe kallata, tuleb alustada tasapisi, täpselt nagu koolis, algul lihtsustatum käsitlus, hiljem sellele uusi fakte juurde

Ma saan aru, et zaxoni rahulolematus ei tulene faktide hulgast, vaid sisust. Artikli autori viimane lõik on tõesti nagu püüd öelda seda, mida ta kohe alguses öelda tahtis, aga kohe ei saanud --- enne pidi natuke kuskilt sissejuhatavaid materjale otsima ja üldist mula ajama.

Mina ütleks, et Linuxid on siiski "otseselt turvalisema ülesehitusega, kui seda on Windows'i või Mac'i operatsioonisüsteemid". Linuxil pole samas ühte "turvalist ülesehitust", vaid neid on mitu ja need koosnevad eri moodulitest. Alustada võib kasvõi Linuxite paketihalduseset, mis on mõlema suure konkurendi paketihaldustest tunduvalt läbimõeldum (eriti minu arvates DPKG) ja ei taga turvalisust mitte ainult oma tehniliste parameetrite, vaid ka pakendamisprotsessi tõttu. Kuigi alati võid sa kuskilt mingi skripti alla laadida, selle läbi lugemata terminalis käima lasta ja sellega endal kogu arvuti metsa keerata. Ses mõttes pole see turvalisus turvahälli mõttes nagu Macil... Mistõttu võib alati küsida, et mis mõttes "turvaline" või "kõige turvalisem". Aga just see "otseselt turvalisem ülesehitus" on minu arvates suhteliselt selgelt markeeritav. Erinevalt tavakasutaja turvalisusest siis...

Sest ega tavakasutajale see Linux mingi taevamanna pole, kui ta hakkab mingeid http://gnomefiles.org/ või http://www.webupd8.org/ skripte alla laadima ja pimesi käima laskma, siis ta võib küll tasapisi oma vigadest õppides targaks saada, aga mingit superturvalisust tal küll kuskil pole.

Seni parim võhikule linuxit tutvustav artikkel, mida olen lugend. Lugejale, kes pole varem Linuxist suurt midagi kuulnud, selgitati asjad väga arusaadavalt ära ja see on olulisim. Inimesele ei saagi korraga kogu faktihunnikut pähe kallata, tuleb alustada tasapisi, täpselt nagu koolis, algul lihtsustatum käsitlus, hiljem sellele uusi fakte juurde

võib-olla lugesid sa mõnda muud artiklit ? mina nägin pigem keskmise koolijütsi tasemel refereeritud nägemust. faktid olid poolikud ja vastandamine kohati suisa väär seega, mis tasakaal ?

positiivsuse silid all on teinekord üsna kerge, kas siis teadmatusest või suisa sihilikult, levitada sellist poolkõva infot, mille auklikust asjatundja adub, kuid pahatihti need, kellele artikkel suunatud, kahjuks mitte.

blogimine, kui nähtus, on iseenesest tore, väga palju erinevaid arvamusi ja põnevat mõttelõnga hargneb neis keskkondades. kellegi personaalse blogi puhul võib silma kinni pigistada praktiliselt mille iganes suhtes, kuid Elisa võiks omada siiski natuke kõrgemaid standardeid.

illukas kirjutas:

See artikkel ei olnudki tegelt nii hull arvestades seda et autoril puuduvad sügavad teadmised linuxi kõhuelust

Mu arust oli see positiivne blogi-postitus, mis vaagis fakte tasakaalustatult.

ilma erilise vaevata saad sa oma linuxi purgi kordades turvalisemaks keerata, kasutades kõige lihtsamaid vahendeid:
acl, grsec, selinux, apparmour ja muud tegelased
ja mis peamine täitsa tasuta

winiga see nii lihtne vist ei ole, ja teiseks hakatakse korralikku raha küsima

See artikkel ei olnudki tegelt nii hull arvestades seda et autoril puuduvad sügavad teadmised linuxi kõhuelust

zaxon kirjutas:

Tsitaat: Kuid pahalaste huvi jääb leigeks just eelpool mainitud killustatuse, vigade kiire eemaldamise, teadlikumate kasutajate ja vähese eeldatava kasu pärast. pooltõde, peamine on ikka see, et süsteem on juba oma ülesehituselt turvaliselt disainitud ja ei vaja üüratut hulka erinevaid lahendusi seda kaitsma.

Ja see pooltõde kehtib ainult töölaudade kohta. Kas tõesti oleks nt. Londoni börsi linuxi lahti häkkimine vähe kasulik? Või mõnede lennujuhtimissüsteemide lahtimuukimine ei pakuks ühelegi terroristile huvi?

Tsitaat:

Linux ei ole otseselt turvalisema ülesehitusega, kui seda on Windows'i või Mac'i operatsioonisüsteemid.

otseloomulikult osx puhul küll aga windowsi puhul ei saaks see lause enam rohkem vale olla.

Tsitaat:

Kuid pahalaste huvi jääb leigeks just eelpool mainitud killustatuse, vigade kiire eemaldamise, teadlikumate kasutajate ja vähese eeldatava kasu pärast.

pooltõde, peamine on ikka see, et süsteem on juba oma ülesehituselt turvaliselt disainitud ja ei vaja üüratut hulka erinevaid lahendusi seda kaitsma.

Tsitaat:

Ilmavalgust nägi see kernel esimest korda 1991 aastal, tänu meie põhjanaabrile Linus Torvalds'ile.

äärmiselt eksitav, siis algas linuxi ajaarvamine, kuid idee ja toimimise põhimõtted olid juba selleks ajaks halli habemega.