Tsitaat:

Nii Koitla kui ka Kotka kinnitavad, et kulutused, mida oleks Linuxile üleminekul tarvis teha, võivad kokkuvõttes olla suuremad kui Microsofti uued litsentsitasud.

pole mingit analüüsi, puhtalt väited ja isegi, kui on kallim, siis see on paljuski ühekordne kulutus nö. alussüsteemile. mikropehmele peab aga järjepidevalt sellist obrokit maksma ilma igasugu kindluseta, et juba järgmise nurga taga veel suuremat kirvest ei oota.

Täpsustaks, MS poolel nimetatakse neid isegi evangelistideks.

Jah aga niisama siin või kuskil kommentaariumis halamin, kui ebapädev üks või teine asjapulk on, ei muuda ka midagi. Ma leian, et mõni spetsialist võiks kirjutada antud teemal mõne tõsiselt pädeva arvamusartikli, kus seni toodud 101 mõttetut argumenti, kuidas me ikka ilma pisipehmeta kuidagi hakkama ei saa ümber lükatakse.

Peaks mingeid lahendusi välja pakkuma, konkreetseid näiteid tooma (ka edulugudest mujalt). Ma ei tea, kes seda vedada võiks, on meil üldse mingit aktiivset vabavara propageerivat ühendust?

Eks microsofti mehed on head müügitööd teinud ja kui pingviinid enda poolt midagi ei tee, siis polegi mõtet M$ edu peale vanduda.

ohh-jah, igal sammul tuleb tõdeda, milline keskpärasus meie riiki juhib

Kui juba Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) juhatuse liige kommenteerib, et „Me võime Bill Gatesi vihata, aga väga suur osa maailmast kasutab ikkagi MS Office’it. Midagi ei ole teha, kui tahta kirju välismaale saata, tuleb seda kasutada.”

Mis arengut me ootame kui inimene on omal ametikohal pehmelt öeldes ebapädev.
LINK põhikirjale.

Ja tänapäeva noorel inimesel ei ole pingviini ka suurt midagi selgeks saada omale, kui vähegi nuppu ja tahtmist on. Ise tulin täiesti nullist windowsi pealt paar aastat tagasi ja ei näinud asjas hirmu. Pigem on see Windows Vs Linux puhtalt juba mugavuse küsimus.

http://menu.err.ee/elu/84e37148-879c-4b46-b08a-31b45bf25363

jaburus, enamik väiteid vaba tarkvara teemal on laest võetud või kõhutunde järgi genereeritud. kas keegi on reaalselt ja erapooletult üritanud riigi tasemel üldse uurida vaba tarkvara võimalusi ? mikropehmele raha andmine on nagu kiirlaenu võtmine - mis kergelt saadud, tuleb hiljem raskelt tagasi maksta ja seda meie kõigi taskust. antud juhul peaks ametnikud reaalselt oma tööd tegema ja välja töötama perspektiivika lahenduse, mitte lihtsalt probleemi suunas raha loopima. olenemata, mida maailmapank meie kohta ütleb, me pole kindlasti veel nii rikas riik.

pealegi, mis üüratut ümberõpet kooli tasemel arvuti kasutamine üldse vajab ? keskmine administraator saaks süsteemsete lahenduste paigaldamisega kindlasti hakkama ja süsteemis toimetamine ei erine nii kardinaalselt, et selle ümber üldse tasuks tolmu keerutada. hariduslikust aspektist oleks see üüratu kasuteguriga ja näitaks õpilastele, kui palju on võimalik puhtalt vaba tarkvara abil ära teha - paljudel pole aimugi sellest. kooliõppe üles ehitamine puhtalt kommertsile tähenda õpitud abituse juurutamist ja harjutabki inimesed mõtlema, et ahistavate piirangutega kommertstarkvara on kõige puhul ainuke lahendus.

igasugune muutus vajab ressurssi, võiks teha nüüd otsuse, mis ei kirjutaks tulevikku sisse sääraseid ilmseid ja ebameeldivaid üllatusi.