Tsitaat:

Tramm kirjutas: Huvitav eksperiment oleks viia läbi arvutiõpetust klassis, kus pooled arvutid on Windows ja pooled on Linux. Pooled on LO ja pooled MS Word. Siis annaks õpilastele käske, et tehke seda ja seda, aga ei saaks tugineda nuppude asukohtadele vms, vaid peaks rääkima ainult funktsionaalsusest. À la "leidke nupp või menüü vms, mille abil muuta reavahet". Mitte võtke ülevalt ribalt nupp nr 5... Omakorda, iga tunni jaoks segaks õpilased ära nii, et kõik saaksid kordamööda Linuxi ja Windowsi peal asju ajada. Vaat nii tuleks funktsionaalne oskus!

Kõlab lihtsalt ideaalselt. Kas seda ei saaks kuidagi õppekavadesse sisse kirjutada? Arendusena võiks anda neile veel võimaluse valida programmi, milles nad midagi teevad. Ülesanne selline, väljund peab olema nende näitajatega. Valige omale sobiv vahend(ja op sys(+GDM))ning tehke ära . Pärast analüüs valitud vahenditest ja tulemustest kogu grupi lõikes ning tagasiside kõigile osalejatele ja ka väljapoole, sh näiteks sinnasamma loodavasse LO portaali koos koolitusmaterjalidega.

Varem või hiljem hakkab mängima ilmselt ka rahaline tegur ja vast saame sellest pealesurutud MS ikkest lahti. Samas peaks tekkima ka teadmine, et milliseid ülesandeid on otstarbekam lahendada MS keskkonnas ja millega seoses ei ole (erilist)mõtet tekitada diskussiooni alternatiivide olemasolust. See muidugi kindlasti ei tähenda, et riigil tekiks teoreetiline õigus nõuda mingeid suletuid, standartitele mittevastavaid failiformaate. Igale oma

Tsitaat:

Mida pead silmas selle all, et ülikoolis ollakse Microsofti poolele orienteeritud?

Kas polnud mitte nii, et ülikoolis võeti üleülikoolilise korraldusega asjaajamiskeskkonnaks MS Windows? Et selle keskkonna kõrval ka muid loengutes tutvustatakse, see kuulub kõrghariduse juurde, aga sellega on nagu ikka - järele jääb haridus, aga igapäevaelus nõutakse wordi doc-e ja exceli faile.

illukas kirjutas:

Vaadake laiemalt alates sellest, et tasemetööd on orienteeritud, kuni selleni, et väljaspool kooli ei saa laps hakkama, sest välismaailm kasutab microsofti, ülikoolis on suhteliselt kindlalt microsofti poolele orienteeritud.

Mida pead silmas selle all, et ülikoolis ollakse Microsofti poolele orienteeritud?

Võtsin lahti Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi. Õppeained. Esimene "Arvutiõpetus", mille avan ja seal kirjutatakse: "Tutvumine operatsioonisüsteemidega Windows ja Unix, Interneti põhiteenustega, teksti- ja tabeli- ja andmetöötlusvahenditega. Täiendavate arvutikasutusoskuste omandamine. Kursus on ette nähtud üliõpilastele, kes ei õpi matemaatika-informaatikateaduskonnas."

Kõigis ülikooli arvutiklassides, kus ma olen viibinud, on OpenOffice olemas. Tõsi, enamik arvuteid klassides on Windowsi peal. Kuigi näib, et peenemad arvutiõpetuse loengud keskenduvad küll Windowsile, pole siiski näha, et kõik oleks Windowsile "orienteeritud".

illukas kirjutas:

Seega milleks niiöelda peksta neid vaeseid kasvandikke linuxi/libreofficega kui nad saavad tänu sinu õilsale ideele kasutada vabavara igalpool mujal peksa. Sina oled õnnelik, et suutsid Libreoffice kasutusele võtta kuid kahjuks teed sa oma kasvandikele karuteene.

Mul on näide ühest lapsest, kellel on kodus ainult Estobuntu. Mingi eriline arvutihuviline ta pole, aga mängib mõnda mängu ja vahel koguni paigaldab üht-teist. Kõrgeim keerukuse aste on see, et ta laadib Minecraftile alla laiendusi ja integreerib neid sinna netis olevate juhendite järgi. Tal on sõber, kellel on kodus Windows. Ja mis te arvate, kes selle sõbra arvutis kõik need Minecrafti lisad paigaldab? See, kes ise kodus sisuliselt ainult Estobuntut kasutab...

Jutu moraal... No vaevalt küll, et noored Windowsiga kokkupuutumist vältida suudavad. Küll nad kokku puutuvad ja küll nad ka sellega analoogiate põhjal hakkama saavad. On igati hea, kui õpitakse eri süsteeme kasutama, siis pole oskused ainult sellised, et "vajuta seda punast nuppu, siis tuleb see", vaid suudetakse asjadest ka ise eeldatavat funktsionaalsust otsida eri menüüdest jne.

Ideaalis tulebki ilmselt õpetada mõlemat.

Huvitav eksperiment oleks viia läbi arvutiõpetust klassis, kus pooled arvutid on Windows ja pooled on Linux. Pooled on LO ja pooled MS Word. Siis annaks õpilastele käske, et tehke seda ja seda, aga ei saaks tugineda nuppude asukohtadele vms, vaid peaks rääkima ainult funktsionaalsusest. À la "leidke nupp või menüü vms, mille abil muuta reavahet". Mitte võtke ülevalt ribalt nupp nr 5... Omakorda, iga tunni jaoks segaks õpilased ära nii, et kõik saaksid kordamööda Linuxi ja Windowsi peal asju ajada. Vaat nii tuleks funktsionaalne oskus!

Pagan, peaks vist IT-õpetajakoolitusega tegelema hakkama...

illukas kirjutas:

Kui me saaks niikaugele, et riigiasutustega saaks suhelda vaba tarkvara abil siis oleks juba ok aga niikaua kui riigiasutustest tuleb vastus, et saatke palun microsoft wordi vms formaadis on asi suht lootusetu.

Riigiasutuses on nagu sõjaväes , käsuliini mööda. Ja initsatiivi suund on alati ühessuunas - alla poole. Muidugi on see ülepingutatud, kuid seetõttu ülevaatlikum.
Kuigi erandeid on, kuid need on rohkem reegli kinnitamiseks.

Kui sellel teemal suhtlema peaks .... siis eda alustama peaks kalapeast ja reeglina väljaspoolt ning IT spetsi paberitega.

Probleem on natuke laiem kui mingite õpetajate või it juhtide otsustada.
Koolitusrahasid jagatakse suurelt kahte gruppi- üldkoolitusrahad ja siis vastvalt vajadusele indiviididele. Kahjuks oli minu eelmises koolis nii, et enamus raha läks üldkoolituse alla, sest kõigil õpetajatel on vaja oma taset üleval hoida. Selline kõige valutum/õigem lähenemine.

Kes aga räägib seda, et libreofficega ei saa ära elada, siis eksib. Minu üle viidud on üks pisike Viljandimaa kool ~100 õpilasega ja töötab alates Openoffice.org 1.5 versioonist siiamaani (ehk hea mitu aastat juba), alguses natuke oli vingumist kuid paari kuu pärast oli ok. Samuti on segamini kasutusel seal LTSP terminalid ja windowsi masinad. Päris windowsist lahti ei saa, kuid minimaalseks viia küll.

Olle jutu tagapõhjasid tean- ei ole mõtet võidelda nendega.

Teisalt ei maksa süüdistada juhtkonda ja õpetajaid suutmatuses microsofti platsenta küljest lahti mitte saamises. Vaadake laiemalt alates sellest, et tasemetööd on orienteeritud, kuni selleni, et väljaspool kooli ei saa laps hakkama, sest välismaailm kasutab microsofti, ülikoolis on suhteliselt kindlalt microsofti poolele orienteeritud. Seega milleks niiöelda peksta neid vaeseid kasvandikke linuxi/libreofficega kui nad saavad tänu sinu õilsale ideele kasutada vabavara igalpool mujal peksa. Sina oled õnnelik, et suutsid Libreoffice kasutusele võtta kuid kahjuks teed sa oma kasvandikele karuteene.

Kui me saaks niikaugele, et riigiasutustega saaks suhelda vaba tarkvara abil siis oleks juba ok aga niikaua kui riigiasutustest tuleb vastus, et saatke palun microsoft wordi vms formaadis on asi suht lootusetu.

KERBER kirjutas:

Probleem on ikka kõrgemal . Haridus- ja Teadusministeeriumil puudub nägemus, kuna raha tuleb riigilt - mitte enda taskust. Ja milleks nemad peaksid raha kokku hoidma, kui kokku hoitud raha ei saa mujale (nt. remondiks) suunata. . Pole teada, kust koolidesse arvuteid muretseti ja mis tingimustel nemad neid said. Kuid asi pole nii lootusetu. Aeg läheb edasi, kuid arvutid jäävad samadeks. Programmeriad loovad aga oma softi uutematele - ressurse õgivatele op.süsteemidele. Vista, Win.7 ja varsti Win.8. Kriis aga on riigirahakott kokku kuivatanud. Nii et .... uute arvutite muretsemise lootus on minimaalne. Loogiline, et koolid jäävad kurtma ja halama. Kuna nemad ei tea alternatiive ja keegi neile seda pakkuma ei tule. Vaevalt nemad hakkavad otsima seda kuskilt foorumites. Seepärast peaks keegi pakkumas käima. Jääb ainult veel üks küsimus - kuidas ühildub E-Kooli keskkond ? Kui ta on veebipõhine, ma arvan siis pole probleeme.

Kooli it-otsustaja ei taha mitte-microsoftist eriti midagi kuulda.
Arvutiõpetaja võitleb nagu tuuleveskitega.
Õpilastele õnnestub siiski Linuxiga ja Libreofficega tundi läbi viia.
Linna it-spetsialist laiutab käsi - linnavalitsuses ei suuda ta töökohti üle viia LibreOfficele ja ka ei suudeta kooli sundida selleks.
Arvutid ostetakse kapitalirendiga, tarkvara hind läheb riistvara hinnaga kokku ja liisitakse 3 aasta jooksul - nii pole väga tundagi, kui suur osa hinnast tarkvara moodustas.
Linna it-spetsialist väitis umbes nii: Ärge ütelge, et te LibreOfficega MS Office faile lahti ei saa."
Nii et probleemi nagu ei oleks?
Aga on. Probleem kaoks, kui kõik LibreOffices häälestada salvestama ainult Microsofti formaati. Aga vot seda on meil nüüd küll kõige vähem vaja.

olleniit kirjutas:

Koolis oodatakse käsku ülevalt. Kuni Ansip ei keela koolides Microsoft Office kasutamist, niikaua las töötab MSOffice - piraat või ametlik - vahet pole. Just nimelt keelamine ja kontrollimine aitaks vähendada raha kulutamist tarkvarale. Võiks ju olla nulltolerants tarkvara ostmisele. Kes tarkvara ostab, viiakse kinnimajja.

Probleem on ikka kõrgemal . Haridus- ja Teadusministeeriumil puudub nägemus, kuna raha tuleb riigilt - mitte enda taskust. Ja milleks nemad peaksid raha kokku hoidma, kui kokku hoitud raha ei saa mujale (nt. remondiks) suunata. . Pole teada, kust koolidesse arvuteid muretseti ja mis tingimustel nemad neid said.

Kuid asi pole nii lootusetu. Aeg läheb edasi, kuid arvutid jäävad samadeks.
Programmeriad loovad aga oma softi uutematele - ressurse õgivatele op.süsteemidele. Vista, Win.7 ja varsti Win.8. Kriis aga on riigirahakott kokku kuivatanud. Nii et .... uute arvutite muretsemise lootus on minimaalne.

Loogiline, et koolid jäävad kurtma ja halama. Kuna nemad ei tea alternatiive ja keegi neile seda pakkuma ei tule. Vaevalt nemad hakkavad otsima seda kuskilt foorumites. Seepärast peaks keegi pakkumas käima.
Jääb ainult veel üks küsimus - kuidas ühildub E-Kooli keskkond ? Kui ta on veebipõhine, ma arvan siis pole probleeme.

olleniit kirjutas:

Koolis oodatakse käsku ülevalt. Kuni Ansip ei keela koolides Microsoft Office kasutamist, niikaua las töötab MSOffice - piraat või ametlik - vahet pole. Just nimelt keelamine ja kontrollimine aitaks vähendada raha kulutamist tarkvarale. Võiks ju olla nulltolerants tarkvara ostmisele. Kes tarkvara ostab, viiakse kinnimajja.

Kuna enamus koole on munitsipaalkoolid, siis on vallavolikogu siin tähtsam otsustaja kui Ansip. Kui mõni vallavolikogu või -valitsuse liige tasuta tarkvara teemadel piisavalt tihti ja asjatundlikult sõna võtab, on ka tulemused. Olin kümmekond aastat tagasi volikogus ja mäletan hästi, kuidas tuli kõhklusi ja hirme hajutada, tookord võtsime kasutusele StarOffice, sealt toimus hiljem juba valutu üleminek OpenOfficele koolis ja raamatukogudes. Kuna valdadel tihti raha pole ja see saadakse riigieelarvest, siis on muidugi võimalus, et riik ühel heal päeval enam ei rahasta MS toodangu ostmist. Aga nagu ma ülalpool kirjutasin, on osades valdades üleminek toimunud täiesti rahumeelselt, omal algatusel. Probleemid on vist rohkem linnakoolidega? Ega ma tea, hea kui kuskilt mingit statistikat saaks. Siit saaks hea bakalaureuse- või magistritöö teema mõnele tudengile.

tramm kirjutas:

KERBER kirjutas: Kõik see sööb päris palju aega, kust nad võttavad siis aega oma silmaringi laiendamiseks. Vere värskendust saaks ainult siis, kui õpetajaid õpetataks kasutama muid programme juba õpetajaks õppimise ajal. Ehk peaks ta olema jälle mingi riiklikprogramm Õpetajatel on riigi poolt ette antud kohustus end iga aasta n tundi täiendada, st käia mingil koolitusel, õppida ise juurde vms. Mõnikord aga on nende koolitustega nii, et need ei valita mitte vajaduse järgi, vaid selle järgi, et kus saab paremat lõunat süüa, kust saab nänni kaasa või kus on muidu toredam/kergem. Ma pole küll dokumente lugenud, aga taas on vist direktor see, kes vastutab, et õpetajad oleks mõttekalt koolitatud. Seega, kui IT-juht ei jaga avatud vormingute matsu, siis võib mingeid teid pidi direktori poole pöörduda ja küsida, et milles asi, mis jama te koolitanud olete siin, et õpilastelt viimase hooaja Microsofti tarkvara ostmist nõutakse.

Õpetajatele koolitusi viivad läbi metoodikud, magistrid ja/või teised karvased ja sulelised, kelle on vaja kannuseid teenida et väljavõideldud ametipositsioonile püsima jääda.
Vaene kooliõpetaja võtab istub selle hariva loengu maha ja saab punktikese kirja - 99% juhtudest ei õnnestu koolis rakendada metoodikat, mida keegi järjekordselt kuulutamas käis. Need lihtsalt ei toimi.

Aga kuidas saaks kooliõpetajale need n tundi IT alast koolitust, vot seda nõu küll anda ei oska. Kellel oleks teaduslik kraad ja oskus LibreOfficet kooliõpetajateni viia, samas et õpetajad ka oma kohustuslikud ainepuktid kirja saaks? Iga mats tänavalt, kes LibreOfficet valdab, ei saa õpetajatele ainepunkte anda.

Koolis oodatakse käsku ülevalt. Kuni Ansip ei keela koolides Microsoft Office kasutamist, niikaua las töötab MSOffice - piraat või ametlik - vahet pole.
Just nimelt keelamine ja kontrollimine aitaks vähendada raha kulutamist tarkvarale. Võiks ju olla nulltolerants tarkvara ostmisele. Kes tarkvara ostab, viiakse kinnimajja.

KERBER kirjutas:

Kõik see sööb päris palju aega, kust nad võttavad siis aega oma silmaringi laiendamiseks. Vere värskendust saaks ainult siis, kui õpetajaid õpetataks kasutama muid programme juba õpetajaks õppimise ajal. Ehk peaks ta olema jälle mingi riiklikprogramm

Õpetajatel on riigi poolt ette antud kohustus end iga aasta n tundi täiendada, st käia mingil koolitusel, õppida ise juurde vms. Mõnikord aga on nende koolitustega nii, et need ei valita mitte vajaduse järgi, vaid selle järgi, et kus saab paremat lõunat süüa, kust saab nänni kaasa või kus on muidu toredam/kergem. Ma pole küll dokumente lugenud, aga taas on vist direktor see, kes vastutab, et õpetajad oleks mõttekalt koolitatud. Seega, kui IT-juht ei jaga avatud vormingute matsu, siis võib mingeid teid pidi direktori poole pöörduda ja küsida, et milles asi, mis jama te koolitanud olete siin, et õpilastelt viimase hooaja Microsofti tarkvara ostmist nõutakse.