teet kirjutas: |
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/ministeeriumidel-oleks-voimalik-saasta-raha-kasutades-vaba-tarkvara.d?id=50200425 |
Tegelikult on juttu olnud, et Eesti on oma eelarvest umbes 1 (või isegi kuni 1,5) miljardit eurot toetusteks maksnud - Jaapanile 200 000 € (
http://www.epl.ee/artikkel/594253), Kreekale ~300 000 € (
http://elik.nlib.ee/?id=8829) jne jne.
Lisalugemist -
http://www.ohtuleht.ee/419804
Keegi ei eita, et näiteks Jaapanit jt katastroofipiirkondi on ju mõistlik ja suuremeelne toetada ja tore kui ka meid toetatakse kui häda käes.
Samas on meil juuni 2011 seisuga 52 347 registreeritud töötut (
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11328) ja umbes viiendik kuni pool elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri (
http://statistikaamet.wordpress.com/tag/vaesus/ ,
http://statistikaamet.wordpress.com/tag/vaesuspiir/ ,
http://www.videvik.ee/445/miljard.html ,
http://www.videvik.ee/478/vaesus.html ,
http://www.epl.ee/artikkel/591059) - meil on kodus omal Fukushima (või isegi mitu) - miks sellega ei tegeleta? Vaid 15...18% elanikkonnast tunneb ennast hästi...
Kes meid, eestlasi, siis toetab selles, et meie elanikkond nii vaeselt elab? Kes meid meie oma eesti Fukushimas aitab??
Pakun, et nii mõnedki sellest töötutearmeest võiks õpetada progema või administreerima ja oleks riigil vajalikke töökäsi (kes oskavad vabatarkvara paigaldada, seadistada, hallata) ning ka tööhõive parandatud ja erakonnad saaksid linnukese kirja, et on oma rahva heaks ka midagi teinud.
Tõsi ta on - ainult kontoritarkvaraga ei jõua sihile - vaja on terviklahendust. See tähendab, et ka operatsioonisüsteem peab olema vabatarkvaraline. Võtame näiteks eestlaste endi kokkupandud Estobuntu -
http://www.estobuntu.org/ - selle arendamine tuleks jätkusuutlikult riigi poolt rahastada ja see sisaldab ka juba LibreOffice-it. Lisaks sisaldab see ka ID-kaardi tarkvara, tuge multimeediale jne jne
Lisaks arendatakse eestlaste jt poolt veel asjalikku haldustarkvara Manpremo -
https://manpremo.com/ - paistab, et ka Eestis on tegelikult seda potensiaali - sellele tuleks riigi tugi taha saada ja see oma riigi hüvanguks tööle panna.
Võiksime õppust võtta näiteks hiinlastelt, kellel riiklik tarkvaraettevõte olemas -
http://en.wikipedia.org/wiki/Red_Flag_Linux - teevad endanimelist Linuxi distrot, mis Hiina turu jaoks kohandatud.
Võib vaid arvata kui suur on Hiina riigiaparaat ja kui palju selles arvuteid - Eesti valitsuse ametnike arv moodustab ilmselt ühe linnaosa valitsuse suuruse osa sellest suurest aparaadist. Seetõttu võib vaid arvata kui palju raha kokku hoitakse välismaise tarkvara pealt ja jäetakse oma riiki ning parandatakse sellega tööhõivet. Ka kõige suurema MaSu ajal kasvas Hiina majandus 5% või isegi enam, parematel aegadel aga 15% või isegi enam.
Seega - kui luua oma riiklik tarkvaraettevõte kes arendaks nii emakeelset operatsioonisüsteemi kui ka kontori- ja ka muud tarkvara siis oleks sellega kaetud mitu asja:
* oma inimesed saaksid vabatarkvara arendades ja administreerides tööd -> paraneks tööhõive ja sellest omakorda terve ühiskond
* raha jääks ringlema Eestisse ja elavdaks sellega kohalikku majandust (arvuteid kasutavad ju enamus ettevõtteid) ja aitaks omakorda tööhõivet parandada
* Eesti ei oleks enam nii sõltuv tasulise äritarkvara tootjatest ja oleks vähem kõigutatavam kriisidest väljapool Eestit
* Eesti saaks omakorda olla toeks oma oskusteabega ka neile riikidele kellel raskused - ilmselt nemadki vajavad vabatarkvara kuna raha on vähe ja tasulist äritarkvara osta ei jaksa ent samal ajal on vaja kasutada legaalset tarkvara -> see omakorda aitaks parandada tööhõivet Eestis kuna Eesti saaks eksportida oma kogemust vabatarkvara juurutamise ja haldamise osas
* oleks olemas arendajate-programmeerijate baas, mis arendaks oma kodumaale vajalikku funktsionaalsust vabatarkvaralistele programmidele ja sellest omakorda võidaks ka vabatarkvara kogukond üle maailma
* kindlasti tuleks selle riikliku tarkvarafirma juurde luua ka programmeerijate koolitus, et tagada jätkusuutlikkus - kui ülikooli muud õppeained käivad üle jõu aga programmeerimine huvitab ja edeneb siis oleks võimalik saada riigipalga peale ning arendada kodumaale vajalikku tarkvara. Ilmselt keskhariduse baasil (12 klassi) võiks seda korraldada kuid samas miks mitte ka nooremaid võtta kui neil pea lõikab.
Need üksikud kohad kus on spetsiifiline tarkvara Windowsi baasil välja arendatud ja eestlased ise ei jõua seda Linuxile näiteks portida või nullist arendada siis seal tuleb Windowsi kasutada. Kuid see on ilmselt oluliselt väiksem arv litsentse kui praegu riigiasutustes kasutatakse. Sageli on need ka sellised kohad kus Windowsi litsentsi ostmine ära tasub ehk siis selle abil teenitav kasum ületab Windowsile tehtavad kulutused.
Lisaks võiks uurida ReactOS-i (
http://en.wikipedia.org/wiki/ReactOS) ja vajadusel võtta see arendusse - võimalik, et see on lihtsam ja odavam kuna palju tööd on juba ära tehtud ja see oleks võimalus näiteks mõni kapriisne Windowsi programm vabatarkvaralises keskkonnas korralikult tööle saada.
See riiklik tarkvaraettevõte saaks ka ära testida, et kui on Windowsi-spetsiifiline tarkvara siis kas see läheb käima näiteks Wine, winetricks ja PlayOnLinux abil. Kui ei kasutata riistvaralähedast tarkvara siis üldjuhul hakkab see Windowsi tarkvara tööle ka Linuxis. Samas kui kasutatakse sõltuvust mingitest Windowsi komponentidest (nt .NET, DirectX vms), mida Linuxis ei ole või ei ole vajaliku funktsionaalsusega - ka siis võib tekkida probleem. Siis tuleb vastu võtta otsus, et kas arendatakse puuduolev tugi juurde või kirjutatakse nullist uus rakendus Linuxile. On selge, et kui on nullist kirjutatud oma tarkvara siis ei sõltuta kellestki. Samas ei pruugi olla vajadus nullist kirjutada vaid sageli piisab ka mõne olemasoleva vabatarkvaralise programmi kohandamisest.
MKM RISO andmeil (
http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/kontoritarkvara) kulub igal aastal MS Office-i ostmisele või rentimisele 35 miljonit eesti krooni ehk siis 2,24 miljonit eurot. Miinimupalka 278,02 € (
http://www.eestiraamatupidamine.ee/raamatupidamise-uudised/94-maksumaarad-miinimumpalk-autohuvitis-2011-aastal.html) saaks selle raha eest maksta 671 inimesele aasta aega (2 240 000 : (12 x 278,02)).
EDIT:
http://palk.crew.ee/ andmeil siis 373,66 € palgakulu kuus ehk siis 2 240 000 : (12 x 373,66) = 499,56 -> 499 inimest siis või kui tahta ümmargustes numbrites rääkida siis 500 inimest.
Kui koolid õpetavad MS Office-it siis võiks öelda, et igal aastal jääb ~500 inimest töötuks seetõttu. See võibolla tundub liiga meelevaldne võrdlus kuid on selge, et õpetades koolides vaid MS Office-it, tekitamegi olukorra kus inimesed on sellega harjunud ja tahavad seda igal võimalikul ja võimatul juhul kasutada. Siis peab riik ja ka firmad ekstra pingutusi tegema, et sellest sõltuvusest välja rabeleda.
Nagu ka palju kordi välja on öeldud - koolide õpetus peaks ennekõike olema vabatarkvara baasil (kõigile võrdsetel alustel ehk siis tasuta kättesaadava tarkvara baasil) ja siis kui aega üle jääb, õpetama ka tasulise tarkvara pakette. Praegu kipub vastupidi olema. Justkui oleks see HTM-i tellimus, et vaja koolitada truusid kliente tasulist tarkvara tootvatele firmadele. Tekib küsimus, et miks nii kiivalt pingutatakse ikka tasulise tarkvara suunas - kas ja kes selle pealt teenib??
Nüüd näeme kui raske on sellest loobuda kui oleme oma tähtsad andmed kapseldanud firmapõhistesse vormingutesse. Selle asja nimi on tootjalukk (ingl.k. 'vendor lock-in' -
http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock-in) ehk siis sõltutakse sellest konkreetsest suurfirmast, kelle poolt loodud andmevormingutesse oma tähtsad andmed kapseldatakse salvestamisel.
Kui aga kasutada avatud ja vabasid andmevorminguid siis enam ei sõltuta neist suurfirmadest ja nende suvast ning ei olda sunnitud ostma nende tarkvara.
On selge, et vajadusel ja soovi korral on võimalik sedasama tarkvara, mida Windowsis kasutatakse, arendada ka Linuxile ning sama funktsionaalsusega. See, et seda ei ole tehtud või et algselt valiti Windows - see on puhas poliitiline otsus arendajate poolt. Eks vaadatakse kasutuspopulaarsust ja püütakse koos karjaga uluda. Kui aga jätta teiste sabas sörkimine ning arendada oma riiki siis tuleks alustalad rajada eranditult vabatarkvarale - siis ei sõltuta kellestki ning kaasnevad kõik need positiivsed efektid Eesti riigi majanduses ja ühiskonnas, millest eespool juttu oli.
Siin võiks analoogselt Lootuse Külale (
http://www.lootusekula.ee/) luua ka nö tarkvara lootuse küla kus aidatakse vabaneda tasulise äritarkvara sõltuvusest. See on küll läbi huumori öeldud ent kohati tekib selline tunne küll kui vaadata kui kangekaelselt kinni hoitakse tasulisest ja iseäranis Microsofti tarkvarast. Mis kasu keegi sellest saab, on iseküsimus...
Seetõttu tuleks riigi püüdlusi sellest suletud ja sageli ka patenteeritud tarkvara nõiaringist väljarabelemiseks igati toetada ja tunnustada.