| Küsitlus |
| Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
| Jah olen küll |
[ 38 ] |
   |
41% |
| Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
| Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 37 ] |
|
40% |
|
| Hääli kokku : 91 |
| [ Vaata tulemusi ] |
| Pildid |
 |
Pildi pealkiri: KDE ja Sid
Postitaja: mihkel
postitatud: 18.02.2007, 23:46
Vaadatud: 712
Hinnang: pole hinnatud
Kommentaare: 0
|
| [ Album ] |
|
 |
| Pingviini veeb - linuxiteemaline portaal |
Olete sattunud Pingviini Webi portaali, mille eesmärgiks on Eesti linuxikasutajate kokkukoondamine. Meie Viki leiate aadressilt: http://viki.pingviin.org/. Juhul, kui Teil on küsimusi või probleeme, siis saatke meil aadressile . |
| Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
|---|
 | Tere. Kas keegi oskab aidata? Debian 12.2.0 gstreamer1.0-plugins-base rikkus süsteemi. | Algaja küsib | 12.01.2025, 20:58 |  | Ubuntu 22.04 all lakkasid AltGr-ga märgid töötamast | Algaja küsib | 15.12.2024, 19:55 |  | Discord jookseb kokku Sway 1.9 peal | Algaja küsib | 27.06.2024, 21:38 | | Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 |  | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
| Viimased teemad foorumis |
 | wubuntu |
643 | 14.06.2025, 16:09 |
|
| Ubuntu Eesti tõmmis (tuntud ka kui Estobuntu) |
erku | 06.06.2025, 12:51 |
|
| Ubuntu (või Debiani) ISO tõmmise generaator PC jaoks |
643 | 30.05.2025, 06:48 |
|
| Suur kohtuvõit SEC-i üle |
643 | 22.04.2025, 08:40 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:38 |
|
| Ubuntu 25.04 – „Plucky Puffin“ – on kohal |
spott | 17.04.2025, 19:37 |
|
| Mitme Linuxi turvaline multi-boot |
jaan513 | 12.04.2025, 13:05 |
|
| Linux Mint 22.1 Xia on väljas |
overflow | 22.01.2025, 23:41 |
|
| Linux Mint 22 bluetooth ei tööta |
643 | 10.01.2025, 17:35 |
|
| buntu 24.10 (Oracular Oriole) väljas |
spott | 10.10.2024, 19:42 |
|
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 07.10.2024, 14:35 |
|
| Vaba tarkvara õhtu 27.09.2024 kl 18 |
zeroconf | 26.09.2024, 18:37 |
|
| Vaba tarkvara päev 2024 TalTechi IT Kolledžis |
zeroconf | 18.09.2024, 11:46 |
|
| quiet - privaatne chat |
643 | 27.08.2024, 09:50 |
|
| Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
643 | 22.08.2024, 10:00 |
|
|
 postitatud 14.09.2012, 19:54 - spott |
PHP meeskond on välja lasknud PHP 5.4.7 ja PHP 5.3.17. Kõigil vanemate versioonide kasutajatel soovitatakse tungivalt esimesel võimalusel uuendamine ette võtta. Mõlemas versioonis on parandatud umbes 20 erineva tähtsusega viga.
Kogu muudatuste logi on saadaval http://www.php.net/ChangeLog-5.php lehelt.
Allikas FreeSoftNews
|
|
|
|
|
|
| postitatud 14.09.2012, 10:20 - spott |
Peale pikka arendustööd lasti lõpuks välja ametlikult uus PrestaShop 1.5 versioon. Tegu on suure sammuga edasi PrestaShopi arengus, sest lisatud on palju uusi ja oodatud mooduleid ja täiendusi. Mõned näited:
* Mitme poe haldus - nüüd on võimalik PrestaShopis halata korraga mitud poodi nii nagu Magentos
* Ostukorvi põhised allahindlused - nüüd on võimalik näiteks pärast ainult mõnele konkreetsele tootele lisada allahindlus juba ostukorvis
* Uus moodulite API süsteem, mis võimaldab paremini mooduleid hallata
* Täielikult ümber kirjutatud põhisüsteem
* Täiustatud ja uuendatud administraatori liides - nüüd on ka kõik kaardid tõlkefailidest tõlgitavad - varem olid nad andmebaasis ja tõlkefailiga nad kaasa ei tulnud
* Võimalus on ostukorve lisada, täiendada ja muuta administraatori liideses. Näiteks vastu võtta telefoni või muul moel teel tulnud tellimusi
* Uus vaikimisi teema
* Täiustatud müügijärgse teeninduse võimalused - e-posti teadete saatmised jne
* Täiustatud laohaldus, toote tagastuste haldus jne, et oleks veel lihtsam ja mugavam tooteid hallata
* Täiustatud allalaetavate toodete haldus - näiteks on nüüd võimalik luua ka pakke erinevatest allalaetavatest toodetest ja ka failide üleslaadimise võimalusi on täiustatud
* Mitmed uued partnerite moodulid
* Väga palju täiustatud süsteemi jõudlust - see sai alguse juba 1.4.9 versiooniga, kuid uus versioon peaks veel kiirem olema
Lähiajal vaatan ka põhjalikult üle PrestaShop 1.5 tõlke. Seni aga soovitan vähemalt oma testpoodides kindlasti juba uue versiooniga tutvuda.
Lähemat infot saab: PrestaShopi lehelt
|
|
|
|
|
|
| postitatud 13.09.2012, 15:41 - spott |
Välja on lastud uus Zentyal 3.0. Tegu on peamiselt väikefirmadele mõeldud serveri tarkvaraga, mis baasina kasutab stabiilset Ubuntu 12.04 versiooni. Suurimaks uuenduseks on kindlasti Samba 4.0 kasutamine, mille puhul on tegu täieliku Windows Server Active Directory-le. Kerberosega integreeritus (ainult üks sisse logimine), lisaks palju teisi jõudluse uuendusi. Lisaks ka mitmeid muid uusi mooduleid.
Isiklikult soovitan antud distributsiooni, sest kasutan mitmeid Zentyal servereid. Neid on lihtne üles panna, hallata ja hooldada.
Täpsemat infot saab Zentyal 3.0 väljalaske teatest.
Allikas Ubuntu Look
PS: Kas keegi ka Samba 4.0 kasutanud on ja kas ta suudab täielikult asendada Windows Active Directory lahenduse? Ja kuidas MS-i tooted ise selle vastu autentimisse suhtuvad.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 13.09.2012, 11:31 - spott |
Üritan taastada vahepeal natuke hääbunud traditsiooni, et teada anda uutest Linuxi kerneli uuendustest.
Nimelt lasti eile Ben Hutchingsi poolt välja uus Linuxi kerneli hooldusversioon - 3.2.29. Kõigil 3.2 kerneli kasutajatel soovitatakse uuendada. Lisatud on palju erinevaid väiksemaid uuendusi ja parandusi.
Seega kui Teie distributsiooni uuendushaldur pakub välja kerneli uuenduse, siis on mõistlik see rakendada.
Täpsem info: LWN.net lehelt.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 12.09.2012, 21:39 - spott |
Google on otsustanud anda taas panuse maailma tarkvara arengusse. Nimelt on avaldatud Google Course Builderi lähtekood Apache 2.0 litsentsi alusel.
Google Course Builder on Google loodud rakendus online kuruste materjalide loomiseks ja kursuste organiseerimiseks.
Google ise organiseeris ühe suure kursuse (pole veel avatud) - Power Searching with Google ja selle haldamiseks ja materjalide loomiseks ka uus vahend loodi.
Eks aeg näitab, kuidas antud uus Google vahend ka kasutajate poolt vastu võetakse ja kas varsti võib ka rääkida Google ülikoolist. Kuid vähemalt, kui tarkvara huvi pakub, siis on endal võimalik seda ka muuta ja kohandada.
Allikas H-Online
|
|
|
|
|
|
| postitatud 11.09.2012, 11:59 - spott |
Leidsin ühe huvitava artikli, kus on välja toodud seitse põhjust, miks peaks MS Office asemel paigaldama hoopis LibreOffice. Järgnevalt ka need põhjused:
* Klassikaline menüü struktuur.
Kui MS Office vahetas 2007 versioonist tavapärased menüüd lindi vastu, siis tekitas see paljudes kasutajates probleeme. Alates versioonist 2010 on aga kõigil MS Office rakendustel menüüd asendatud lintidega. LibreOffice on küll katsetanud menüüde asendamisega, kuid jäänud siiski kindlaks traditsioonilistele menüüdele. Seega on LibreOffice kasutamine konservatiivsematele kasutajatele kordi lihtsam, kui uue MS Office kasutamine.
* Ühtne kood ja liides.
Erinevalt MS Officest, mille pakis sisalduvad rakendused on tegelikult täiesti eraldiseisvad programmid, on LibreOffice juba kujundatud ühiselt töötama. Seoses sellega võtab paigaldus ka vähem kõvaketta ruumi. Kuigi kõvaketta ruumi puudus võib tänapäeval naljakana tunduda, on see siiski terav probleem tänapäevastel netbookidel.
Kuna aga ka kasutaja liides on ühine, siis on ka menüüdes samad asjad LibreOffices alati samas kohas, hõlbustades nii õppimist.
* Paremad disainimis võimalused
Kuigi MS Office sisaldab endas palju erinevaid malle ja taustu on nende muutmine ja kohandamine tihti kas väga keeruline või hoopis võimatu. LibreOffices saate tunduvalt paremini ja lihtsamalt kõiksugu menüüde värve, taustu jne muuta ja seoses sellega saate ka hoopis isikupärasemaid dokumente koostada. Lisaks on võimalik ka mallide muudatusi salvestada ja nii on ka edaspidi võimalik lihtsalt juba tehtud kujundusi kasutada.
* Regulaarne kuue kuuline arendustsükkel
MS Office uusi versioone on viimasel ajal välja lastud iga kolme aasta tagant. Kasutajad peavad iga kord maksma uuenduste ees, uuendused hilinevad ja tihti on probleeme ka MS Office enda versioonide vahel failide avamisega. LibreOffice laseb oma uusi versioone välja regulaarselt iga kuue kuu tagant. Vahepeal ilmuvad vaid paranduspaketid. Senini on väljalasked olnud õigeaegsed ja eri versioonide vaheliste failide avamisega suuri probleeme pole olnud.
* Parem navigeerimine
LibreOffice pakub täisväärtuslikku Navigaatorit, mille abil on Sul oma mahukates dokumentides väga lihtne orienteeruda. Navigaator annab mitmeid võimalusi oma dokumendis liikumiseks, nii paragrahvide, hüperlinkide ja ka piltide kaupa. Lisaks on võimalik navigeerida ka teistesse avatud dokumentidesse. MS Officel selline võimalus puudub.
* Rohkem stiile ja automatiseeritum
LibreOffice sisaldab endas väga palju erinevaid nummerdamis stiile ja võimalusi. Lisaks on võimalik luua erinevaid stiile eri lehtedele, tabelitele jne. MS Officel nii laia võimalust ei ole. Nende stiilide ja pakutavate automaatsete võimaluste oskuslik kasutamine aitab säästa suurel hulgal aega dokumentide koostamisel ja kujundamisel.
* Parem stabiilsus
MS Office töötab hästi väikeste failidega. Näiteks kuni paarikümne leheküljelised teksti dokumendid. Kuid kui dokumendid muutuvad juba suureks ja väga mahukaks, siis muutub MS Office järjest ebastabiilsemaks. Suurte failide puhul võib kokku joosta ka LibreOffice vahest, kuid erinevalt MS Officest hakkab LibreOffice kohe ka eelnevalt avatud olnud dokumente taastama - ja üldjuhul teeb seda ka üsna edukalt.
Ja lõpetuseks ka kõige sagedasem argument - LibreOffice on tasuta, erinevalt MS Officest.
Artikli algallikas on siin: SEven Reasons fo Choosing LibreOffice over MS Office
|
|
|
|
|
|
| postitatud 11.09.2012, 09:12 - spott |
Mozilla on kergitanud saladuste katet oma arendatavalt Firefox OS-ilt. Nimelt avaldati Youtubes video, milline hakkab uus mobiiltelefonidele mõeldud operatsioonisüsteem välja nägema. Video on üles võetud Hiina mobiiltelefonide tootja ZTE telefoniga ja selles näidatakse, kuidas telefoniga helistada saab, kuidas näeb välja kontaktide nimekiri, sisse ehitatud Firefoxi mobiilne brauserit, fotogaleriid jne. Lisaks ka Firefox OS-i lisade varamu haldust (Marketplace).
Tehnikana on kasutusel HTML5 ja kogu süsteem baseerub avatud standarditel. Esimesed uued telefonid peaksid ilmuma 2013 aastal. Praegu on lepingud sõlmitud kahe tootjaga - TCL Communication Technology (Alcatel) ja ZTE. Operaatorite poolelt on kindel tugi olemas aga Deutsche Telekom, Etisalat, Smart, Sprint, Telecom Italia, Telefónica ja Telenori poolt.
Eks aeg näitab, kas uuest Firefox OS-ist saab ka tõsisem konkurent Androidile. Kuid Nokia oma Windows Phone operatsioonisüsteemiga peaks (minu isiklik arvamus) kindlasti mõtlema, kas ikka suletud koodiga operatsioonisüsteemil on tuleviku.
Lähemalt saate uuest Firefox OS-ist lugeda PC Advisori lehelt.
Youtube videot saate aga vaadata SIIN LINGIL
|
|
|
|
|
|
| postitatud 10.09.2012, 13:43 - spott |
Elisa blogis võib lugeda järgmist juttu: Kas Linux on kõige turvalisem operatsioonisüsteem?
Väike väljavõte antud jutust:
Ei ole mingiks uudiseks, et Windows'i kasutajad peavad ennast hoolega kõikvõimalike rünnakute ja viiruste eest kaitsma. Viimasel ajal on need rünnakud ka Mac'ideni jõudnud ning sellegi operatsioonisüsteemi kasutajad peavad tõsiselt mõtlema enda kaitsmisele. Kuidas on aga olukord Linux'iga?
Järgnevalt antakse ülevaade Linuxist ja ka Linuxi distributsioonidest. Tegelikult sõnastatakse üsna lihtsalt ka paljudele tavakasutajatele sobivalt ära ka Linuxi distributsiooni mõiste.
Edasi aga vaadeldakse ka Linuxi turvalisust, kus tuuakse välja neli peamist põhjust, miks Linuxi kasutajatel on vähem probleeme, kui Windowsi kasutajatel. Nendeks põhjusteks on:
* Linuxi killustatus
* Kasutaja privileegid
* Teadlikumad kasutajad
* Suur kommuun
Iga lõik on blogis laiemalt lahti kirjutatud. Lõpetuseks on Linuxi turvalisuse kohta kirjutatud:
Linux ei ole otseselt turvalisema ülesehitusega, kui seda on Windows'i või Mac'i operatsioonisüsteemid. Kuid pahalaste huvi jääb leigeks just eelpool mainitud killustatuse, vigade kiire eemaldamise, teadlikumate kasutajate ja vähese eeldatava kasu pärast.
Eks iga üks saab otsustada, kas Linuxi ja Windowsi ülesehitus on sama turvatasemega või mitte. Muus osas on aga kindlasti õigus.
Igatahes soovitan antud artiklit lugeda Elisa blogis.
|
|
|
|
|
|
| postitatud 10.09.2012, 12:04 - spott |
15. september on rahvusvaheline vaba tarkvara päev [1]. Eesti kogukonna aktivistid tähistavad seda jagades eri üritustel ja avalikes paikades selgitavaid voldikuid ning DVD-sid parimate näidetega vaba tarkvara ökosüsteemist. [2]
Mis on Estobuntu?
Kuigi saame ka kodus voldikuid trükkida ja plaate kõrvetada, siiski oleks mõistlikum tellida neid korraga suurem hulk. Meie seni parim hinnapakkumine:
500 DVD-plaati — 222 eurot
1000 A4 voldikut — 144 eurot
Kanna oma toetussumma üle Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidu (ALVATAL) arvele 221055871209, selgituseks "vaba tarkvara päev".
Tähista meiega vaba tarkvara päeva 15. septembril 2012!
Kui vaba tarkvara päevast jääb materjale üle, siis jagame need edasi koolidele vaba tarkvara tutvustamiseks.
Vt ka meie eelmisel aastal algatatud kampaania "Küsi minult Linuxit!" materjale.
[1] http://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_tarkvara_päev
[2] https://pingviin.org/viewtopic.php?t=9122
|
|
|
|
|
|
| postitatud 07.09.2012, 07:44 - spott |
Arvo Mägi kirjutas:
Ilmus Ubuntu 12.10 (Quantal Quetzal) esimene beetaversioon, järgmist on oodata 27.09.2012. Põhikomponentidest on kasutusel tuum 3.5, GNOME 3.5.90 (lõppversioonis 3.6.1) ja Unity 6.4. Uuendatud on videodraivereid. Jätkub kasutajaliidese täiendamine. Unity 6.4 tõi kaasa uue huvitava eelvaate võimaluse.
Põhilistest rakendusprogrammidest on uued versioonid: Firefox ja Thunderbird 15.0 (lõppversioonis mõlemast 16.0), LibreOffice 3.6.1 (lõppversioonis 3.6.2), Totem 3.4.3, Rhythmbox 2.97.2, Shotwell 0.12.90. Varamutes on: GIMP 2.8, OpenShot 1.4.2, kdenlive 0.9.2.2, Blender 2.63a, VLC 2.0.3 jne. Seega totaalne uuendamine.
Täpsemalt loe ubuntupingviini artiklist Ubuntu 12.10 (Quantal Quetzal), mida täiendatakse pidevalt, vastavalt arendustöö käigule. Lingid annavad hea ülevaate viimastest arengutest.
|
|
|
|
|
