Üldiselt on ju "downtime for maintenance" planeeritud ja hoiatatakse ka ette (osati ka lepingu järgselt välja toodud kui kaua teenus võiks seista) + alaline varu kui peaks midagi erakorralist juhtuma.
Lisaks veel kodutöö mida üks või teine uuendus katki võiks teha ja tehakse ennetavad tööd.
Noh, seda kõike ka teoorias. Alati võib midagi täiest pekki minna.

-IFFI- kirjutas:

See, et aastaid ei uuendata on küll jama jutt. Õige serveri omanik/haldaja peab ikka hoolt selle eest, et uuendused saavad regulaarselt peale

Kas sa teed regulaarselt kerneli ja softi updatesid kui su serveril on 10000+ kasutajat küljes? Aga kui soft on katki või server enam püsti ei tule?

See, et aastaid ei uuendata on küll jama jutt. Õige serveri omanik/haldaja peab ikka hoolt selle eest, et uuendused saavad regulaarselt peale

spott kirjutas:

Elisa blogis võib lugeda järgmist juttu: Kas Linux on kõige turvalisem operatsioonisüsteem?

Otsustasin natuke kommenteerida seda artiklit...

Tsitaat:

Linux seevastu, nagu näeme, on killustunud paljudeks erinevateks versioonideks. Pealegi otsustab kasutaja ise, missuguseid tarkvarakomponente ta soovib oma Linux'is kasutada - valikud on suhteliselt laiad. Seega tuleks pea iga Linux'i ründamiseks teha palju tööd ning seda suhteliselt väheste kasutajate häirimiseks.

Ründamiseks kasutatakse teada-tuntud turvaauke ja need on praktiliselt kõikidel operatsioonisüsteemidel mis kasutavad vaba lähtekoodiga tarkvara samad. Lihtsalt uuendada tuleb õigel ajal. Lugege turva e-postitusi.

Näiteks niipalju, et paljud tarkvara valmistajad ei toeta enam vanu versioone mis on ikka veel laialdaselt kasutusel väga paljudel serveritel. Serverid installeeritakse aastateks ja neid üldiselt ei uuendata iga nädal- võimalik et peale paigaldust pole selle serveriga enam viis aastat keegi tegelenud ja mitu korda sinna juba sisse murtud, seda kah eriti kedagi ei huvita.

Debian näiteks läkski tülli Mozillaga sellepärast, et Mozilla loobus toetamast oma vanemaid Firefoxi versioone ja Debiani poolt valmistatud vigadeparanduste pärast ei lubanud nad kasutada enam Firefoxi nime. Nimetatigi siis ümber Iceweasel-iks.

Kõige viimasem nn Bleeding Edge versioonid tarkvarast ei ole kah turvalised, kuna võivad sisaldada veel avastamata turvaprobleeme, mis võivad olla veel hullemad, kui vanadel versioonidel.

Tsitaat:

Suur osa koodist on kirjutatud vabatahtlike programmeerijate poolt, kes teevad seda oma vabast ajast ning annavad selle tasuta ja vabalt muudetavana kommuunile.

Jama- suurem osa Linuxi koodist on kirjutatud suurfirmade poolt nagu RedHat, Novell, IBM, jne jne... Need ajad, kui tasuta korralikku koodi treiti on ammus möödas- arved tahavad maksmist.

Tsitaat:

Silmapaare, kes neid vigu leiavad ja parandavad, on Linux'i kommuunis tohutu hulk. Lisaks antakse hea tava kohaselt välja ka testiversioone, mida saab alla laadida iga soovija. Ning avastades vigu, antakse sellest ka teistele teada.

Silmapaare on küll jah palju aga selle üksteise abistamisega on natuke nihu läinud. Viimasel ajal on läinud eriti jubedaks NIH sündroomiks ning Linuxismiks kätte- porditavat tarkvara ei viitsi enam keegi kirjutada- tehakse ühele platvormile valmis ja sülitatakse kõigi teiste POSIX standardeid austavate progejate peale.

Lähemalt sellel teemal lugemist siit.

Kui päris apparmori seadistusfaile uurida, siis
võõraste binaarfailide eest kaitset ei pruugi olla.

Et siis paigaldad ise faili ja ei tea, mida ta teha võib..

Eks turvalisus on ju igaühe enda teha suuremalt jaolt.
Praegusel hetkel üles pandud linuxi purk ehk tõesti serveerib kraami kuu või paar,ehk isegi aastakese probleemideta. Kui sa aga uuendusi peale ei aja, siis on asi hapu.
Kui vana exploiti suudad rakendada päevinäinud serveri peal, siis oleks see nagu vanurilt mobiili ära võtmine. No ei ole just erilist vastupanu!
Häkkeriks/kräkkeriks see sind ei tee.

Samas, eks lukk olla ju ka looma jaoks.
Kes ikka väga tahab see ka sisse saab!

Murra google.ee maha ja võtan mütsi maha. See on vägitegu!

Ja noh, listis toodud hiina 2003 win serverid...no ma ei tea.
Nagunii litsentseerimata, ehk ka uuendamata.

huvi ajas asja uurima, leidsin ülesse selle registri ja asi on muutunud, drastiliselt. Samas nagu ennist mainisin, kui kood on ikka eriliselt sitt sis ei kaitse sind ei linux ega vanajumal.

http://www.zone-h.org/archive/special=1

Kui vaadata serverite logisid, siis käiakse "uksele" üsna jõuliselt koputamas
Seega tõesti, valvsust ei tohi kaotada

akbgf kirjutas:

Mingit windows-arvutite kiirteed pole olemas, kõik nad on samas internetis.

On olemas kujundlik mõtlemine ja meta-objektid, eks ole? Võin selgitada.

Nii kurb kui see ka meile ei tundu, on tavaarvutites kõige levinum OS toodetud MSi poolt. Seega, enamik arvutikasutajaid on seotud ühte META-võrku, mille ühisnimetaja on MS Win. Kuigi reaalne võrk on sama, mis Linuxi-kasutajatel (samad paketid ja ruutimine) on Win-metavõrgus omad ühisnimetajad, oma infra. OSI-mudeli järgi on 3 kihti Wini-metavõrgus nende spetsiifilised (nende implementeeritud) ja see annab võimaluse rääkida Wini-võrgust meie internetis ka tehnilises mõttes. See on metavõrk, koos oma karakteristikutega. Üks tähtis märksõna selle metavõrgu juures on turvaaugud, selle võrgu spetsiifilised turvaaugud.

Kuna selles võrgus on kõige rohkem kasutajaid ja liiklust, siis võib selle iseloomustamiseks kasutada kujundeid: "kiirtee" ja "peatänav". See ei tähenda, et kõnealune metavõrk oleks kiirem ühenduste mõttes või tähtsam ruutimiste mõttes. See tähendab, et see on kõige suurema mahuga tavakasutajate metavõrk interneti sees ja need kujundid annavad edasi seda kihti vastavate mõistete tavatähendusest -- kõige elavama liiklusega osa teedevõrgustikus.

Nii nagu kõige rohkem konflikte liikluses tekib kõige tihedama kasutusega teedel, nii on see ka võrgus. Mul pole head kujundit pahalaste ja kiirteede kohta, aga kui me vaatame kuritegevuse levikut, siis kõige rohkem kuritegevust ja kõige raskemate tagajärgedega juhtumid koonduvad kõige suurema kasutajate kontsentratsiooniga asumitesse.

Kui arvutite juurde tagasi tulla, siis MSi toodete ajalooline augulisus on olnud üks lisameepott. Ja kui pahalased on spetsialiseerunud ühe platvormi hingeellu, siis seal edasi tegutsemine on nende jaoks kõige lihtsam (mugavam) lahendus, isegi kui Win on ajapikku märksa soliidsemaks ja turvalisemaks muutunud. Pahalaste kiindumus Wini-platvormi ei tähenda, et Linux on a priori kindel kants ja varjupaik.

Seltsimehed, ärgem kaotagem valvsust!

M6h kirjutas:

akbgh pigem on asi siis ilmselt sinu oskamatuses Windoosa kasutada.

Täitsa nõus Sinuga - ei ole ma veel selgeks saanud, mis järjekorras tohib windowsis programmi menüüdes valikuid teha, mis järjekorras ei tohi. Kui programm kinni jooksis, kutsusin appi kogu aeg windowsis töötava noormehe. Ei saanud tema ka kinnijooksnud programmi väljakillimisega hakkama ja valis alt vasakult 'Restart'. Lohutas, et see on XP, vaat kui oleks Vista, siis alles näeksid, misasi on windows.

Tsitaat:

Kasutan Mintile paraleelselt W7 ja pole süsteem kordagi kokku jooksnud, ega muul moel hangunud.

Notepadi kasutades ei hangu minu käes ka, aga kui kellegi kolmanda 'proprietary' programm hangub, siis MSW ei suuda sellega hakkama saada ega end selle eest kaitsta.